Bentaal

Bentaal (kr benthos 'sügavus'),veekogu (ookeani, mere, järve, jõe) põhi organismide elukeskkonnana. Hõlmab veekogu põhjapinna, põhjasetete ülakihid ja põhjalähedase vee umbes 0,5 m kõrguseni.

Bentaal jagatakse meredes järgmisteks sügavusvöönditeks: supralitoraal, eulitoraal, sublitoraal, pseudoabüssaal, batüaal, abüssaal

Järvedes eristatakse kahte sügavusvööndit: litoraal ja profundaal

Jõgedes eristatakse ripaali ja mediaali.

Bentaalis elavad organismid moodustavad bentose.


Supralitoraal ehk prits(m)ete vöönd on maailmamere bentaali ökoloogiline vöönd, mis ulatub tõusuvee kõrgeimast piirist kuni pritsmete ülempiirini.

Eulitoraalehk loodetevöönd (ka litoraal kitsamas mõttes) on maailmamere loodete vahelmine ala (vöönd), ehk bentaali ökoloogiline vöönd tõusuvee ülempiirist kuni madalvee alampiirini. Läänemeres, kus loodete mõju on väike, eulitoraal puudub ja veetaseme kõikumise ala nimetatakse pseudolitoraaliks. Järvede puhul peetakse eulitoraali all silmas veetaseme kõikumise vööndit.

Sublitoraal algab vahetult pärast eulitoraali lõppemist ehk mõõnavee alampiirist kuni umbes 200 m sügavusele, ühtudes enamasti ka ¹elfi lõppemisega.

Batüaal, sügavusvöönd, mis hõlmab harilikult sügavusi 200-500 kuni 3000 m, peamiselt mandrinõlva piirkonnas. Batüaali ei ulatu peaaegu üldse päikesevalgus ning seetõttu puudub seal ka floora., rõhk on suur (kuni 30 Mpa), vesi liigub aeglaselt ja selle t° muutub aastaajati vähe. Fauna on suhteliselt liigirikas, kuid isendivaene ning koosneb põhiliselt selgrootuist ning kaladest. Läänemeres batüaali ei ole

Abüssaal, sügavusvöönd, mis asub 2000–6000 meetri sügavusel ookeani pinnast. Abüssaalist ranniku poole jäävat ookeanipõhja osa nimetatakse batüaaliks. Juhul kui vastav ookeaniosa on sügavam kui 6000 meetrit (enamasti on siis tegemist süvikutega), nimetatakse sellest piirist allpool olevat osa ultraabüssaaliks ehkhadaaliks. Ookeanipõhjast suurema osa moodustab abüssaalne tasandik, mis paikneb vähem kui kuue kilomeetri sügavusel, mistõttu on see tasandik ka abüssaali põhjaks. Abüssaalis puudub valgus, mistõttu pole seal fotosünteesivaid organisme. Abüssaalis elavad organismid peavad olema kohastunud suure rõhu (>200 atm), valguse puudumise ning madala veetemperatuuriga (0–2 °C). Loomastik koosneb peamiselt käsnadest, ainuõõssetest, hulkharjasussidest, vähkidest, limustest, okasnahksetest ja kaladest, on ka baktereid. Abüssaali pindala (278 miljonit km2) moodustab 77% maailmamere üldpindalast. Abüssaali kohal lasuvat vastavat veemassiivi nimetatakse abüssopelagiaaliks. Süvavees elavaid kalu nimetatakse abüssaalikaladeks.

Pseudoabüssaal on epikontinentaalsete merede (s.o mandrite üleujutatud servaalade) ning ääremerede ja ookeanide mandrilava (¹elfi) suhteliselt sügav põhjataimestikuta ala.

Profundaal, sügavate veekogude (järvede, veehoidlate) sügavusvöönd. Profundaal algab litoraali lõpust (põhjataimestiku levikupiiri lõpust) ja ulatub veekogu sügavaimate kohtadeni. Profundaali ei ulatu enamasti päikesekiirgus. Enamasti on profundaal termokliini all. Profundaalile vastab jõgedes mediaal.

 

Ripaal,jõgede ökoloogiline sügavusvöönd, mis ulatub jõe kalda veepiirist kuni põhjataimestiku lõpuni. Ripaalile järgnevat põhjataimestikuta sügavusvööndit nimetatakse mediaaliks.

Detsember 2017

Vaata lisaks:

Bentos
Bentilised kalad
Bentiline
Kalale.ee KIK