Sõõrsuud (Cyclostomata)

Sõõrsuud (Cyclostomata) on polüfüleetiline1 rühm (traditsiooniliselt käsitletud klassina), mis ühendab endas praegu elavaid lõuatuid kalu – silmusid ja pihklasi.

Sõõrsuude hüpotees versus selgroogsete hüpotees
Lõuatute kalade süstemaatikas pole jõutud üksmeelele. Mõnikord peetakse klassi sünonüümiks lõuatuid (Agnatha). Leidub ka mõningaid molekulaargeneetilistel uuringutel põhinevaid materjale, mille põhjal võib järeldada, et pihklased ja silmud on fülogeneetiliselt lähedalt seotud (nn lõugsuuste hüpotees). See hüpotees räägib aga vastu nn selgroogsete hüpoteesile, mille kohaselt silmud on lähedamalt seotud lõugsuustega (Gnathostomata) kui pihklastega.

1Polüfüülia ehk polüfüleetiline põlvnemine on eritüveline põlvnemine; ühtse organismirühma pärinemine mitmest lähtevormist. Näide: kõik organismid, kellel on võime lennata, on polüfüleetilise põlvnemisega, sest grupp sisaldab nii imetajaid (nahkhiired) kui ka linde.

"Sõõrsuudel on angerjataoline paljas keha. Suu on lehterjas, seda toetab kõhrest rõngas. Hambad on sarvjad, võimas keel on oherditaoline ja varustatud toesega. Lõpuste toes sarnaneb azhuurse võrgu või korviga, ta ei ole eristunud üksikuteks lõpusekaarteks. Sõõrsuude toes koosneb kõhrest ja sidekoest, luukudet selles ei ole. Haistmiselund on (erinevalt kõigist teistest selgroogsetest) paaritu. See avaneb ninamiku eesosas ühe sõõrmena, mis viib haistekotti. Viimase põhjast läheb peaaeju eesosa ka suulae vahele omapärane hüpofüüsikott.
Sõõrsuude klassi kuulub kaks alamklassi: pihklased ja silmud"2


Allikad:
Sõõrsuud wikipedias
2 Loomade elu, 7. kd Kalad. Tallinn, 1979

Vaata lisaks:

Rühm silmud (Cephalaspidomorphi)
Lõuatud e agnaadid (Agnatha)
Kalale.ee KIK