Silmlased (Petromyzontidae)

Silmlased (Petromyzontidae) on silmuliste seltsi ainus sugukond. 
(Ladinakeelne nimekujuks võib olla ka Petromyzonidae, nagu nt teatmeteostes "Loomade elu" ja "Euroopa kalad")



Silmudest Loomade elu 7. kƶites "Kalad":

"Silmudel on Ć¼ks või kaks seljauime. Suu on lehterjas, vƤliskĆ¼ljelt ƤƤristatud nahkjate narmastega. Suus on hulk sarvhambaid, neid leidub ka keelel. Pea Ć¼lapoolel paiknev ainus paaritu ninasõõre viib haiste-hĆ¼pofĆ¼Ć¼siõõnde, mis ei ole Ć¼henduses neeluga.
Keha kummalgi poolel on seitse lõpusekotti, millest igaĆ¼hel on oma vƤlisava. 
TƤiskasvanud silmudel on silmad normaalselt arenenud (erinevalt pihklastest). Peale kahe tavalise silma on silmudel neist veidi eespool ninasõõrme lƤheduses veel omapƤrane elund — kolmas, kiirusilm, millel ei ole lƤƤtse. Seetõttu saavad silmud tema abil ainult valgusaistinguid. Selle vanapƤrase elundi on nad pƤrinud oma eellastelt. /---/
Erinevalt teistest selgroogsetest on silmude maks seotud sooltoruga ainult vastseeas, pƤrast moonet aga seos katkeb ja maks muutub sisenõrenƤƤrmeks. Nagu pihklastel, on ka silmudel Ć¼ks paaritu ilma viimajuhata sugunƤƤre. KĆ¼psenud sugurakud satuvad kehaõõnde ja sealt pƤrakuava taga asuva kahe erilise poori kaudu vƤlja.

Silmud sigivad kiirevoolulistes kiviklibulise põhjaga sĆ¼gavates jõeosades. Kudemise ajal kogunevad silmud parvedesse ja ehitavad pesi — piklikke ovaalse kujuga lohke. Pesa ehitamist alustab isane. Imedes end suulehtriga kivikese kĆ¼lge, tõstab ta seda tagakehale toetudes Ć¼les ja paigutab kõrvale, kaugemale tulevase pesa kohast. Siis, imedes end pesa eesosas mõne suure kivi kĆ¼lge, paiskab ta peenema kiviklibu ja liiva jƤrskude madujate kehaliigutustega eemale. Kogu selle aja teeb emane pesa kohal sujuvaid ringe. Isase kohal laskub ta iga kord natuke allapoole ja puudutab oma kõhuga partneri pead, justkui ergutades teda tƶƶle. Pesa ehitamisel ei unusta isane jƤlgida, et teised isased ei lƤheneks pesale. Kui mõni isane tuleb kĆ¼llalt lƤhedale, rĆ¼ndab pesaperemees kutsumata kĆ¼lalist innukalt, imeb end imilehtriga tema kĆ¼lge ja tõukab ta "ehituskrundist" kaugemale. Pesa ehitamise lõpetab emane, kes, nagu isanegi, vetruvate kehaliigutustega pillub eemale kiviklibu ja liiva, sĆ¼vendades isase poolt ehitatud lohku. PƤrast pesa valmimist imeb emane end pesa eesosas oleva kivi kĆ¼lge, aga isane imeb end emase kĆ¼lge, algul keha kĆ¼ljele seljauime eesosa lƤhedale, aga pƤrastpoole, tasapisi iminappa edasi nihutades, jõuab emase pea kiirualani ja keerdub sabaga Ć¼mber tema keha. Suguprodukte heidavad nad Ć¼heaegselt. PƤrast kudemist peituvad kurnatud silmud kivide või puunottide alla või muudesse valguse ja voolu eest6 eest varjatud kohtadesse, kus nad varsti hukkuvad.
/---/
Silmude vastsed - liivasonglased - erinevad tƤiskasvanuist niivõrd, et pika aja vƤltel, kuni XIX saj. keskpaigani, peeti neid iseseisvaks perekonnaks (Ammocoetes). Liivasonglastel on silmad nõrgalt arenenud ja kaetud nahakurruga, nii et need vaevalt paistavad. Nelinurkset suuava varjab mĆ¼tsinokataoline Ć¼lahuul. Huule sisepinnal ja Ć¼mber suuava on hulk hargnevaid narmakesi. Kolmnurksed vƤlimised lõpuseavad paiknevad keha kĆ¼lgedel pikivaos. Liivasonglaste vƤrvus varieerub kollakasvalgest tumehallini.
Liivasonglased asustavad mudaseid aeglase vooluga jõeosi, vanajõgesid ja ojasid. Eriti sageli võib neid kohata vƤikestes lahtedes. Suurema osa ajast on nad mutta kaevunud. Nad kaevuvad vƤga ruttu: asetuvad vertikaalselt peaga allapoole ja justkui kruvivad ennast pinnasesse, sooritades kogu kehaga kiireid madujaid liigutusi. Mutta tungimisel ja selles edasiliikumisel mƤngib tƤhtsat osa tugevasti arenenud Ć¼lahuul.
Liivasonglased toituvad veevooluga suhu tõmmatud detriidist ja mikroorganismidest. Toitumisviisi poolest on nad veevoolu sisefiltraatorid. Praegusel ajal peetakse seda toitumisviisi kõige algsemaks esmastel keelikloomadel. 4-5 aasta vanuselt teevad liivasonglased lƤbi moonde ja muutuvad tƤiskasvanud silmudeks. Seejuures toimub paljude elundite keerukas Ć¼mberehitamine. Moonde ajal liivasonglased ei toitu.
/---/
Kõik silmud sigivad magevees, kuid nende hulgas on suuri siirde-eluviisiga mereliike, kes tƤiskasvanult elavad meres, jõgedes-jƤrvedes elavaid ja ka ojasid asustavaid vƤikesekasvulisi liike.

