Otsingu tulemused:

1. Aardla järv (Ardla järv)
2. Aasovi meri
3. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
4. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
5. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
6. Ahvenalaadsed (Percomorpha)
7. Ahvenalised (Perciformes)
8. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
9. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
10. Alasjärv (Piipse järv)
11. Allikajärv (Peraküla Allikajärv, Allikjärv, Tantsujärv)
12. Allikjärv [Järv Kurtna järvestikus]
13. Andresjärv (Mustjärv)
14. Anne kanal
15. Araabia kogerparrak (Carasobarbus apoensis)
16. Arojärv (Rasina Arujärv)
17. Belaja (Kama)
18. Besuugo kalanimena
19. Besuugod (Pagellus)
20. Edejärv (Andsu Edejärv, Jaanijärv)
21. Edejärv (Hatiku Edejärv, Hatike Tagajärv, Hatiku järv, Hatiko järv)
22. Eesjärv (Neeruti Eesjärv, Eestjärv, Esimene järv, Karisööda järv)
23. Eesti järvede loend
24. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
25. Eistvere järv (Eistvere paisjärv)
26. Elistvere järv (Kuru järv)
27. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
28. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
29. Flyvae (Pikane järv, Pikanina järv)
30. Funazushi ehk jaapani hapukoger
31. Geosmiin
32. Hallutsinogeensed kalad
33. Hammasahvenad (Dentex)
34. Hanija järv
35. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
36. Harilik idakoger (Carassioides acuminatus)
37. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
38. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
39. Harterti kogerparrak (Carasobarbus harterti)
40. Hernes õngesöödana
41. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
42. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
43. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
44. Hurmi järv (Külajärv)
45. Hõbedane idakoger (Carassioides argentea)
46. Hõbekoger (Carassius gibelio)
47. Idakogred (Carassioides)
48. Immaku järv (Immakjärv)
49. Imsi järv
50. Iraani kogerparrak (Carasobarbus sublimus)
51. Jaanuse järv (Pikkjärv)
52. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
53. Jaska järv (Karula Jaska järv, Jaaska järv, Jasska järv)
54. Jeemeni kogerparrak (Carasobarbus exulatus)
55. Juusa järv (Kuningajärv)
56. Jõemõisa-Kaiu järvestik
57. Järaniku järv
58. Järise järv
59. Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
60. Järveotsa järv (Turvaste Järveotsa järv, Järvetsa järv, Järvatsi järv)
61. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
62. Järvi järvestik
63. Kaanjärv (Nõmme Kaanjärv, Äntu Kaanjärv)
64. Kaarmise järv (Karmise järv)
65. Kaatsjärv (Kootsjärv, Tõnismäe järv)
66. Kadja järv/Põlliku järv (Kuimetsa järv, Suur Kuimetsa järv, Kodja järv, Põllikese järv)
67. Kahala järv
68. Kahrila järv
69. Kaiavere järv
70. Kaisma järv (Kaisma Suurjärv)
71. Kaiu järv
72. Kalakasvatus
73. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
74. Kallõtõ järv (Kallete järv)
75. Kalmatjärv (Kalmetu järv, Kalmetjärv, Hurmi järv)
76. Karijärv
77. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
78. Karsna järv
79. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
80. Karula järv (Uue-Võidu järv)
81. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
82. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
83. Kauru järv
84. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
85. Kernu järv (Kõrveküla Kernu järv, Kõrveküla järv)
86. Kihli karjääri järved
87. Kiidjärv
88. Kiisjärv (Kiiskjärv, Emajärv) [Koorküla järvestik]
89. Kiiviti järv (Kiivite järv, Kivitu järv)
90. Kikri järv (Kikre järv, Kolijärv)
91. Killatu järv (Kiljatu järv, Kilatu järv, Kiljatu Suurjärv)
92. Kiruvere järv
93. Kivijärv (Laiuse Kivijärv, Kibijärv)
94. Kivijärv (Holvandi Kivijärv)
95. Klooga järv
96. Koger (Carassius carassius)
97. Kogerparrakad (Carasobarbus)
98. Kogred (Carassius)
99. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
100. Kogõrjärv (Tsopa Kogõrjärv)
101. Kollane kogerparrak (Carasobarbus luteus)
102. Kooraste Kõverjärv (Kõvvõrjärv)
103. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
104. Koosa järv
105. Kosswigi kogerparrak (Carasobarbus kosswigi)
106. Krappid (Pomoxis)
107. Kudani järv / Nåtan (Güddnäs)
108. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
109. Kuldkala (Carassius auratus)
110. Kuldvöötahvenad (Boops)
111. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
112. Kuningvere järv
113. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
114. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
115. Kutsar-pagrus (Pagrus auriga)
116. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
117. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
118. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
119. Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)
120. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
121. Käravete järv (Käravete paisjärv)
122. Käsmu järv
123. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
124. Köstrijärv (Köstrejärv)
125. Külajärv (Plaani Külajärv, Küläjärv, Plaani järv, Suurjärv)
126. Külajärv (Vellavere Külajärv, Vellavere järv, Tootsijärv, Mõõkjärv)
127. Küünimõtsa järv (Küünimetsa järv, Küünimetsa Ahnjärv, Konemetsa järv)
128. Laanemaa järv
129. Lahepera järv (Lahe järv)
130. Langsdorffi koger (Carassius langsdorfii)
131. Lasa järv [Koorküla järvestik]
132. Lavassaare järv
133. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
134. Leeli paisjärv (Pöögle teine paisjärv)
135. Leivast õngesöödad
136. Liivaku järv (Liivakandi järv)
137. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
138. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
139. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
140. Lindjärv (Tudre järv, Tudra järv)
141. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
142. Lohja järv
143. Loosu järv
144. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
145. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
146. Maroko kogerparrak (Carasobarbus fritschii)
147. Merikogerlased (Sparidae)
148. Mooste järv (Moisekatsi järv, Mõisajärv)
149. Moulouya kogerparrak (Carasobarbus moulouyensis)
150. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
151. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
152. Murati järv
153. Must krappi (Pomoxis nigromaculatus)
154. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
155. Mustjärv (Timo Mustjärv, Partsi Mustjärv, Metsavahi järv)
156. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
157. Mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo)
158. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
159. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
160. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
161. Mähuste järv (Mäuste järv, Meeguste järv)
162. Mäsajärv (Mäsäjärv, Messe järv, Metsajärv)
163. Mätasjärv (Kurtna Mätasjärv)
164. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
165. Narva veehoidla elustikust
166. Nelijärve järvestik (Aegviidu järvestik, Aegviidu-Nelijärve järved)
167. Nelijärve Vahejärv (Vahejärv, Aegviidu Vahejärv)
168. Nigula järv (Vanamõisa järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv, Järve järv, Vanasaare järv)
169. Nihu järv (Nihujärv, Suur Nihujärv) [Koorküla järvestik]
170. Nihu Mädajärv (Nihu Mudajärv, Suukaala järv) [Koorküla järvestik]
171. Nikerjärv (Nikkerjärv, Näkijärv)
172. Nisumass
173. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
174. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
175. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
176. Nüpli järv
177. Odrakruup
178. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
179. Orajärv (Neeruti Orajärv, Neeruti järv)
180. Orontese kogerparrak (Carasobarbus chantrei)
181. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
182. Pagrused (Pagrus)
183. Paidra järv
184. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
185. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
186. Palojärv (Lutsu Palojärv)
187. Palojärv (Preeksa Palojärv, Preeksa Palujärv, Misso Palujärv)
188. Palujüri järv (Palojüri järv)
189. Pangodi järv
190. Pardkalalased (Barbinae)
191. Parika järv
192. Paunküla linajärv (Sipelga linajärv)
193. Paunküla veehoidla
194. Peipsi alamvesikond
195. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
196. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
197. Pikkjärv (Järvi Pikkjärv, Järvi Pikajärv, Pühameeste Pikkjärv)
198. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
199. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
200. Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
201. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
202. Pilkuse järv
203. Pille järv
204. Porkuni järv
205. Porkuni järved
206. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
207. Prossa järv (Proosa järv, Luua järv)
208. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
209. Pulli järv (Pullijärv)
210. Punane besuugo (Pagellus erythrinus)
211. Purgatsi järv
212. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
213. Päidla järvestik
214. Päidla Uibujärv (Uibujärv, Uibo järv, Uibojärv, Annijärv)
215. Päidre järv (Tagametsa järv)
216. Pärnjärv (Järvi Pärnjärv, Järvi järv, Suur Järvi järv)
217. Päästjärv (Perajärv)
218. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
219. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
220. Rae järv
221. Raigastvere järv
222. Ratasjärv (Kurtna Ratasjärv)
223. Ratva järv (Arvila järv)
224. Rautina järv (Kaagjärv, Rautine järv, Rautite järv)
225. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
226. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
227. Ruhijärv (Ruhja järv)
228. Ruhnu
229. Ruila järv (Ruiljärv, Kernu Mädajärv)
230. Rummu järv
231. Ruusmäe järv (Rogosi järv, Rogasi järv, Hainjärv)
232. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
233. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
234. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
235. Saka järv (Soka järv)
236. Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)
237. Sarise järv (Saarise järv)
238. Saunja laht
239. Sibula järv (Karula Sibulajärv)
240. Sinijärv (Endla Sinijärv)
241. Sinijärv (Äntu Sinijärv, Äntu Suurjärv, Äntu Pikkjärv, Äntu Tedrejärv, Prillapatsi järv)
242. Soitsjärv
243. Soomkala
244. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
245. Suur pagrus (Pagrus major)
246. Suur Pehmejärv (Pehmejärv)
247. Suur Saarjärv
248. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
249. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
250. Suuruim-idakoger (Carassioides macropterus)
251. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
252. Särgjärv (Järvi Särgjärv, Järvi järv, Väike Järvi järv)
253. Tagajärv (Hatiku Tagajärv, Hatike Edejärv, Hatiku järv, Hatiko järv)
254. Tagajärv (Neeruti Tagajärv, Lusthoone järv, Teine järv)
255. Tamula järv (Tamla järv)
256. Tihu Kolmas järv (Kolmas järv, Väikejärv)
257. Toatse järv (Tuatse järv, Tantsu järv, Suur Toatse järv)
258. Tooma Linajärved (Linajärved, Prilljärved) [Endla järvestik]
259. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
260. Tsilgutaja järv (Maurijärv, Tilgutaja järv)
261. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
262. Tõhela järv
263. Tõlinõmme järv (Telinõmme järv, Humala järv)
264. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
265. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
266. Ubajärv (Pikkjärv, Ubahaava järv)
267. Udsu järv (Utsu järv, Uutsu järv, Kokajärv, Linsi järv)
268. Uhtjärv (Uhtijärv)
269. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
270. Uljaste järved ja oos
271. Umbjärv (Rõhu Umbjärv, Rehujärv)
272. Und
273. Vagula järv
274. Vahejärv (Äntu Vahejärv, Äntu Roheline järv, Äntu Väikejärv)
275. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
276. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
277. Vanamõisa järv (Tõrva Vanamõisa järv)
278. Vaskna järv
279. Veisjärv (Veisejärv)
280. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
281. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
282. Viira järv
283. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
284. Viitna järved
285. Vilgjärv (Valgjärv, Pikri järv) [Koorküla järvestik]
286. Virosi järv (Viroste järv, Viruse järv, Varuse järv, Viruste järv, Viiriste järv, Viiruste järv)
287. Virtsjärv (Väike Võrtsjärv, Koorküla Virtsjärv)
288. Vissuvere järv (Tuulisilla järv, Tulisilla järv)
289. Võngjärv
290. Vähimõrd
291. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
292. Väike Linajärv (Tooma Väike Linajärv, Tooma Linajärved, Linajärved, Prilljärved, Akna järv) [Endla järvestik]
293. Väike Nihujärv [Koorküla järvestik]
294. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
295. Väike-Nõuni järv
296. Väike-Toatse järv (Väikejärv, Väike Toatse järv)
297. Väikene Palojärv (Ihamaru Kogrejärv, Väike Palujärv)
298. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
299. Väätsa paisjärv
300. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
301. Ähijärv (Ahijärv)
302. Äntu järved
303. Ördi järv (Öördi järv, Õõrdi järv)

