Otsingu tulemused:

1. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
2. Akvakultuur
3. Alabama lasntuur (Scaphirhynchus suttkusi)
4. Albe (keti kultuuriheeros)
5. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
6. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Atlandi tuur liiginimena
9. Baikali tuur (Acipenser baeri baicalensis)
10. Binaarne nomenklatuur
11. Ebalasntuurad (Pseudoscaphirhynchus)
12. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
13. Harilik lasntuur (Scaphirhynchus platorynchus)
14. Hiina tuur (Acipenser sinensis)
15. Jaapani tuur
16. Jakuutia tuur (hatõss)
17. Jangtse tuur (Acipenser dabryanus)
18. Järvetuur (Acipenser fulvescens)
19. Jäätuur
20. Lasntuurad (Scaphirhynchus)
21. Luitstuur (Polyodon spathula)
22. Luitstuurlased (Polyodontidae)
23. Marikultuur
24. Mõõktuur (Psephurus gladius)
25. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
26. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
27. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri Komisjon
28. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri koodeks
29. Roheline tuur (Acipenser medirostris)
30. Sahhalini tuur (Acipenser mikadoi)
31. Siberi tuur (Acipenser baerii)
32. Suur ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus kaufmanni)
33. Sõrdarja ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus fedtschenkoi)
34. Tekstuur (kokandus)
35. Tuur
36. Tuur ajaloolis-kulinaarselt
37. Tuur-saleturbik (Macrhybopsis gelida)
38. Tuuralised (Acipenseriformes)
39. Tuurlased (Acipenseridae)
40. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
41. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
42. Valge tuur (Acipenser transmontanus)
43. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
44. Väike ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus hermanni)

Akvakultuur

Akvakultuur, vesiviljelus (lad aqua+ cultura´viljelus´), veeorganismide kasvatus basseinides, sumpades, merelahtedes, tiikides vm, kus nende elutingimusi on võimalik mingil määral kontrollida. Nii kasvatatakse kalu, limuseid (nt austreid), veetaimi (ka vetikaid) ja vähke.

Meres kasvatatavat akvakultuuri nimetatakse marikultuuriks.

Vanimad andmed räägivad karpkalade kasvatamisest Hiinas umbes 2500 a eKr. Kalu kasvatati tiikides ka Vana-Roomas ning varakristlikes kloostrites. Keskajal levis kalatiikide rajamine kõikjale Euroopasse ning tõenäoliselt ka Eestisse (nt Padise kloostri tiigid).

Tänapäeval on vesiviljeluse roll väga suur: alates 2014. aastast turustatakse maailmas rohkem nuumkalu kui ulukkalu.

Eestis turustati 2016. a Eestis kasvatatud kaubakala ja kaubavähki 868 tonni, sellest 860 tonni vikerforelli, 0,7 tonni harilikku jõevähki ja ülejäänud koguse moodustasid ahven, arktika paalia, angerjas, aafrika angersäga karpkala, pakslaup, säga, siberi tuur, vene tuur ja valgeamuur. Ekspordiks läks toodangust 9%.

Lisaks kaubakalale ja -vähkidele kasvatatakse Eestis ka noorkalu ja -vähke asustamiseks Eesti veekogudesse, nt haugi või koha noorjärke. Kõige suuremal määral kasvatatakse lõhe ja forelli noorjärke, kelle abil püütakse tugevdada või taastada erinevates lõhe- ja/või forellijõgedes elavaid asurkondasid.

Viimati: veebruar 2018

 

Vaata lisaks:

Akvapoonika
Merefarm
Marikultuur
Kalakasvatus