Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daing
94. Dirhami laht
95. Donburi
96. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
97. Ebabootsiad (Parabotia)
98. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
99. Ebisu (jaapani kalajumal)
100. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
101. Eesti jõgede loend
102. Eesti järved
103. Eesti järvede loend
104. Eesti Kalur
105. Eesti lahed (tähestikuline loend)
106. Eesti Merekool
107. EFTTA
108. Elango, Julius
109. Emajõe Lodjaselts
110. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
111. Emakala (Zoarces viviparus)
112. End, Albert Arvo
113. Endla järvestik
114. Erikson, Juhan (kalatööstur)
115. Erinarkid (Heteronarce)
116. Erm Vaike
117. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
118. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
119. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
120. Fenkol (apteegitill)
121. Flambeau
122. Fotofoor
123. Friteerimine
124. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
125. Garum ja liquamen
126. Gupi (Poecilia reticulata)
127. Hõbesilmad (Chanodichthys)
128. Haamerhai (Eusphyra blochii)
129. Haid kulinaarias
130. Hailiha nimekujud
131. Hakk-kala
132. Hallhaid (Carcharhinus)
133. Hammassärg (Rutilus frisii)
134. Harilaid
135. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
136. Harilik meriangerjas (Conger conger)
137. Harilik merilohe (Trachinus draco)
138. Harilik mullauss (maauss)
139. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
140. Harilik pardkala (Barbus barbus)
141. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
142. Harilik taimen (Hucho taimen)
143. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
144. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
145. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
146. Harju alamvesikond
147. Hauapüük
148. Haug püügikalana
149. Haug toidukalana
150. Haugasraid (Aetobatus)
151. Heeringalised (Clupeiformes)
152. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
153. Heeringlased (Clupeidae)
154. Heik (Hake) kalanimedes
155. Heintz Karl
156. Helepardlikud (Mystacoleucus)
157. Heleraid (Leucoraja)
158. Hensen, Victor
159. Hi-Lo
160. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
161. Hiinatrullid (Yunnanilus)
162. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
163. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
164. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
165. Hobulaiuskraadid
166. Hollandi kaste
167. Homaarlased (Nephropidae)
168. Hulkharjasussid (Polychaeta)
169. Hõbekoger (Carassius gibelio)
170. Hõimkond
171. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
172. Hämarhaid (Scymnodalatias)
173. Hülgepüük
174. Iilastuli
175. Imiussid (Trematoda)
176. Indo-Vaikne ookeaniala
177. Invincible (Nilsu)
178. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
179. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
180. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
181. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
182. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
183. Jahumardika vastne (jahuuss)
184. Johannes Vares
185. Jussi järved
186. Juust õngesöödana
187. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
188. Jõehallhaid (Glyphis)
189. Jõemõisa-Kaiu järvestik
190. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
191. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
192. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
193. Jämesabaraid (Urolophus)
194. Järveelustik ehk limnobios
195. Järvekoletised
196. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
197. Jäseraid (Cruriraja)
198. Jääpüük
199. Jäärauad
200. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
201. Kaanid (Hirudinea)
202. Kaarmise järv (Karmise järv)
203. Kaaviari ajaloost
204. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
205. Kahvamine
206. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
207. Kalakaste
208. Kalakasvatus
209. Kalakasvatus Eestis
210. Kalamüüdid ja müütilised kalad
211. Kalandus
212. Kalanduskoda
213. Kalaparv
214. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
215. Kalurite loitse ja ütlusi
216. Kaluuga (Huso dauricus)
217. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
218. Karelestad (Hippoglossoides)
219. Kartul
220. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
221. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
222. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
223. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
224. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
225. Katsuobushi
226. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
227. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
228. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