Paljud siirde-eluviisiga ja jƤrvedes elavad ning mõned jõgesid asustavad silmuliigid on tƤiskasvanult parasiitse eluviisiga, tungivad kallale kaladele, imevad end nende kĆ¼lge ja toituvad kalade lihast ning verest. Nad kasvavad 40-60 ja isegi 100 cm pikkuseks.
VƤikesed (tavaliselt 20-30 cm pikkused) ojades elavad liigid ja osa jõgedes elavaid liike toituvad ainult vastseperioodil, kaladel nad ei parasiteeri."


ameerika ojasilmu suu


 
Silmlaste sugukonda arvatakse kolm alamsugukonda: Geotriinae, Mordaciinae ja Petromyzontinae. Neist kaks esimest esindavad silmlasi, kes elavad lõunapoolkeral (kokku 4 liiki), kolmandasse kuuluvad silmlased elavad aga põhjapoolkeral.

Sugukonda kuuluvad liigid (umbes 43) jaotuvad jƤrgmistesse perekondadesse, mida erinevate kƤsitluste põhjal on 7 kuni 10:

Caspiomyzon, kaspiasutt
Caspiomyzon wagneri  (Kessler, 1870) (
Caspian lamprey), kaspiasutt

Entosphenus
Entosphenus folletti Vladykov & Kott, 1976 (Modoc Brook lamprey)
Entosphenus hubbsi Vladykov & Kott, 1976 (Kern brook lamprey)
Entosphenus lethophagus (C. L. Hubbs, 1971) (Pit-Klamath brook lamprey)
Entosphenus macrostomus (Beamish, 1982) (Vancouver lamprey)
Entosphenus minimus (C. E. Bond & T. T. Kan, 1973) (Miller Lake lamprey)
Entosphenus similis Vladykov & Kott, 1979 (Klamath river lamprey)
Entosphenus tridentatus (J. Richardson, 1836) (Pacific lamprey), kolmhammassutt

Eudontomyzon
Eudontomyzon danfordi Regan, 1911 (Carpathian lamprey), ungari jõesilm2
Eudontomyzon graecus (Renaud & Economidis, 2010) 
Eudontomyzon hellenicus Vladykov, Renaud, Kott & Economidis, 1982 (Greek brook lamprey), kreeka jõesilm
Eudontomyzon mariae (L. S. Berg, 1931) (Ukrainian brook lamprey), ukraina jõesilm2
Eudontomyzon morii L. S. Berg, 1931 (Korean Lamprey), korea jõesilm2
Eudontomyzon stankokaramani M. S. Karaman (sr), 1974 (Drin brook lamprey)
Eudontomyzon vladykovi Oliva & Zanandrea, 1959 (Danubian brook lamprey)

