Otsingu tulemused:
1. Ahnejärv (Kurtna Ahnejärv, Laugasjärv, Ahvenajärv)
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. ahven pärimuses
4. Ahven. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
5. Ahvenad (Perca)
6. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
7. Ahvenalaadsed (Percomorpha)
8. Ahvenalised (Perciformes)
9. Ahvenamaa
10. Ahvenameri
11. Ahvenanmanner
12. Ahvenanrauma
13. Ahvenjärv (Kurtna Ahvenjärv, Särgjärv)
14. Ahvenjärv (Päidla Ahvenjärv, Vastsetare järv)
15. Ahvenkarbikud (Percocypris)
16. ahvenlased (Percidae)
17. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
18. Atlandi okasahven (Trachyscorpia cristulata
19. Balha¹i ahven (Perca schrenkii)
20. Forellahvenad (Micropterus)
21. Hammasahvenad (Dentex)
22. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
23. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
24. Harilik päikeseahven (Lepomis gibbosus)
25. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
26. Huntahvenlased (Moronidae)
27. Ida-Atlandi okasahven
28. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
29. Järveahven
30. Keskameerika hiidahven (Epinephelus itajara)
31. Kirevahvenlased (Cichlidae)
32. Kiviahven (Serranus cabrilla)
33. Kiviahvenad (Serranus)
34. kiviahvenlased (Serranidae)
35. kollane ahven
36. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
37. Kuldvöötahvenad (Boops)
38. Latesahvenlased (Latidae)
39. Liftahvenad (Helicolenus)
40. Lääne-Atlandi okasahven
41. Meriahvenad (Sebastes)
42. Meriahvenlased (Sebastidae)
43. Mustsaba-kiviahven (Serranus atricauda)
44. Niiluse lates ehk niiluse ahven (Lates niloticus)
45. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
46. Okasahvenad (Trachyscorpia)
47. Pingi ahvenkarbik (Percocypris pingi)
48. Punakõht-päikeseahven (Lepomis auritus)
49. Regani ahvenkarbik (Percocypris regani)
50. Roheline päikeseahven (Lepomis cyanellus)
51. rooahven (rohuahven, litoriaaliahven)
52. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
53. Sinisuu-liftahven (Helicolenus dactylopterus)
54. Sund (Ahvenamaa)
55. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
56. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
57. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
58. Tchangi ahvenkarbik (Percocypris tchangi)
59. Triipahven (Morone saxatilis)
60. Tähniline huntahven (Dicentrarchus punctatus)
61. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
62. väike meriahven (Sebastes viviparus)
63. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. ahven pärimuses
4. Ahven. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
5. Ahvenad (Perca)
6. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
7. Ahvenalaadsed (Percomorpha)
8. Ahvenalised (Perciformes)
9. Ahvenamaa
10. Ahvenameri
11. Ahvenanmanner
12. Ahvenanrauma
13. Ahvenjärv (Kurtna Ahvenjärv, Särgjärv)
14. Ahvenjärv (Päidla Ahvenjärv, Vastsetare järv)
15. Ahvenkarbikud (Percocypris)
16. ahvenlased (Percidae)
17. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
18. Atlandi okasahven (Trachyscorpia cristulata
19. Balha¹i ahven (Perca schrenkii)
20. Forellahvenad (Micropterus)
21. Hammasahvenad (Dentex)
22. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
23. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
24. Harilik päikeseahven (Lepomis gibbosus)
25. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
26. Huntahvenlased (Moronidae)
27. Ida-Atlandi okasahven
28. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
29. Järveahven
30. Keskameerika hiidahven (Epinephelus itajara)
31. Kirevahvenlased (Cichlidae)
32. Kiviahven (Serranus cabrilla)
33. Kiviahvenad (Serranus)
34. kiviahvenlased (Serranidae)
35. kollane ahven
36. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
37. Kuldvöötahvenad (Boops)
38. Latesahvenlased (Latidae)
39. Liftahvenad (Helicolenus)
40. Lääne-Atlandi okasahven
41. Meriahvenad (Sebastes)
42. Meriahvenlased (Sebastidae)
43. Mustsaba-kiviahven (Serranus atricauda)
44. Niiluse lates ehk niiluse ahven (Lates niloticus)
45. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
46. Okasahvenad (Trachyscorpia)
47. Pingi ahvenkarbik (Percocypris pingi)
48. Punakõht-päikeseahven (Lepomis auritus)
49. Regani ahvenkarbik (Percocypris regani)
50. Roheline päikeseahven (Lepomis cyanellus)
51. rooahven (rohuahven, litoriaaliahven)
52. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
53. Sinisuu-liftahven (Helicolenus dactylopterus)
54. Sund (Ahvenamaa)
55. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
56. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
57. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
58. Tchangi ahvenkarbik (Percocypris tchangi)
59. Triipahven (Morone saxatilis)
60. Tähniline huntahven (Dicentrarchus punctatus)
61. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
62. väike meriahven (Sebastes viviparus)
63. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv), ka Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv
Harjumaal, Aegviidu vallas, Aegviidu alevi juures asuv looduslik järv. Mitteavalik veekoguKuulub Nelijärve järvestikku
Pindala 0,9 ha, kaldajoon 337 m, pikkus 105 m, laius 100 m, keskmine sügavus 5 m, suurim sügavus 11 m
Pindala 0,9 ha, kaldajoon 337 m, pikkus 105 m, laius 100 m, keskmine sügavus 5 m, suurim sügavus 11 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6571014 | 59°16'1" N |
| Y | 593633 | 25°38'31" E |
LääneEesti vesikond - Harju alamvesikond
Pehme- ja heledaveeline, vähetoiteline KKR kood: VEE2021200
Nelijärve Ahvenajärv. Foto: marguss
Aegviidu Ahvenajärv (Ahvenjärv, Linaleo järv) on väike (0,85 ha), kuid õige sügav (11,0 m) järv. Suurim koht on järve keskosast veidi ida pool; keskmine sügavus 5,0 m.
Umbjärv, asub Urbukse järvest lõuna pool. Asetseb metsaga kaetud seljakutest ümbritsetud sulglohus, umbes 72 m kõrgusel üle merepinna, seega kõrgemal kui teised Nelijärve järvestiku järved. Toitub peamiselt sademete veest. Kaldad on pehmed, põhi mudane, veidi kõrgem on kirdekallas. Lahtirebitud õõtsikutükid moodustavad tillukesi ujuvaid saarekesi. Arvatavasti esineb suvel selles metsas varjatud pisijärves tugev temperatuuri- ja hapnikukihistus.
Ahvenajärv on Aegviidu järvede hulgas kõige selgemaveelisem (rohekaskollase vee läbipaistvus on suvel kuni 4 m). Taimestik on vähene.
Järvele nime andnud ja R. Voore andmeil veel 1943. a. domineerinud ahven on jäänud väheseks, kuigi leiduvat kuni 0,5 kg isendeid. Enam leidub kokre ja linaskit, sisse on toodud hõbekokre. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Peamiselt koger. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977