229. Kidata konks
230. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
231. Kiinide vastsed
232. Kiisk (pärimus)
233. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
234. Kilu nimelugu
235. Kinnine haspelrull
236. Kinnise rulli ehitus
237. Kirptirgu sidumise sõlm 1
238. kiviahvenlased (Serranidae)
239. Kivitrullingud (Nemacheilus)
240. Koerhaid (Scyliorhinus)
241. Koerhailased (Scyliorhinidae)
242. Koger (Carassius carassius)
243. Kogred (Carassius)
244. Koibraid (Sinobatis)
245. konks (õngekonks)
246. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
247. Koonhaid (Rhizoprionodon)
248. Koorküla järvestik
249. Kopskalad (Dipnoi)
250. Kosmoidsoomus
251. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
252. Kuivatamine/vinnutamine
253. Kuldkala (Carassius auratus)
254. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
255. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
256. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
257. Kura säär
258. Kuremaa järv (Kurema järv)
259. Kussie (jaapani järvekoletis)
260. Kuusamon Uistin Oy
261. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
262. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
263. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
264. Kärbsed õngesöödana
265. Kärbsenukk (kärbsekookon)
266. Kärbsetõugud meditsiinis
267. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
268. Kärphaid (Mustelus)
269. Kärsshingud (Acantopsis)
270. Käsiõng
271. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
272. Käärtrullid (Schistura) 2
273. Käärtrullid (Schistura) 3
274. Lahtise rulli ehitus
275. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
276. Lahtise rulli vänt
277. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
278. Lakerda (türgipärane soolakala)
279. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
280. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
281. Landilugu: dr Heintz
282. Landilugu: Kuusamo puukala
283. Landilugu: Nilsu
284. Lasa järv [Koorküla järvestik]
285. Lasnhaid (Scoliodon)
286. Lasnlõuad (Scaphognathops)
287. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
288. Leevi jõgi
289. Leivast õngesöödad
290. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
291. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
292. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
293. Lestad (Platichthys)
294. Libekala
295. Liblikate röövikud
296. Liblikraid (Gymnura)
297. Liftahvenad (Helicolenus)
298. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
299. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
300. Linajärv (Jussi Linajärv)
301. Linask (Tinca tinca)
302. Linné, Karl
303. Linnuroni (Ligula intestinalis)
304. Lintsabalased (Trichiuridae)
305. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
306. Logardraid 3 (Pseudobatos)
307. Logardrailased (Rhinobatidae)
308. Lonthülged (Mirounga)
309. Loobu jõgi
310. Lophius budegassa (must merikurat)
311. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
312. Luts (Lota lota)
313. Lõunaraid (Zearaja)
314. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
315. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
316. Läänesaarte alamvesikond
317. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
318. maailma jõed (loend)
319. Maggot
320. Majak (kolhoos)
321. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
322. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
323. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
324. Man
325. Mannasöödad
326. Maskraid (Neotrygon)
327. meduus
328. Merehaigus
329. Merekoletised
330. Meremeeste uskumused
331. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
332. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
333. Merikeellased (Soleidae)
334. Merikogerlased (Sparidae)
335. Merikoha (Sander marinus)
336. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
337. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
338. Meriluts (Brosme brosme)
339. Merineitsi
340. Meripuugid (Scorpaena)
341. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
342. Merisutt (Petromyzon marinus)
343. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
344. Merluusid (Merluccius)
345. Metsprussakas
346. Miiu
347. Moiva (Mallotus villosus)
348. Mokkparrakad (Labeobarbus)
349. Morilased (Moridae)
350. muda
351. Mudaelustik ehk pelon
352. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
353. Mussie (järvekoletis Kanadas)
354. Mussoon
355. Must marliin (Istiompax indica)
356. Mustatäpitõbi
357. Musthaid (Apristurus)
358. Mustjõe alamvesikond
359. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
360. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
361. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
362. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
