Kuldhingud (Sabanejewia)

Kuldhingud (Sabanejewia), kalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi hinklaste (Cobitidae) sugukonnast. Vene южноевропейские щиповки. Eraldatud hinkude perekonnast mõnede morfoloogiliste, biokeemiliste ja geneetiliste erinevuste põhjal. On hinkudest suhteliselt lühemad ja nende keha eesosa peast kuni seljauimeni on töntsakam. Enamust perekonna liike on varasemalt käsitletud eesaasia kuldhingu (eesaasia hingu) alamliikidena. Euroopas ja Aasias. Demersaalsed. Puhtaveelistes järvedes ja jõgedes, mõni liik ka riimveelistes merelahtedes. Toituvad peamiselt bentilistest selgrootutest.

Perekonnas on 10 liiki (FishBase, 2019):

Sabanejewia aurata (De Filippi, 1863) – eesaasia kuldhink (varem eesaasia hink). Vt artiklit Eesaasia kuldhink

Sabanejewia balcanica (S. L. Karaman, 1922) (Balkan golden loach) – balkani kuldhink (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Varem vaadeldud eesaasia kuldhingu alamliigina. Euroopa: Musta mere basseinis, Doonau vesikonnas; Egeuse mere basseinis Maritsa jõgikonnas ja Gallikose jõest Piniose jõgikonnani. Kiirema vooluga mäestikujõgedes/ojades, ka mõõduka vooluga jõgedes ja suurtes jõgedes. Eelistab liivase põhja ja taimedega paiku. Hoidub umbes 1,5 m sügavusele. Mage- ja riimveeline, demersaalne. Pikkus kuni 9 cm (teisal 14 cm). Eluviis öine, päeval kaevub liiva. Selg ja küljed helepruunid, alt sinakas, küljejoone all ja ka seljal rida tumedaid ruudukujulisi laike. Seisund: pole ohustatud.



Sabanejewia baltica Witkowski, 1994 (Northern golden loach) – põhja-kuldhink. Varem vaadeldud eesaasia kuldhingu alamliigina. Läänemere basseinis Visla ja Oderi jõgikondades. Leidumine Musta mere basseinis (Dnestr, Dnepr, Don) vajab kontrollimist. Mageveeline, demersaalne, pikkus kuni 9 cm. Väikestes jõgedes ja ojades, eelistab kiiret voolu ja kivist põhja, mudaseid jõelõike väldib. Eluviis öine. Seisund: pole ohustatud.



Sabanejewia bulgarica (Drensky, 1928) bulgaaria kuldhink. Varem vaadeldud eesaasia kuldhingu alamliigina. Euroopa: Doonau alam- ja keskjooksu lisajõgedes kuni Bratislavani, nende lisajõgede alamjooksudel; ka Tisza jõgikonnas (Ungari, Slovakkia); vaatamata liigi nimele teda Bulgaaria jõgedes ei leidu. Laiades jõgedes kaldast mõnevõrra kaugemal sügavamas vees. Demersaalne. Pikkus kuni 12 cm. Eluviis väheuuritud. Seisund: pole ohustatud.



Sabanejewia caspia (Eichwald, 1838) (Caspian spined loach) – kaspia kuldhink (varem kaspia hink). Kaspia vesikonnas Kura jõest (Gruusia) kuni Babuli jõeni (Iraan); mõnes andmebaasis (bitopfish.com) ka Venemaal Volga ja Urali jõgede suudmealadel, mida teisal (FishBase) peetakse ekslikuks. Mage- ja riimveeline, demersaalne. Jõgede alamjooksudel, ka Kaspias riimveelistes lahtedes (limaanides) jõesuudmete lähedal. Eelistab liivast või mudast-liivast põhja. Pikkus kuni 8,8 cm. Elab rühmadena. Aktiivne õhtusel ajal. Toitub putukavastseist ja väikestest tigudest.



Sabanejewia caucasica (L. S. Berg, 1906) (Ciscaucasian spined loach)kaukaasia kuldhink (varem kaukaasia hink). Euroopa ja Aasia:FishBase põhjal Kaspia vesikonnas Kuma jõgikonnast (Venemaa) kuni Baboli jõgikonnani (Iraan); teisal (biotopfish.com) ka Aasovi vesikonnas (Kubani jõgikond). Kiire või mõõduka vooluga väikestes jõgedes ja ojades, mis pole sügavamad kui 1 m. Demersaalne. Pikkus kuni 10,5 cm. Elab rühmadena. Päeval varjub kivide alla, toitu otsib õhtusel ajal. Toitub putukavastseist ja pisilimustest.



Sabanejewia kubanica Vasil'eva & Vasil'ev, 1988 kubani kuldhink. Varem vaadeldud eesaasia kuldhingu alamliigina. Euroopa: Kubani jõe (Venemaa) jõgikonna alamjooksul. Erinevates elupaikades, kuid peamiselt väikestes kivise põhjaga jõgedes ja ojades. Demersaalne, boreaalne. Pikkus kuni 6,5 cm. Elab väikeste rühmadena. Seisund: pole ohustatud.



Sabanejewia larvata (De Filippi, 1859) (Italian loach)itaalia kuldhink. Euroopa: Aadria mere vesikonnas Po ja Adige jõgikondades Põhja-Itaalias, tõenäoliselt levinud ka Kesk-Itaaliasse (Ombrone, Tevere ja Trismeno jõgikonnad). Aeglase vooluga jõgedes ja järvedes, eelistab mudase põhja ja tiheda taimestikuga paiku. Demersaalne. Pikkus kuni 9 cm (tavapikkus 5 cm). Eritunnuseks Y-kujuline tähn ninamikul. Silma all oga. Väikeste rühmadena. Aktiivne hämaruses, päeval poeb mutta. Toitub pisiselgrootuist. Lühike eluiga. Seisund: pole ohustatud.



Sabanejewia romanica (Băcescu, 1943) (Romanian loach)rumeenia kuldhink. Euroopa: Rumeenias mõne Doonau lisajõe (Arges, Olt, Jiu, Mures, Tapolitza) kesk- ja ülemjooksul. Kiire või mõõduka vool ja liivase põhjaga ojades. Demersaalne. Pikkus kuni 12 cm. Eluviis öine, päeval varjub. Elab rühmana. Roitub põhjaselgrootuist, peamiselt sääsevastseist. Seisund: ohulähedane.



Sabanejewia vallachica (Nalbant, 1957) (Eastern Carpathian golden loach) – valahhia kuldhink. Rumeenias Doonau vesikonnas Lalomita jões ja Sireti jõest allavoolu jäävates Doonau lisajõgedes. Kiire või mõõduka vooluga väikesed jõed ja ojad. Eelistab liivapõhja. Demersaalne. Pikkus kuni 9 cm. Eluviis öine, päeval kaevub liiva. Toitub põhjaselgrootuist ja detriidist. Seisund: ohulähedane.


September, 2019

Vaata lisaks:

Eesaasia kuldhink (Sabanejewia aurata)
Hinklased (Cobitidae)
Kalale.ee KIK