Bentos

bentos (kr benthos ‘sügavus’) ehk p õ h j a e l u s t i k 

veekogude põhjas elavate organismide kogum. 
Bentose moodustavad organismid võivad elada nii veekogude põhjal (epibentos) kui ka põhjasetteis (inbentos). Eristatakse zoobentost ja fütobentost ehk põhjaloomastikku ja põhjataimestikku. Vastavalt organismi suurusele kuulub organism kas makro-(läbimõõt >1 mm) või mikrobentose (läbimõõt <1 mm) hulka. Bentoseks nimetatakse nii mageda kui ka soolase veega veekogude põhjaelustikku.
Meres koosneb fütobentos peamiselt rohe-, pruun-, puna- ja ränivetikaist ning baktereist; magevees õistaimedest, sammaldest, rohe- ja ränivetikaist ning baktereist. Meres on fütobentos eriti rikkalik kaljudel ja kivisel põhjal.
Zoobentost on sügavaimateski veekihtides. Mere zoobentos on väga mitmekesine ja selles ledub liike kõikidest selgrootute hõimkondadest; magevee zoobentos on ühetaolisem, selles on ülekaalus limused, väheharjasussid, putukate vastsed ja vähid. Zoobentoses on liikuvaid, kinnistunud, setteisse kaevunud jm eluvorme. Zoobentosel on suur tähtsus kalade toiduna.
Veekogu põhjal elavaid loomi nimetatatakse ka bentilisteks organismideks; näiteks meritähed, merekarbid ja austrid.
Bentosest toituvaid loomi nimetatakse bentofaagideks.
Sõltuvalt põhjaorganismide elukeskkonna põhjasubstraadist eristatakse teatud põhjale iseloomulikke ökoloogilisi rühmi: 
litofiilid (eelistavad kivist põhja)
glareofiilid (eelistavad kruusast põhja)
psammofiilid (eelistavad liivast põhja; liivas elavaid loomi nimetatakse ka arenikoolideks)
argillofiilid (eelistavad savist põhja)
pelofiilid (eelistavad mudast põhja; ainult mudal elavaid organisme nimetatakse pelobiontideks)
Vahepealse rühma moodustavad fütofiilid, kes eelistavad elada taimedel, sh fütobentosel).
Bentose elukeskkonda nimetatakse bentaaliks.

ENE, Vikipeedia

Vaata lisaks:

Bioturbatsioon
Bentilised kalad
Bentiline
Bentaal
Fütobentos
Zoobentos
Kalale.ee KIK