363. Mõrrapüük
364. Mõõkkala (Xiphias gladius)
365. Mägiründid (Psilorhynchus)
366. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
367. Määr, Aleksander
368. Mölder, August
369. Mügarninad (Hybopsis)
370. Müütilised veeolendid
371. Naaskelraid (Pastinachus)
372. Nahknark (Crassinarke dormitor)
373. Naissaar
374. Narva veehoidla
375. Nasv
376. Navaaga (Eleginus nawaga)
377. Nelikant-kaldauss
378. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
379. Niituimlutslased (Physidae)
380. Nipsviidikad (Hemiculter)
381. Nirkhailased (Hemigaleidae)
382. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
383. Nokisründid (Microphysogobio)
384. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
385. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
386. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
387. Nugishaid (Triakis)
388. Nuutraid (Himantura)
389. Näkk (eesti)
390. Oad, Jaan
391. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
392. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
393. Ogahaid (Squalus)
394. Ogasilmad (Pangio)
395. Ojamaa (Gotland)
396. Okasturilased (Notacanthidae)
397. Okishaid (Centroscyllium)
398. ondatra (piisamrott, biisamrott)
399. Osmussaar
400. Pakssabaraid (Trygonoptera)
401. Paljaslõuad (Acheilognathus)
402. paneerimine
403. Pardpuntiused (Barbodes)
404. Paunküla veehoidla
405. Peen kõduuss
406. Peipsi alamvesikond
407. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
408. Pettai, Elmar Voldemar
409. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
410. Pigo (Rutilus pigus)
411. Pihklased (Myxini)
412. Pihtla kalakasvandus
413. Piikraid (Urobatis)
414. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
415. Piimjas soouss
416. Piiskopikala (bishop fish)
417. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
418. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
419. Pimenarkid (Typhlonarke)
420. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
421. Poi
422. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
423. Polaarhaid (Somniosus)
424. Poola uss
425. Prespa forell (Salmo peristericus)
426. Prussakas ja tarakan
427. Psammon
428. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
429. Punane vihmauss (pool-ööuss)
430. Purikalalased (Istiophoridae)
431. Purjus krevetid
432. Puukala (Kuusamo puukala)
433. Põhjavee-elustik
434. Põishüljes (Cystophora cristata)
435. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
436. Põlula Kalakasvatuskeskus
437. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
438. Pärimus: Kaussjärv
439. Pärimus: Lutsu järv
440. Pärimus: Otepää Pühajärv
441. Pärimus: Raudjärve kullapütt
442. Pärimus: Uhtjärv
443. Pärimus: Verijärv
444. Pärnu alamvesikond
445. Pärnu Kalakombinaat
446. Pärnu kalanduskool
447. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
448. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
449. Rabakonn
450. Raid (Raja)
451. Rakfisk ehk norra hapukala
452. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
453. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
454. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
455. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
456. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
457. Reobiont
458. Riffhai (Triaenodon obesus)
459. Rihmsabaraid (Taeniura)
460. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
461. Riikoja Heinrich
462. Ristkok, Jüri
463. Robalod (Centropomus)
464. Roheline mullauss
465. Rohukonn
466. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
467. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
468. Rombkalad (Bothus)
469. Rombkalalased (Bothidae)
470. Roosa mullauss
471. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
472. Ruske käärtrull (Schistura russa)
473. Russalka
474. Rõbak Baltiki
475. Rõuge järvestik
476. Räimeõng
477. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
478. Saadjärv (Saadrejärv)
479. Saaghailised (Pristiophoriformes)
480. Saagsabahaid (Galeus)
481. Sagrits, Richard
482. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
483. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
484. Sammet, Jaak
485. Sannakji
486. Sardiin (Sardina pilchardus)
487. Sardiinid
488. Sardinellid (Sardinella)
489. Saunja laht
490. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
491. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
492. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
493. Sidrunhaid (Negaprion)
494. Siiad (Coregonus)
495. Siig - huvipüük Eestis
496. Siig spordikalana Skandinaavias
497. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
498. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
499. Sinakas soouss
500. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
501. siugkonnalised (apoodid)
502. Soomuskuked (Lepidotrigla)
