Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
28. Anemomeeter
29. Angerja oja (Angerja jõgi)
30. Angerjaõngejada
31. Angerjas (Anguilla anguilla)
32. Angerjas (pärimus)
33. Angerjas jaapani köögis
34. Angerjasöömise ajaloost
35. Angerjaõngejada
36. Angersägad (Clarias)
37. Angulas
38. Anisakiaas (anisakidoos)
39. Anisakiidid (Anisakidae)
40. Anne kanal
41. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
42. Anšoovislased (Engraulidae)
43. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
44. Antagonism
45. Araabia meri
46. Arapaima
47. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
48. Arteesia vesi
49. Astelraid (Dasyatis)
50. Astelraid 2 (Bathytoshia)
51. Astelraid 3 (Hemitrygon),
52. Astelraid 6 (Fontitrygon)
53. Atla jõgi
54. Atla laht
55. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
56. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
57. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
58. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
59. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
60. Atlandiraid (Atlantoraja)
61. atraktant (atrahent)
62. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
63. Baikal
64. Balzer
65. Barramundi
66. Bass
67. Bellingshausen
68. Beluuga (Huso huso)
69. Bentaal
70. Bentos
71. Bete
72. Bete Krokodil
73. Biofilter
74. Bioturbatsioon
75. Birdeye
76. Birjussa
77. bissa
78. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
79. Botvinja
80. Brahmaputra
81. Briis
82. Buran (mootorsaan)
83. Canvey saare elukas
84. Castingu MM
85. Chessie (veekrüptiid USAs)
86. Cooki saared
87. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
88. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
89. Creme
90. D.A.M.
91. Daing
92. Dirhami laht
93. Donburi
94. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
95. Ebabootsiad (Parabotia)
96. Ebisu (jaapani kalajumal)
97. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
98. Eesti jõgede loend
99. Eesti järved
100. Eesti järvede loend
101. Eesti Kalur
102. Eesti lahed (tähestikuline loend)
103. Eesti Merekool
104. EFTTA
105. Elango, Julius
106. Emajõe Lodjaselts
107. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
108. Emakala (Zoarces viviparus)
109. End, Albert Arvo
110. Endla järvestik
111. Erikson, Juhan (kalatööstur)
112. Erinarkid (Heteronarce)
113. Erm Vaike
114. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
115. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
116. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
117. Fenkol (apteegitill)
118. Flambeau
119. Fotofoor
120. Friteerimine
121. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
122. Garum ja liquamen
123. Gupi (Poecilia reticulata)
124. Haamerhai (Eusphyra blochii)
125. Haid kulinaarias
126. Hailiha nimekujud
127. Hakk-kala
128. Hallhaid (Carcharhinus)
129. Hammassärg (Rutilus frisii)
130. Harilaid
131. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
132. Harilik meriangerjas (Conger conger)
133. Harilik merilohe (Trachinus draco)
134. Harilik mullauss (maauss)
135. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
136. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
137. Harilik taimen (Hucho taimen)
138. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
139. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
140. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
141. Harju alamvesikond
142. Hauapüük
143. Haug püügikalana
144. Haug toidukalana
145. Haugasraid (Aetobatus)
146. Heeringalised (Clupeiformes)
147. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
148. Heeringlased (Clupeidae)
149. Heik (Hake) kalanimedes
150. Heintz Karl
151. Heleraid (Leucoraja)
152. Hensen, Victor
153. Hi-Lo
154. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
155. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
156. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
157. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
158. Hobulaiuskraadid
159. Hollandi kaste
160. Homaarlased (Nephropidae)
161. Hulkharjasussid (Polychaeta)
162. Hõbekoger (Carassius gibelio)
163. Hõimkond
164. Hämarhaid (Scymnodalatias)
165. Hülgepüük
166. Iilastuli
167. Imiussid (Trematoda)
168. Indo-Vaikne ookeaniala
169. Invincible (Nilsu)
170. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
171. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
172. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
173. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
174. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
175. Jahumardika vastne (jahuuss)
176. Johannes Vares
177. Jussi järved
178. Juust õngesöödana
179. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
180. Jõehallhaid (Glyphis)
181. Jõemõisa-Kaiu järvestik
182. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
183. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
184. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
185. Jämesabaraid (Urolophus)
186. Järveelustik ehk limnobios
187. Järvekoletised
188. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
189. Jäseraid (Cruriraja)
190. Jääpüük
191. Jäärauad
192. Kaanid (Hirudinea)
193. Kaarmise järv (Karmise järv)
194. Kaaviari ajaloost
195. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
196. Kahvamine
197. kalade loend H-K
198. kalade loend L-O
199. kalade loend P-T
200. kalade loend U-Ü
201. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
202. Kalakaste
203. Kalakasvatus
204. Kalakasvatus Eestis
205. Kalamüüdid ja müütilised kalad
206. Kalandus
207. Kalanduskoda
208. Kalaparv
209. Kalurite loitse ja ütlusi
210. Kaluuga (Huso dauricus)
211. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
212. Karelestad (Hippoglossoides)
213. Kartul
214. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
215. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
216. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
217. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
218. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
219. Katsuobushi
220. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
221. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
222. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
223. Kidata konks
224. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
225. Kiinide vastsed
226. Kiisk (pärimus)
227. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
228. Kilu nimelugu
229. Kinnine haspelrull