Geotria, lõunasilmud
Geotria australis J. E. Gray, 1851, lõunasilm

Ichthyomyzon, ameerikasilmud
Ichthyomyzon bdellium (D. S. Jordan, 1885) (Ohio lamprey)
Ichthyomyzon castaneus Girard, 1858 (Chestnut lamprey)
Ichthyomyzon fossor Reighard & Cummins, 1916 (Northern brook lamprey)
Ichthyomyzon gagei C. L. Hubbs & Trautman, 1937 (Southern brook lamprey)
Ichthyomyzon greeleyi C. L. Hubbs & Trautman, 1937 (Mountain brook lamprey)
Ichthyomyzon unicuspis C. L. Hubbs & Trautman, 1937 (Silver lamprey)

Lampetra, jõesilmud
Lampetra aepyptera (C. C. Abbott, 1860) (least brook lamprey)
Lampetra alavariensis Mateus, Alves, Quintella & P. R. Almeida, 2013
Lampetra auremensis Mateus, Alves, Quintella & P. R. Almeida, 2013
Lampetra ayresii (GĆ¼nther, 1870), ameerika jõesilm
Lampetra fluviatilis (Linnaeus, 1758) (river lamprey), jõesilm, ka euroopa jõesilm
Lampetra lamottei (Lesueur, 1827) (brook lamprey)
Lampetra lanceolata Kux & H. M. Steiner, 1972 (Turkish brook lamprey)
Lampetra lusitanica Mateus, Alves, Quintella & P. R. Almeida, 2013
Lampetra planeri (Bloch, 1784) (European brook lamprey), ojasilm, ka euroopa ojasilm
Lampetra richardsoni (Vladykov & Follett, 1965) (western brook lamprey)

Lethenteron
Lethenteron alaskense Vladykov & Kott, 1978 (Alaskan brook lamprey)
Lethenteron appendix (DeKay, 1842) (American brook lamprey)
Lethenteron camtschaticum (Tilesius, 1811) (Arctic lamprey)
Lethenteron kessleri (Anikin, 1905) (Siberian brook lamprey), siberi jõesilm1 
Lethenteron matsubarai (Vladykov & Kott, 1978)
Lethenteron ninae Naseka, Tuniyev & Renaud, 2009
Lethenteron reissneri (Dybowski, 1869) (Far Eastern brook lamprey), kaugida ojasilm1
Lethenteron zanandreai (Vladykov, 1955) (Po brook lamprey)

Mordacia, lĆ¼hipeasilmud
Mordacia lapicida (J. E. Gray, 1851) (Chilean Lamprey)
Mordacia mordax (J. Richardson, 1846) (Australian Lamprey), lĆ¼hipeasilm
Mordacia praecox Potter, 1968 (Australian brook lamprey)

Petromyzon, merisutt
Petromyzon marinus Linnaeus, 1758, (Sea lamprey), merisutt

Tetrapleurodon
Tetrapleurodon geminis Ɓlvarez, 1964 (Mexican brook lamprey)
Tetrapleurodon spadiceus (T. H. Bean, 1887) (Mexican lamprey)

1, 2 Varasemates kƤsitlustes (Loomade elu, 4. kd Kalad) kuuluvad perekonda Lampetra.

Eestis elavad liigid:

Merisutt (Petromyzon marinus
Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
Ojasilm (Lampetra planeri

Allikad:
Loomade elu, 4 kd Kalad. Tallinn, 1979
http://en.wikipedia.org/wiki/Northern_lampreys
http://animaldiversity.ummz.umich.edu/accounts/Petromyzontidae/classification/
http://en.wikipedia.org/wiki/Lamprey

Vaata lisaks:

Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
Lõunasilm (Geotria australis)
Ojasilm (Lampetra planeri)
Merisutt (Petromyzon marinus)
Jõesilm ehk euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis)
Silmlased (Petromyzontidae)
liivasonglane
Silmulised (Petromyzontiformes)
RĆ¼hm silmud (Cephalaspidomorphi)
Kalale.ee KIK