503. Soomuslest (Limanda limanda)
504. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
505. Sovetskaja Rodina (laev)
506. Spinningisti kaksteist käsku
507. Staratel
508. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
509. Stroganina
510. Sump (kumm, pandur, märss)
511. Sumplaev
512. Susski, Vladimir
513. Suue
514. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
515. Suur mullauss
516. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
517. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
518. Suurallikas
519. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
520. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
521. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
522. Sõnnikuuss
523. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
524. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
525. Südvester
526. Sünkraid (Amblyraja)
527. Süvahaid (Centroscymnus)
528. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
529. Süvaraid (Bathyraja)
530. Šelfihaid (Halaelurus)
531. Zoobentos
532. Taaliku sadam
533. Tabadusekepp
534. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
535. Tainas angerjapüügiks
536. Tallinna Kalakombinaat
537. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
538. Tallinna Merekolledž
539. Tamm, Friedrich
540. Tamula järv (Tamla järv)
541. Tatrakakud
542. Temera (Temera hardwickii)
543. Tempura
544. Tiit Hunt. Eesti kalad
545. Tintlased (Osmeridae)
546. Tippviidikad (Alburnoides)
547. Tobiased (Ammodytes)
548. Tooder
549. Traaler
550. Traalnoot
551. Traalpüük
552. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
553. Triivpüük
554. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
555. Trullinglased (Nemacheilidae)
556. Trullingud (Barbatula)
557. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
558. Tuletorn
559. Tume vihmauss
560. Tumehaid (Etmopterus)
561. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
562. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
563. Tursad (Gadus)
564. Tursamaks
565. Tursamaksa konserveerimine
566. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
567. Tuul
568. tuulekala (pärimus)
569. Tuur
570. Tuurlased (Acipenseridae)
571. Tõugjärv (Küünjärv)
572. Tõugussaare raba laugas
573. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
574. Tääkraid (Urotrygon)
575. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
576. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
577. Tömpninad (Pimephales)
578. Ukraina (baaslaev)
579. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
580. Unadon
581. Und
582. Undiin
583. Urbukse järv (Urbuse järv)
584. Ussikonks (säärekidadega konks)
585. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
586. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
587. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
588. Väitskõhud (Parachela)
589. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
590. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
591. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
592. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
593. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
594. Valgeninahai (Nasolamia velox)
595. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
596. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
597. Vasarhaid (Sphyrna)
598. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
599. Vastne
600. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
601. vesikond
602. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
603. Vihmauslased (Lumbricidae)
604. Vihmauss (liigid)
605. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
606. Viitina kuurits
607. Vimb (Vimba vimba)
608. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
609. Vinkelhaid (Oxynotus)
610. Vinnutatud räimed
611. Viru alamvesikond
612. Viuraid (Aetomylaeus)
613. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
614. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
615. Võldas (Cottus gobio)
616. Võrtsjärve alamvesikond
617. Väheharjasussid
618. Vähilaadsed
619. väike meriahven (Sebastes viviparus)
620. Väike ogahai (Squalus blainville)
621. Väike saagrai (Pristis clavata)
622. väike tobias (nigli, väiketobias)
623. Väikeraid (Rajella)
624. Väikesuulest (Microstomus kitt)
625. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
626. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
627. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
628. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
629. Vöötninad (Rhinichthys)
630. Õlikook
631. Õngekonksu ajaloost
632. Õngitsemine+
633. Õnne lõhe
634. Äntu järved
635. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
636. Ülemiste järv
637. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
638. Yam (mere ja kaose jumal)