230. Kinnise rulli ehitus
231. Kirptirgu sidumise sõlm 1
232. kiviahvenlased (Serranidae)
233. Koerhaid (Scyliorhinus)
234. Koerhailased (Scyliorhinidae)
235. Koger (Carassius carassius)
236. Kogred (Carassius)
237. Koibraid (Sinobatis)
238. konks (õngekonks)
239. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
240. Koonhaid (Rhizoprionodon)
241. Koorküla järvestik
242. Kopskalad (Dipnoi)
243. Kosmoidsoomus
244. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
245. Kuivatamine/vinnutamine
246. Kuldkala (Carassius auratus)
247. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
248. Kura säär
249. Kuremaa järv (Kurema järv)
250. Kussie (jaapani järvekoletis)
251. Kuusamon Uistin Oy
252. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
253. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
254. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
255. Kärbsed õngesöödana
256. Kärbsenukk (kärbsekookon)
257. Kärbsetõugud meditsiinis
258. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
259. Kärphaid (Mustelus)
260. Kärsshingud (Acantopsis)
261. Käsiõng
262. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
263. Lahtise rulli ehitus
264. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
265. Lahtise rulli vänt
266. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
267. Lakerda (türgipärane soolakala)
268. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
269. Landilugu: dr Heintz
270. Landilugu: Kuusamo puukala
271. Landilugu: Nilsu
272. Lasa järv [Koorküla järvestik]
273. Lasnhaid (Scoliodon)
274. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
275. Leevi jõgi
276. Leivast õngesöödad
277. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
278. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
279. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
280. Lestad (Platichthys)
281. Libekala
282. Liblikate röövikud
283. Liblikraid (Gymnura)
284. Liftahvenad (Helicolenus)
285. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
286. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
287. Linajärv (Jussi Linajärv)
288. Linask (Tinca tinca)
289. Linné, Karl
290. Linnuroni (Ligula intestinalis)
291. Lintsabalased (Trichiuridae)
292. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
293. Logardraid 3 (Pseudobatos)
294. Logardrailased (Rhinobatidae)
295. Lonthülged (Mirounga)
296. Loobu jõgi
297. Lophius budegassa (must merikurat)
298. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
299. Luts (Lota lota)
300. Lõunaraid (Zearaja)
301. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
302. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
303. Läänesaarte alamvesikond
304. maailma jõed (loend)
305. Maggot
306. Majak (kolhoos)
307. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
308. Man
309. Mannasöödad
310. Maskraid (Neotrygon)
311. meduus
312. Merehaigus
313. Merekoletised
314. Meremeeste uskumused
315. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
316. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
317. Merikeellased (Soleidae)
318. Merikogerlased (Sparidae)
319. Merikoha (Sander marinus)
320. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
321. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
322. Meriluts (Brosme brosme)
323. Merineitsi
324. Meripuugid (Scorpaena)
325. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
326. Merisutt (Petromyzon marinus)
327. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
328. Merluusid (Merluccius)
329. Metsprussakas
330. Miiu
331. Moiva (Mallotus villosus)
332. Mokkparrakad (Labeobarbus)
333. Morilased (Moridae)
334. muda
335. Mudaelustik ehk pelon
336. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mussoon
339. Must marliin (Istiompax indica)
340. Mustatäpitõbi
341. Musthaid (Apristurus)
342. Mustjõe alamvesikond
343. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
344. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
345. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
346. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
347. Mõrrapüük
348. Mõõkkala (Xiphias gladius)
349. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
350. Määr, Aleksander
351. Mölder, August
352. Müütilised veeolendid
353. Naaskelraid (Pastinachus)
354. Nahknark (Crassinarke dormitor)
355. Naissaar
356. Narva veehoidla
357. Nasv
358. Navaaga (Eleginus nawaga)
359. Nelikant-kaldauss
360. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
361. Niituimlutslased (Physidae)
362. Nirkhailased (Hemigaleidae)
363. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
364. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
365. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
366. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
367. Nugishaid (Triakis)
368. Nuutraid (Himantura)
369. Näkk (eesti)
370. Oad, Jaan
371. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
372. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
373. Ogahaid (Squalus)
374. Ogasilmad (Pangio)
375. Ojamaa (Gotland)
376. Okasturilased (Notacanthidae)
377. Okishaid (Centroscyllium)
378. ondatra (piisamrott, biisamrott)
379. Osmussaar
380. Pakssabaraid (Trygonoptera)
381. paneerimine
382. Paunküla veehoidla
383. Peen kõduuss
384. Peipsi alamvesikond
385. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
386. Pettai, Elmar Voldemar
387. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
388. Pigo (Rutilus pigus)
389. Pihklased (Myxini)
390. Pihtla kalakasvandus
391. Piikraid (Urobatis)
392. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
393. Piimjas soouss
394. Piiskopikala (bishop fish)
395. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
396. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
397. Pimenarkid (Typhlonarke)
398. Poi
399. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
400. Polaarhaid (Somniosus)
401. Poola uss
402. Prespa forell (Salmo peristericus)
403. Prussakas ja tarakan
404. Psammon
405. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
406. Punane vihmauss (pool-ööuss)
407. Purikalalased (Istiophoridae)
408. Purjus krevetid
409. Puukala (Kuusamo puukala)
410. Põhjavee-elustik
411. Põishüljes (Cystophora cristata)
412. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
413. Põlula Kalakasvatuskeskus
414. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
415. Pärimus: Kaussjärv
416. Pärimus: Lutsu järv
417. Pärimus: Otepää Pühajärv
418. Pärimus: Raudjärve kullapütt