Kalakasvatus

Kalakasvatus, akvakultuuri ehk vesiviljeluse haru, mis tegeleb kalade kasvatamisega peamiselt inimtoiduks, ent ka looduslike veekogude varustamiseks noorkaladega, et tugevadada olemasolevaid või taastada hävinenud kalapopulatsioone. Inglise fish farming; prantsuse pisciculture; hispaania piscicukultura; soome kalankasvatus, kalanviljely; vene рыбоводство.

Kalakasvatus sai alguse Hiinas karpkalade kodustamisest. Esimeseks kalakasvatuse õpikuks peetakse ~475. eKr Fan Lei käsikirja tiigikalakasvatuse põhitõdedest. Euroopas pidasid roomlased karpkalu jt kalu tiikides juba antiikajal. Tootliku karpkalakasvatusega alustati keskajal praeguse Tšehhimaa ja Saksamaa aladel, mil mungad hakkasid paastumise perioodidel liha asemel toituma kalast. Kalu kasvatati väga pikka aega ekstensiivse ja lihtsa tehnoloogia abil. Vajadus intensiivse kalakasvatuse järgi tekkis 20. sajandi teisel poolel, kui rahvastiku kiire kasvu tõttu suurenes nõudlus kalavalgu järele. Kalapüük maailmamerest tõusis looduslike kalavarude üleekspluateerimise kriitilise piirini ja ainsaks võimaluseks kalu toiduks juurde saada sai nuumkalandus. Sellest alates on kalakasvatus läbi teinud väga kiire tehnoloogilise arengu.