Käärtrullid (Schistura) 3

Järg artiklitele Käärtrullid (Schistura) ja Käärtrullid (Schistura) 2 


Schistura pumatensis X. K. Nguyễn & H. D. Nguyễn, 2007 – pumati käärtrull. Vietnami keskosa vetes. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikejõgedes ja ojades. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Schistura punctatus (Nguyen, 2005) – tähniline käärtrull. Vietnam. Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura puncticeps Bohlen & Šlechtová, 2013 – pugalpea-käärtrull. Myanmari kirdeosas Nam Paw ojas (Irrawaddy jõgikond). Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura punctifasciataKottelat, 1998 – pugalvööt-käärtrull. Laoses Xe Bangfais (Mekongi jõgikond). Bentopelaagiline. Troopikas. Võrdlemisi kiire voolu ja kruusase põhjaga vees. Pikkus kuni 3,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura quaesita Kottelat, 2000 – kena käärtrull. Laoses Nam Ngumi jõe valgalas. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka või kiire voolu ja kivise põhjaga väikejõgedes. Rühmiti. Toitub peamiselt putukavastseist. Pikkus kuni 5,4 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura quasimodo Kottelat, 2000 – quasimodo-käärtrull. Laoses Nam Sani (Nam Ngumi lisajõgi) valgalas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga vees. Mõnikord silmatorkavalt küüraka kehaga. Pikkus kuni 4,9 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Schistura rara (S. Q. Zhu & W. X. Cao, 1987) – bei käärtrull. Endeem Hiinas Guangdongi provintsis Bei Jiangi valgalal. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura reidi (H. M. Smith, 1945) – reidi käärtrull. Tais Mae Hong Soni provintsis Salweeni jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Schistura rendahli (Bănărescu & Nalbant, 1968) – rendahli käärtrull. India lõunaosa, Nadur Madhmedswar. Tuntud vaid 1 tabatud isendi põhjal. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire või mõõduka voolu ja kivise põhjaga vees. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 8.9 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura reticulata Vishwanath & Nebeshwar, 2004 – võrkjas käärtrull. Indias Manipuri osariigis kolmes mägijões (Shindwini jõgikond). Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 7,7 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Schistura reticulofasciata (A. Singh & Bănărescu, 1982) – põimvööt-käärtrull. Indias Meghalaya osariigis Brahmaputra jõgikonnas Jaintia Hills'is. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga vees. Pikkus kuni 4,8 cm (SL). Ohustatud (VU).



Schistura rikiki Kottelat, 2000 – rikiki-käärtrull. Laoses Xe Kongi ja Xe Kamani jõgedes. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga vees. Pikkus kuni 2,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura robertsi Kottelat, 1990 – robertsi käärtrull. Tai lõunaosas Mala poolsaarel ja Phuketi saarel. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka voolu ja liivase-kivise põhjaga väikestes jõgedes. Rühmiti. Hoidub 10-30 cm sügavusele. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura rubrimaculata Bohlen & Šlechtová, 2013 – punalaik-käärtrull. Myanmaris Irrawaddy jõgikonnas Rakhine mäestiku idaküljel Man Chaungi ja Shwe Chaungi jõestikes. Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 2,8 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura rupecula McClelland, 1838 – india käärtrull. Indias ja Nepaalis Himaalaja idaosas. Bentopelaagiline. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes mägijõgedes ja -ojades. Rühmiti. Toitub Putukavastseist. Pikkus kuni 8,5 cm (TL). Pole ohustatud.



Schistura russa Kottelat, 2000 – ruske käärtrull. Laoses Tha jõe (Mekongi jõgikondikond) valgalas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kruusase põhjaga ojades. Pikkus kuni 5 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura savona (F. Hamilton, 1822) – nepali käärtrull. Indias Uttar Pradeshi osariigis Himaalaja idaosas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga kitsastes ja madalates ojades. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 10 cm (TL). Pole ohustatud.