419. Pärimus: Uhtjärv
420. Pärimus: Verijärv
421. Pärnu alamvesikond
422. Pärnu Kalakombinaat
423. Pärnu kalanduskool
424. Rabakonn
425. Raid (Raja)
426. Rakfisk ehk norra hapukala
427. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
428. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
429. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
430. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
431. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
432. Reobiont
433. Riffhai (Triaenodon obesus)
434. Rihmsabaraid (Taeniura)
435. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
436. Riikoja Heinrich
437. Ristkok, Jüri
438. Robalod (Centropomus)
439. Roheline mullauss
440. Rohukonn
441. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
442. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
443. Rombkalad (Bothus)
444. Rombkalalased (Bothidae)
445. Roosa mullauss
446. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
447. Russalka
448. Rõbak Baltiki
449. Rõuge järvestik
450. Räimeõng
451. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
452. Saadjärv (Saadrejärv)
453. Saaghailised (Pristiophoriformes)
454. Saagsabahaid (Galeus)
455. Sagrits, Richard
456. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
457. Sammet, Jaak
458. Sannakji
459. Sardiin (Sardina pilchardus)
460. Sardiinid
461. Sardinellid (Sardinella)
462. Saunja laht
463. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
464. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
465. Sidrunhaid (Negaprion)
466. Siiad (Coregonus)
467. Siig - huvipüük Eestis
468. Siig spordikalana Skandinaavias
469. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
470. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
471. Sinakas soouss
472. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
473. siugkonnalised (apoodid)
474. Soomuskuked (Lepidotrigla)
475. Soomuslest (Limanda limanda)
476. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
477. Sovetskaja Rodina (laev)
478. Spinningisti kaksteist käsku
479. Staratel
480. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
481. Stroganina
482. Sump (kumm, pandur, märss)
483. Sumplaev
484. Susski, Vladimir
485. Suue
486. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
487. Suur mullauss
488. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
489. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
490. Suurallikas
491. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
492. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
493. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
494. Sõnnikuuss
495. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
496. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
497. Südvester
498. Sünkraid (Amblyraja)
499. Süvahaid (Centroscymnus)
500. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
501. Süvaraid (Bathyraja)
502. Šelfihaid (Halaelurus)
503. Zoobentos
504. Taaliku sadam
505. Tabadusekepp
506. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
507. Tainas angerjapüügiks
508. Tallinna Kalakombinaat
509. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
510. Tallinna Merekolledž
511. Tamm, Friedrich
512. Tamula järv (Tamla järv)
513. Tatrakakud
514. Temera (Temera hardwickii)
515. Tempura
516. Tiit Hunt. Eesti kalad
517. Tintlased (Osmeridae)
518. Tippviidikad (Alburnoides)
519. Tobiased (Ammodytes)
520. Tooder
521. Traaler
522. Traalnoot
523. Traalpüük
524. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
525. Triivpüük
526. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
527. Trullinglased (Nemacheilidae)
528. Trullingud (Barbatula)
529. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
530. Tuletorn
531. Tume vihmauss
532. Tumehaid (Etmopterus)
533. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
534. Tursad (Gadus)
535. Tursamaks
536. Tursamaksa konserveerimine
537. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
538. Tuul
539. tuulekala (pärimus)
540. Tuur
541. Tuurlased (Acipenseridae)
542. Tõugjärv (Küünjärv)
543. Tõugussaare raba laugas
544. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
545. Tääkraid (Urotrygon)
546. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
547. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
548. Ukraina (baaslaev)
549. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
550. Unadon
551. Und
552. Undiin
553. Urbukse järv (Urbuse järv)
554. Ussikonks (säärekidadega konks)
555. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
556. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
557. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
558. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
559. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
560. Valgeninahai (Nasolamia velox)
561. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
562. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
563. Vasarhaid (Sphyrna)
564. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
565. Vastne
566. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
567. vesikond
568. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
569. Vihmauslased (Lumbricidae)
570. Vihmauss (liigid)
571. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
572. Viitina kuurits
573. Vimb (Vimba vimba)
574. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
575. Vinkelhaid (Oxynotus)
576. Vinnutatud räimed
577. Viru alamvesikond
578. Viuraid (Aetomylaeus)
579. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
580. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
581. Võldas (Cottus gobio)
582. Võrtsjärve alamvesikond
583. Väheharjasussid
584. Vähilaadsed
585. väike meriahven (Sebastes viviparus)
586. Väike ogahai (Squalus blainville)
587. Väike saagrai (Pristis clavata)
588. väike tobias (nigli, väiketobias)
589. Väikeraid (Rajella)
590. Väikesuulest (Microstomus kitt)
591. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
592. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
593. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
594. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
595. Õlikook
596. Õngekonksu ajaloost
597. Õngitsemine+
598. Õnne lõhe
599. Äntu järved
600. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
601. Ülemiste järv
602. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
603. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Jõesilm (Lampetra fluviatilis)

