Kalapeedia Otsing Kaastöö

Ojasilm (Lampetra planeri) on silmlaste (Petromyzontidae) sugukonda jõesilmu (Lampetra) perekonda kuuluv veeloom.

 

Sageli peetakse teda kalaks, kuid evolutsiooniliselt on ta enamusest kaladest märksa madalama arengutasemega. Silmlaste sugukonna paiknevus taksonoomilises süsteemis pole tänapäeval üheselt käsitletud.  Traditsiooniliselt vaadeldakse silmusid kuuluvaina sõõrsuude klassi, kuid nad võivad olla vaadeldud ka teistmoodi.

Etümoloogia: ladina k lambere = nilpsama, lakkuma + kreeka k petra = kivi — eesti keeles oleks seega Lampetra kivinilpsaja või kivilakkuja, Lampetra planeri aga oja kivilakkuja.

Eesti keeles ka kivijüraja, liivasilm, neinok, nöks, nöögats, piigul

inglise k – Brook lamprey, European brook lamprey; leedu k – Ma¾oji nėgė; läti k – Strauta nēģis; poola k – Minog strumieniowy; rootsi k – Bäcknejonöga; saksa k – das Bachneunauge; soome k – pikkunahkinen; taani k – Bæklampret; vene k – rut¹jevaja minoga

Kirjeldus. 

Väikseim silmlane, kes elab magevees. Sarnaneb kehakujult jõesilmuga, ent on sellest väiksem (L 10-16 cm). Valkjad hambad nõrgad, nürid, nende paigutus suulehtris sarnaneb jõesilmu omaga.

Seljauimed liitunud. Selg rohekas või pronkspruun, küljed oliivrohekad või hallikad, kõht valkjas või kollane.

Pikkus kuni 20 cm, eluiga 7 aastat.

Levik, eluviis. 

Paikne liik Lääne- ja Põhjamere jõgikondades, samuti Volga ülemjooksul, Sardiinia saarel, Itaalia kesk- ja lõunaosas. Puudub Hispaanias.

Eestis levinud laialdaselt jõgedes, ojades, ka järvedes.

Bioloogiat pole Eestis peaaegu uuritud. Eestis koeb mais-juunis (ka parvena); marjateri umbes 2100. Vastseiga 6 aastat (pikem kui jõesilmul), moonde algul võib pikkus ulatuda 18 cm-ni (tavaliselt 14-17 cm). Sugunäärmed juba moonde algul hästi arenenud. Pärast moonet ojasilmud ei toitu, koevad ja seejärel surevad.

Mõned ojasilmu isendid savad suguküpseks ja hakkavad sigima juba vastseina, st. neil esineb neoteenia. Suguküpseil vastseil on nagu täiskasvanud suguküpseil isendeilgi sugulise dimorfismi tunnused: emastel on hästiarenenud pärakuuim, isastel aga pikk sugunibu.

Ojasilm ei ole oma eluviisilt parasiitne (erinevalt jõesilmust), ta ei nugi teistel kaladel.

Mürgisus. 

On teada juhtumeid, kus inimesed said ojasilmusupi söömisest raske mürgistuse. Nende silmude üherakuliste nahaäärmete eritised sisaldavad mürki, mis kutsub esile seedekulgla põletiku. See mürk on kuumutamisele vastupidav. 

Allikad:
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Loomade elu, 7. kd Kalad, Tallinn, 1979
P. Miller, J. Loates. Euroopa Kalad. Tallinn, 2006

Lampetra planeri Fishbase's

European brook lamprey Wikipedias