Schistura scaturigina McClelland, 1839 – lätte-käärtrull. Indias Uttar Pradeshi osariigis, Nepalis ja Bhutanis; Himaalaja idaosas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kruusase põhjaga mägijõgedes. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 4 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura schultzi (H. M. Smith, 1945) – schultzi käärtrull. Tais Mekongi jõgikonnas, Laoses Chao Phraya jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka või kiire voolu ja liivase või liivase-kivise põhjaga väiksemates jõgedes. Rühmiti. Toitub putukavastseist. Pikkus kuni 9,3 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura scyphovectetaLokeshwor & Vishwanath, 2013 – ümarvööt-käärtrull1. Indias Mizorami osariigis Kaoao ja Kolchawi jõgedes. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja suurte kividega ojades. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura semiarmata (F. Day, 1867) – taandoga-käärtrull1 [varem taandoga-kivitrulling (Nemacheilus semiarmatus)]. Indias Hindustani poolsaarel ja Pakistanis. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka või aeglase voolu ja kruusase põhjaga ojades. Rühmiti. Toitub detriidist ja selgrootuist. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura sertata Kottelat, 2000 – kuangsi käärtrull. Tabatudvaid Laoses väiksest ojast Kuang Xi kose juurest Luang Prabangi lähedalt. Bentopelaagiline. Troopikas. Aeglase voolu, sogase vee ja savise põhjaga ojas. Rühmiti. Toitub putukavastseist. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura sexcauda (Fowler, 1937) – kuusvööt-käärtrull. Tai keskosas Shao Phraya jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka või kiire voolu ja kruusase või kivise põhjaga ojades. Toitub putukavastseist. Pikkus kuni 5,1 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura sexnubes Endruweit, 2014 – kuuslaik-käärtrull. Leitud Hiinas Yunnani provintsis Xiaoheijiangi jõe (Mekongi jõgikond) vesikonnast madalast mõõduka kuni kiire vooluga ojast. Demersaalne. Troopikas. Rühmiti. Toitub selgrootuist. Pikkus kuni 4,8 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura shadiwalensis Mirza & Nalbant, 1981 – shadiwali käärtrull. Pakistanis Shadiwali jões. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura sharavathiensis Sreekantha, Gururaja, Rema Devi, T. J. Indra & T. V. Ramachandra, 2006 – sharavathi käärtrull. Indias Lääne-Ghatsi keskosas Sharavathi jõe valgalal. Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 2,9 cm (SL). Ohustatud (VU).



Schistura shuensis Bohlen & Šlechtová, 2014 – shu käärtrull. Myanmar, Chu Chaung. Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 3,9 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura sigillata Kottelat, 2000 – nikerkiri-käärtrull. Laoses Nam Sani ja Nam Ngiapi jõestikes. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikejõgedes. Pikkus kuni 4,6 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura sijuensis (Menon, 1987) – siju käärtrull. Indias Meghalaya osariigis Siju koopas. Bentopelaagiline. Troopikas. Koopakala. Pikkus kuni 5,1 cm (SL). Väga ohustatud (EN).



Schistura sikmaiensis (Hora, 1921) – sikmai käärtrull. Irrawaddy jõgikonnas Indias, Myanmaris ja Hiina Yunnani provintsis, teateid ka Kambodžast. Bentopelaagiline. Potamodroomne. Troopikas. Kruusase põhjaga ojades. Pikkus kuni 7,8 cm (SL). Pole ohustatud.


 

Schistura similis Kottelat, 1990 – võrdvööt-käärtrull. Tais ja Myanmaris Mae Nam Noi valgalal (Salweeni jõgikond). Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka voolu ja kivise põhjaga väikejõgedes. Pikkus kuni 6,8 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura sirindhornae Suvarnaraksha, 2015 (Crown scali stream loach) – printsessi käärtrull1. (Nimetatud Tai printsessi Maha Shakri Sirindhorni auks). Tais Nani provintsis Nani ülemjooksu lisajõgedes. Bentopelaagiline. Troopikas. Mägipiirkonnas (721-1155 m merepinnast) jõgedes-ojades. Toitub putukavastseist. Pikkus kuni 7,9 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura sokolovi Freyhof & Serov, 2001 – sokolovi käärtrull. Vietnamis Srepoki ja Sesani jõgedes ja Ba jõgikonnas. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja liivase-kivise põhjaga keskmise suurusega jõgedes. Pikkus kuni 9,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