Jõesilm (Lampetra fluviatilis) on silmlaste (Petromyzontidae) sugukonda silmude (Lampetra) perekonda kuuluv keelikloom. 
Sageli peetakse teda kalaks, kuid evolutsiooniliselt on ta enamusest kaladest märksa madalama arengutasemega. Silmlaste sugukonna paiknevus taksonoomilises süsteemis pole tänapäeval üheselt käsitletud.  Traditsiooniliselt vaadeldakse silmusid kuuluvaina sõõrsuude klassi, kuid tänapäeval võivad nad olla ka vaadeldud teistmoodi.

Etümoloogia: ladina k lambere = nilpsama, lakkuma + kreeka k petra = kivi — eesti keeles oleks seega Lampetra kivinilpsaja või kivilakkuja, Lampetra fluviatilis aga jõe kivilakkuja.

Inglise k — River lamprey, European river lamprey, Lampern, Stone eel; prantsuse k — Lamproie de rivière, Lamproie fluviatile, Lamprillon, Flûte jm; saksa k - Gemeines, Lamprete, Negenaugen, Neunauge, Pricke, Uhlen jm; itaalia k - Lampreda di fiume; norra k - Elveniøye, Flodnejonögat; taani k - Flodlampret, Flodnegenøjn; läti k - Strauta negis; leedu k - Upine nege; soome k - Nahkiainen; vene k - речная минога

Eestis on jõesilmu rahvapärased nimetused jõesutt, nõgenool, silmus, sutikala, üheksasilm.