2014. a ületas kalakasvatusest pärinevate kalade tarbimine inimtoiduna maailmas esimest korda kalapüügist saadud kalade tarbimise. Koguseliselt püütakse kalu küll jätkuvalt rohkem kui neid kasvatatakse, kuid suur hulk püügikaladest ei lähe inimtoiduks, vaid kalakasvatustes kasutatava kalasööda valmistamiseks. Maailma suurim vesiviljeleja on Hiina (~70% ). Järgnevad India, Vietnam, Indoneesia ja teised Ida-Aasia riigid. Kiiresti on arenenud kalakasvatus ka mõõduka kliimaga riikides nagu Norra, Hispaania, Suurbritannia ja Tšiili. Lisaks toodangu mahu suurenemisele muutub kalakasvatus ka kvalitatiivselt. Kasvatatakse sadu kalaliike ja nuumkalad muudavad varem haruldaseks peetud kalaliigid palju kättesaadavamaks ja odavamaks (nt lõhe, forell, vikerforell, tuur). Intensiivset kalakasvatust piiravaks teguriks on kalasööda peamise komponendi, ookeanikaladest valmistatava kalajahu kogus. Osalt just seetõttu on maailmas enimkasvatatavaiks taimtoidulised kalaliigid valgeamuur, pakslaup ja karpkala. Kalakasvatustes toimuva aretustööga kujundatakse kalakasvatuse jaoks sobivamaid ja produktiivsemaid kalatõugusid; samuti kasvatatakse erinevate liikide hübriide nagu näiteks bester (beluuga ja sterleti hübriid). On ka niisuguseid hübriide, keda looduslikult ei tekigi nagu nt klaarsäga (aafrika angersäga ja vundu ristand), kes on loodud just nimelt inimtoiduks.


Mageveeline kalafarm

Intensiivsuse põhjal võib kalakasvatust liigitada ekstensiivseks, poolintensiivseks ja intensiivseks.

Ekstensiivse tootmise puhul kasvatatakse kalu looduslikku veekogu meenutavates tiikides või ka ajutiselt suletavates laguunides: inimesese osa seisneb kalade veekogusse laskmises ja väljapüügis. Asustustihedus on väike ja kalade toiduks valdavalt veekogu looduslik bioproduktsioon. Eestis kasvatatakse niimoodi põhiliselt kodutiikides karpkalu.

Poolintensiivse tootmise korral on kalade asustustihedus suurem ja ka põhiosa toidust annab kaladele inimene. Mõjutatakse ka veekogu olukorda; tiike puhastatakse, lubjatakse, reguleeritakse vee läbivoolu jms. Poolintensiivselt kasvatatakse Eestis karpkalu.

Intensiivse tootmine puhul on kalade tihedus väikese veemahuga ja kiire veevahetusega rajatistes väga suur. Keskkonnaolusid hoitakse kontrolli all, kogu toit antakse kaladele inimese poolt. Tootmisprotsessis kalu sorteeritakse ja paigutatakse korduvalt ümber. Kalu vaktsineeritakse, haigestumise korral ravitakse antibiootikumide abil. Intensiivne tootmine on kallis, kuid kõige efektiivsem tootmisviis. Eestis kasvatatakse niimoodi näiteks vikerforelli ja angerjat.


Kalabassein

Vee soolsuse järgi jaotatakse kalakasvandusi mere- või mageveelisteks. Maailmas on domineerivaks mageveeliste kalade kasvatamine. Mereveelisi kalu kasvatatakse kas suletavates laguunides või meresumpades (Norra, Tšiili jt). Ka Eestis on kasutatud meresumpasid, kuid Läänemere madala soolsuse tõttu kvalifitseerub selline kalakasvatus hoopis riimveeliseks.



Meresumbad


Maailmas enimkasvatatud kalaliigid 2013. a

1. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idellus)   5 226 202 tonni

2. Pakslaup (Hypophthalmichthys molitrix)     4 591 852

3. Karpkala (Cyprinus carpio)    4 080 045

4. Niiluse tilaapia (Oreochromis niloticus)    3 436 508

5. Jämepea (Hypophthalmichthys nobilis)    3 059 555

6. Hiidkarp ehk katla (Catla catla)     2 776 074

7. Harilik koger (Carassius carassius)    2 595 735

8. Lõhe (Salmo salar)    2 087 111

9. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)     1 680 689

10. Piimkala (Chanos chanos)    1 043 936

11. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)        814 068

12. Wuchangi idalatikas (Megalobrama amblycephala)       730 962

13. Mustamuur (Mylopharyngodon piceus)      525 636

14. Tähniline madupea (Channa argus)      510 116

15. Amuuri säga (Silurus asotus)      438 736

Aprill 2018

Vaata lisaks:

Kalandus
Kalatiik
Kalakasvatus Eestis
Akvakultuur