iSchistura sombooni Kottelat, 1998 – sombooni käärtrull. Laoses Nam Theunis (Mekongi jõgikond). Bentopelaagiline. Troopikas. Suhtelisel aeglase voolu ja liivase-kruusase põhjaga vees.Pikkus kuni 6,5 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Schistura sonlaensis (T. H. Nguyễn, V. H. Nguyễn & T. T. Hoàng, 2010) – sonla käärtrull. Vietnami põhjaosas Punase jõe jõgikonnas. Demersaalne. Troopikas. Pool-koobaskala, enamuse aastast elab koobastes. Rühmiti. Toitub putukavastseist. Pikkus kuni 6,4 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura spekuli Kottelat, 2004 – karsti-käärtrull. Vietnamis. Koopakala. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Schistura spiesi Vidthayanon & Kottelat, 2003 – spiesi käärtrull. Tais Tham Phra Wang Daengi karstikoopas. Bentopelaagiline. Troopikas. Koopakala. Rühmiti. Toitub putukatest ja putukavastsetest.Pikkus kuni 11,9 cm (SL). Ohustatud (VU).



Schistura spiloptera (Valenciennes, 1846) – täppuim-käärtrull. Vietnami keskosas (Mekongi jõgikond). Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes mägijõgedes. Rühmiti. Toitub putukavastsetest, vetikatest ja fütoplanktonist. Pikkus kuni 5,2 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).



Schistura spilota (Fowler, 1934) – kirjak-käärtrull. Tais Chao Phraya jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka voolu ja liivase-kivise põhjaga metsavööndi väikestes jõgedes. Rühmiti. Toitub selgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 8,8 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura striata (F. Day, 1867) – triibik-käärtrull1. Indias Kerala ja Krnataki osariikides. Demersaalne. Troopikas. Kiire või mõõdika voolu ja liivase-kivise põhjaga väikestes metsaojades. Eluviis öine, päeval varjub. Toitub põhja-selgrootuist. Pikkus kuni 5 cm (SL). Väga ohustatud (EN).



Schistura suber Kottelat, 2000 – korgikarva käärtrull. Laoses Nam Leuki jõe jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Tuntud vaid 3 tabatud isendi põhjal. Mõõduka voolu ja liivase-kivise põhjaga metsavööndi väikestes jõgedes. Toitub selgrootuist ja detriidist.Pikkus kuni 3 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura susannae Freyhof & Serov, 2001 – susanne'i käärtrull. Vietnami keskosas Mong Mo jõe valgalas. Demersaalne. Troopikas. Väikestes metsaojades. Eluviis öine, päeval varjub. Toitub põhja-selgrootuist. Pikkus kuni 5,2 cm (SL). Ohustatud (VU)



Schistura tenebrosa Kangrang, Page & Beamish, 2012 – tume käärtrull. Tais Kwai Noi jões (Melkongi jõgikond). Demersaalne. Troopikas. Mõõduka või kiire voolu ja liivase-kivise põhjaga väikestes metsajõgedes. Rühmiti. Toitub putukavastsetest ja detriidist.Pikkus kuni 4,6 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura tenura Kottelat, 2000 – salesaba-käärtrull. Laoses Nam Leuki jões (Nam Mangi lisajõgi). Bentopelaagiline. Troopikas. Tuntud vaid 3 tabatud isendi põhjal. Kiire voolu ja kivise põhjaga ojades.Pikkus kuni 4,7 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).