Kirjeldus.
Angerjalaadse kehaga kala, veel ilma tõeliste lõugadeta kalalaadsete loomade viimaseid säilinud sugulasi. Kõhrest skelett, sarvainest hamab ja limane, soomusteta nahk, pole paarisuimi ega eristunud sabauime. Tema kohta kõik, mis iseloomustab lõuatuid (Agnatha) kalu (vt artikkel lõuatud e agnaadid).
Jõesilm on ülalt tinahall, alt kreemjas, kuderände ajal kollakas. Jõkke kudema tulnud isendeil selg tume (oliivroheline, pronksjas või must), küljed sinakashallid või hõbejad,kõht valkjas, harva must.
Seljauimed eraldi, v.a kudemisajal.
Pea külgedel on 7 paari lõpuseavasid.


Jõesilmu suulehter

Hambad kollakad, paiknevad imilehtris ümber suuava 3 rühmana; suu eesserval on kõverdunud ülalõuaplaat. Sellel sarvplaadil (suuava kohal) kaks suurt teravat hammast, allpool plaat tavaliselt 7 hambaga. Kummalgi pool suuava 3 külgmist hammast, neist keskmine kolme-, teised kaheosalised. Suulehtri ehitus on üheks peamiseks tunnuseks, mille põhjal silmlasi üksteisest eristatakse. 
Pikkus kuni 50 cm (tavaline 35 cm), mass kuni 150 g, eluiga 7 a (maksimaalne fikseeritud eluiga 10 a).
Narva jõkke tõusjate pikkus enamasti 30-35 cm, kaal 50-70 g.

Rekordsuurus Eestis: emane isend 45,2 cm ja 190 g, püütud Pärnu jõest.

Levik.
Läänemere, Põhjamere ja Vahemere lääneosa vesikondade vooluvetes ja rannikumeres.
Tavaliselt elab jõesilm vastsena (liivasonglasena) jõgedes, täiskasvanuna laskub merre ja sealt tuleb tagasi jõkke üksnes kudema. Kuid jõesilmul on ka järvevorm, kes ei lähegi merre, vaid elab täiskasvanuna Laadoga ja Oneega järves.
Eestis tõuseb kudema 30 jõkke ja 13 ojja, millest enamik (kokku 26) kuulub Soome lahe vesikonda (neist tähtsaim on Narva jõgi), ülejäänud Liivi lahe vesikonda.

Eluviis.
Täiskasvanud jõesilm on parasiitne röövkala. Imilehtri abil puurib ta end ohvri külge ning toitub tema verest, kudedest ja siseelunditest. Kõige tavalisemad saakloomad on räim, kilu, meriforell, lõhe, säinas, tursk ja meritint. Kalavarudele ta erilist kahju ei tekita, sest ta on vilets ujuja ning tema saagiks langevad  eeskätt haiged ja vigased kalad.
Vastsena (liivasonglasena) imevad suhu ja kurnavad seal toiduks detriiti ja vetikaid.

Suve lõpul või sügise algul kogunevad jõesilmud jõesuudmete lähedale. Sealt suunduvad nad suurte parvedena jõgedesse. Ränne algab mõnel pool juba mai lõpul ning kestab pidevalt suurenedes kogu suve ja sügise, saavutades maksimumi septembris-oktoobris, aga Liivi lahe vesikonnas novembris-detsembris. Mööda Koiva jõge rändab jõesilm kiirusega 1–4 km/h.
Ränne on intensiivsem pimedail öil ja seda soodustab kõrge veeseis. Jõesilmul väljendub selgelt negatiivne reaktsioon valgusele ja ta kardab isegi kuuvalgust. Sellepärast sõltub tema ränne Kuu faasidest. Kõige intensiivsem on see pilves ilmaga kuuloomise ajal. Kuu kasvades silmusaagid vähenevad ning pilvitu taeva ja täiskuu korral silmud peaaegu ei rända. Ometigi on teada ka silmu päevase rände juhtumeid, aga need on toimunud sombuse ilmaga väga sogases vees.
Silmud jäävad jõkke peaaegu aastaks, ilma et nad toituksid. Selle ajaga muutuvad nad oluliselt. Neil valmib mari või niisk. Seljauimed suurenevad ja nendevaheline vahe väheneb. Emastel kasvab suureks pärakuuim, isastel sugunibu. Seevastu hambad nüristuvad ja suulehtris olevad süljenäärmed lakkavad toimimast. Sooltoru, mida pole enam vaja, mandub peenikeseks väädiks. Selle protsessi käigus väheneb ka kala pikkus: isastel kuuendiku, emastel veerandi võrra.
Kudemine algab vee temperatuuril 9-10 kraadi C juures tavaliselt mai algul, kestab kuu aja ümber, toimub põhiliselt 12-18 kraadi juures. 
Isane valmistab sobiva pesalohu. Kudemiskoha sügavus on 0,3–1,5 m. Marja viljastamisega kaasnevad paaritumismängud, kus iga emase kohta tuleb 1–6 isast. Paaritumismängud võivad kesta mitu päeva. Marjateri on 20–25 tuhat (mõnedel andmetel 15 000 - 50 000), need on 0,5–1,1 mm läbimõõduga, pirnjad, kleepuvad ja vajuvad põhja. Kui mari on koetud ja viljastatud, kaetakse see hoolikalt kruusaga. Suhteline viljakus on 350 marjatera ümber.
Pärast kudemist täiskasvanud silmud hukkuvad, sest nad on kaotanud võime toituda.

