Hinklased (Cobitidae)

Hinklased (Cobitidae), kalade sugukond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsist. Inglise true loaches; saksa Steinbeißer, Dorngrundeln; hispaania cobitidos; soome piikinualiaiset; veneвьюновые. Leviala Euraasias ja Põhja-Aafrikas (Maroko). Väikesed mageveekalad, kes on liigiti kohandunud eluks nii mägijõgedes kui ka soodes. Neil on arenenud naha- ja soolhingamine, mis võimaldab elada ka hapnikuvaeses vees. Peaaegu kõik nad toituvad bentosest ja ka taimedest, on aktiivsed hämaruses või öösel, päeval aga varjuvad (poevad veekogu põhjapinnasesse).

Nad on pikliku, silinderja, külgedelt kergelt kokku surutud või laperguse kehaga. Nad on kaetud kas tillukeste limakihi alla jäävate soomustega või ilma soomusteta. Suun alaseisune, väike, hambutu. Suu ümber paikneb 6-12 poiset. Neeluhambad on üherealised. Neil on Weberi aparaat. Silmad väikesed. Ujupõis kaheosaline, eesmine osa asub luukapslis, tagumine osa võib olla redutseerunud. Selja- ja pärakuuim väga lühikesed.

Eschmeyeri kataloogis (Eschmeyer's Catalog of Fishes) on 2019. a seisuga hinklastest 337 kirjet, milledest on kehtivaiks tunnistatud 221. Ajavahemikus 2000-2019 on lisandunud 63 kirjet.

Andmebaasis FishBase on 2019. a augustis toodud hinklaste arvuks 262 liiki ja need jagunevad 28 perekonnaks.

Enamasti on sugukond jagatud kaheks alamsugukonnaks Botiinae ja Cobitinae, kuid alates 2012. a on osades käsitlustes alamsugukond Botiinae hinklaste seast välja arvatud ja sellest moodustatud iseseisev sugukond bootsialased (Botiidae), millesse kuulub 7-8 perekonda umbes 56 liigiga.



Botiinae

Botia Gray, 1831 – bootsiad (10 liiki)

Chromobotia Kottelat, 2004 – tiigerbootsiad.

Leptobotia Bleeker, 1870 – salebootsiad.

Parabotia Dabry de Thiersant, 1872 – ebabootsiad.

Sinibotia Fang, 1936 – hiinabootsiad.

Syncrossus Blyth, 1860 – narmasbootsiad.

Yasuhikotakia Nalbant, 2002 – takikalad.


Cobitinae

Acanthopsoides Fowler, 1934 – koonhingud (7 liiki).

Acantopsis van Hasselt, 1823 – kärsshingud (9 liiki).

Bibarbaneljapoisehingud (2 liiki).

Canthophrysgongota (1 liik).

Cobitis Linnaeus, 1758 – hingud (80-100 liiki).

Iksookimia Nalbant, 1993 – kimihingud (5 liiki).

Kichulchoia Kim, Park et Nalbant, 1999 – nirehingud (1 liik, lühivööt-nirehink)

Koreocobitis Kim, Park et Nalbant, 1997 – koreahingud (2 liiki).

Kottelatlimia Nalbant, 1994 –soohingud (3 liiki).

Lepidocephalichthys Bleeker, 1863 – soomuspeahingud (21 liiki).

Lepidocephalus Bleeker, 1859 –viduhingud (3 liiki).

Microcobitispisihingud (1 liik; pisihink).

Misgurnus Lacepède, 1803 – vingerjad (8 liiki).

Neoeucirrhichthys Banarescu et Nalbant, 1968 – lättehingud (1 liik; lättehink).

Niwaella Nalbant, 1963 – nivaellid (5-9 liiki).

Pangio Blyth, 1860 – ogasilmad (34 liiki).

Paralepidocephalus Tchang, 1935 – paljashingud (2 liiki).

Paramisgurnus Dabry de Thiersant, 1872 – ebavingerjad (1 liik; ebavingerjas).

Protocobitis Yang et Chen, 1993 – ürghingud (3 liiki).

Sabanejewia Vladykov, 1929 – kuldhingud (10 liiki).

Serpenticobitis Roberts, 1997 – siughingud (3 liiki).

Theriodesdžunglihingud (1 liiki; sandakani džunglihink).


 

Vaata lisaks:

Bootsialased (Botiidae)
Karpkalalised (Cypriniformes)
Sandakani džunglihink (Theriodes sandakanensis)
Siughingud (Serpenticobitis)
Kuldhingud (Sabanejewia)
Ürghingud (Protocobitis)
Ebavingerjas (Paramisgurnus dabryanus)
Paljashingud (Paralepidocephalus)
Ogasilmad (Pangio)
Nivaellid (Niwaella)
Lättehink (Neoeucirrhichthys maydelli)
Pisihink (Microcobitis misgurnoides)
Viduhingud (Lepidocephalus)
Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
Soohingud (Kottelatlimia)
Koreahingud (Koreocobitis)
Lühivööt-nirehink (Kichulchoia brevifasciata)
Kimihingud (Iksookimia)
Gongota (Canthophrys gongota)
Neljapoisehingud (Bibarba)
Kärsshingud (Acantopsis)
Koonhingud (Acanthopsoides)
Hingud (Cobitis)
Vingerjad (Misgurnus)
Kalale.ee KIK