Pilt puudub

Schistura thanho Freyhof & Serov, 2001 – thanho käärtrull. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga keskmise suurusega jõgedes. Rühmiti.Pikkus kuni 8,3 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Schistura thavonei Kottelat, 2017 – thavone käärtrull1. Laoses Nam Ma jõe valgalas (Mekongi vesikond). Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kruusase-kivise põhjaga väikestes jõgedes. Aktiivne päeval. Toitub putukavastsetest. Pikkus kuni 4,8 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura tigrina Vishwanath & Nebeshwar, 2005 – tiiger-käärtrull. Indias Baraki jõe valgalal (Brahmaputra jõgikond). Demersaalne. Troopikas.Pikkus kuni 9,4 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Schistura tirapensis Kottelat, 1990 – tirapi käärtrull. Indias Arunachal Pradeshi osariigis Tirapi distriktis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes mägijõgedes.Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Schistura tizardi Kottelat, 2000 – tizardi käärtrull. Laoses Xe Kongi valgalal (Mekong). Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kruusase põhjaga väikestes jõgedes, tihti kärestike juures. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 4,9 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura trilineata (T. H. Nguyễn, V. H. Nguyễn & T. T. Hoàng, 2010) – kolmtriip-käärtrull. Vietnami põhjaosas. Demersaalne. Troopikas. Pool-koopakala: juulist oktoobrini elab maapealsetes vetes, ülejäänud aja koopavetes. Toitub putukavastsetest ja sipelgatest. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura tubulinaris Kottelat, 1998 – torunina-käärtrull. Laoses Nam Theuni valgalal (Mekong). Bentopelaagiline. Troopikas. Aeglase voolu ja liivase-kivise põhjaga väikestes metsajõgedes. Rühmiti. Toitub peamiselt vähilaadseist. Pikkus kuni 6,1 cm (SL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Schistura udomritthiruji Bohlen & Šlechtová, 2010 – lõunatai käärtrull. Tai lõunaosas. Demersaalne. Troopikas. Leitud 20 m laiusest ja 1 m sügavusest kivise põhjaga jõest. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 4,8 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura vinciguerrae (Hora, 1935) – vinciguerra käärtrull. Irrawaddy ja Salweeni vesikondades Myanmaris; Irrawaddy vesikonnas Hiinas; teateid ka Indiast. Bentopelaagiline. Troopikas. Liivase-kivise või mudase põhjaga väikestes jõgedes ja ojades. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 8 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura waltoni (Fowler, 1937) – waltoni käärtrull. Tais ja Hiina lõunaosas Chao Phraya jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja liivase-kivise põhjaga väikestes mägijõgedes ja ojades. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist ja putukatest.Pikkus kuni 7,8 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura wanlainensis Kottelat, 2017 – wanlai käärtrull1. Myanmar, Mon Lang Chaung (Mali Hka lisajõgi). Demersaalne. Troopikas. Leitud umbes 50 m laiusest kiire vooluga kivisest jõest.Pikkus kuni 9,2 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura xhatensis Kottelat, 2000 – xhati käärtrull. Laos, Nam Xhat (Nam Khani lisajõgi). Bentopelaagiline. Troopikas.Pikkus kuni 3,9 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura yersini Freyhof & Serov, 2001 – yersini käärtrull. Vietnamis Dalati linna lähedal mägedes Dong Nai ja Srepoki jõgedes. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kruusase-kivise põhjaga mägijõgedes ja ojades. Rühmiti. Toitub putukavastseist.Pikkus kuni 6,5 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura zonata McClelland, 1839 – vöökiri-käärtrull. India ja Pakistan. Demersaalne. Subtroopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.


 

1Eestikeelse nime senisel puudumisel nimetatud siinkohal nii Kalapeedia toimetaja poolt
Jaanuar, 2020

Vaata lisaks:

Trullinglased (Nemacheilidae)
Käärtrullid (Schistura) 2
Käärtrullid (Schistura)




Hotmedia.ee