Vastsed, keda kutsutakse liivasonglasteks, kooruvad 11.–14. päeval pärast kudemist. Vastne on 3–4 mm pikkune väheliikuv kollakas ussike. Vastne erineb täiskasvanud silmust niivõrd, et kaua aega ei osatud teda silmuga seostada. Vastsed kanduvad süvenditesse kivide ja kruusa vahel, kust kiire vool neid ära ei vii. Seal lebavad nad liikumatult mitu päeva, toitudes maksa koondatud rebuvarust. 6 mm pikkuseks saanud vastsed kaevuvad põhja. 15–20 päeva vanused vastsed lahkuvad kudemispaigast ja kanduvad allavoolu, kuni jäävad pidama mudastesse nõrga vooluga jõeosadesse. Seal kaevuvad nad mutta ning hakkavad toituma detriidist ja ränivetikatest. Selleka ajaks omandavad nad varjevärvuse, mis neid muda peal maskeerib
.Jõesilmul kestab vastsejärk 4–5 aastat. Ta kasvab ja toitub ainult suvel. Seejärel toimub moone, mille käigus liivasonglasele tekivad silmad ja imilehter. Soome ja Liivi lahes algab moone suvel ja lõpeb kevadel. Moonde ajal silm ei toitu. Pärast moonet kanduvad silmud vooluga merre.
Merre jõudnuna hakkab jõesilm kohe intensiivselt toituma. Meres elab ta 1–3 aastat ja läheb siis tagasi jõkke kudema.

Jõesilmu püütakse mitmesuguste püünistega, näiteks mõrdade ja torbikutega.
 
Kasutamine, varud
Jõesilm on maitsva liha ja suure toiteväärtusega. Rasvasus 12-17%, kalorsus 190-200 kcal / 100 g. Tal puuduvad sapp ja luud. Kudema minevatel kaladel on ka sooltoru mandunud ja selles pole seedimata toidujäänuseid. Töötlemiskaod on väikesed (5-10%).
Lühikese eluea tõttu (pärast moonet 1-3 aastat) on varud ebapüsivad. Arvukuse tõusu soodustavad soe kevad ja jahe suvi, samuti kudemispaiga loodusliku ilme säilimine, seda kahandavad metsa- ja võsaraie ning mullatööd jõe (oja) kaldail, hüdroehitiste rajamine.
Enne II Maailmasõda püüti Eestis silmu kuni 100 tonni aastas, praegu on saagid 4-10 korda väiksemad.
1950-ndail alustati Narvas ja Sindis silmumarja kunstlikku hautamist, vastsed lasti jõgedesse. Töid jätkati vaheaegadega 1990-ndate alguseni. Tulemusi pole selgitatud.

Jõesilmu püük on Eestis keelatud 1. märtsist 30. juunini.

O. Looritsa teoses "Endis Eesti Elu-olu I" on ajaloolis-etnograafiline kirjutis Silmupüügist Narva jõel  

Allikad:
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Loomade elu, 4. kd Kalad, Tallinn, 1979
P. Miller, J. Loates. Euroopa Kalad. Tallinn, 2006
Lampetra fluviatilis fishbase's
European river lamprey Wikipedias
Jõesilm Vikipeedias

Vaata lisaks:

Jõesilmu püüdmine ja kasutamine
Hammassilmud (Eudontomyzon)
Silmud (Lampetra)
Ojasilm (Lampetra planeri)
liivasonglane
Sõõrsuud (Cyclostomata)
Lõuatud e agnaadid (Agnatha)
Silmlased (Petromyzontidae)
Silmulised (Petromyzontiformes)
Rühm silmud (Cephalaspidomorphi)
Kalale.ee KIK