Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
3. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
4. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abiogenees
7. Adamson Amandus
8. aer
9. aerjalalised (kopepoodid)
10. Ahing (västar; angerjaahing)
11. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
12. Ahtuba
13. Ahven (Perca fluviatilis)
14. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
15. Aiauss
16. ainupõlvsed
17. Akuraid (Narcine)
18. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
19. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
20. albatrossid
21. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
22. Allveevahimees
23. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
24. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
25. Amudarja
26. Amuur
27. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
28. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
29. Anemomeeter
30. Angerja oja (Angerja jõgi)
31. Angerjaõngejada
32. Angerjas (Anguilla anguilla)
33. Angerjas (pärimus)
34. Angerjas jaapani köögis
35. Angerjasöömise ajaloost
36. Angerjaõngejada
37. Angersägad (Clarias)
38. Angulas
39. Anisakiaas (anisakidoos)
40. Anisakiidid (Anisakidae)
41. Anne kanal
42. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
43. Anšoovislased (Engraulidae)
44. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
45. Antagonism
46. Araabia meri
47. Arapaima
48. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
49. Arteesia vesi
50. Astelraid (Dasyatis)
51. Astelraid 2 (Bathytoshia)
52. Astelraid 3 (Hemitrygon),
53. Astelraid 6 (Fontitrygon)
54. Atla jõgi
55. Atla laht
56. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
57. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
58. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
59. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
60. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
61. Atlandiraid (Atlantoraja)
62. atraktant (atrahent)
63. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
64. Baikal
65. Balzer
66. Barramundi
67. Bass
68. Bellingshausen
69. Beluuga (Huso huso)
70. Bentaal
71. Bentos
72. Bete
73. Bete Krokodil
74. Biofilter
75. Bioturbatsioon
76. Birdeye
77. Birjussa
78. bissa
79. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
80. Botvinja
81. Brahmaputra
82. Briis
83. Buran (mootorsaan)
84. Canvey saare elukas
85. Castingu MM
86. Chessie (veekrüptiid USAs)
87. Cooki saared
88. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
89. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
90. Creme
91. D.A.M.
92. Daing
93. Dirhami laht
94. Donburi
95. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
96. Ebabootsiad (Parabotia)
97. Ebisu (jaapani kalajumal)
98. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
99. Eesti jõgede loend
100. Eesti järved
101. Eesti järvede loend
102. Eesti Kalur
103. Eesti lahed (tähestikuline loend)
104. Eesti Merekool
105. EFTTA
106. Elango, Julius
107. Emajõe Lodjaselts
108. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
109. Emakala (Zoarces viviparus)
110. End, Albert Arvo
111. Endla järvestik
112. Erikson, Juhan (kalatööstur)
113. Erinarkid (Heteronarce)
114. Erm Vaike
115. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
116. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
117. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
118. Fenkol (apteegitill)
119. Flambeau
120. Fotofoor
121. Friteerimine
122. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
123. Garum ja liquamen
124. Gupi (Poecilia reticulata)
125. Haamerhai (Eusphyra blochii)
126. Haid kulinaarias
127. Hailiha nimekujud
128. Hakk-kala
129. Hallhaid (Carcharhinus)
130. Hammassärg (Rutilus frisii)
131. Harilaid
132. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
133. Harilik meriangerjas (Conger conger)
134. Harilik merilohe (Trachinus draco)
135. Harilik mullauss (maauss)
136. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
137. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
138. Harilik taimen (Hucho taimen)
139. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
140. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
141. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
142. Harju alamvesikond
143. Hauapüük
144. Haug püügikalana
145. Haug toidukalana
146. Haugasraid (Aetobatus)
147. Heeringalised (Clupeiformes)
148. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
149. Heeringlased (Clupeidae)
150. Heik (Hake) kalanimedes
151. Heintz Karl
152. Heleraid (Leucoraja)
153. Hensen, Victor
154. Hi-Lo
155. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
156. Hiinatrullid (Yunnanilus)
157. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
158. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
159. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
160. Hobulaiuskraadid
161. Hollandi kaste
162. Homaarlased (Nephropidae)
163. Hulkharjasussid (Polychaeta)
164. Hõbekoger (Carassius gibelio)
165. Hõimkond
166. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
167. Hämarhaid (Scymnodalatias)
168. Hülgepüük
169. Iilastuli
170. Imiussid (Trematoda)
171. Indo-Vaikne ookeaniala
172. Invincible (Nilsu)
173. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
174. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
175. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
176. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
177. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
178. Jahumardika vastne (jahuuss)
179. Johannes Vares
180. Jussi järved
181. Juust õngesöödana
182. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
183. Jõehallhaid (Glyphis)
184. Jõemõisa-Kaiu järvestik
185. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
186. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
187. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
188. Jämesabaraid (Urolophus)
189. Järveelustik ehk limnobios
190. Järvekoletised
191. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
192. Jäseraid (Cruriraja)
193. Jääpüük
194. Jäärauad
195. Kaanid (Hirudinea)
196. Kaarmise järv (Karmise järv)
197. Kaaviari ajaloost
198. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
199. Kahvamine
200. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
201. Kalakaste
202. Kalakasvatus
203. Kalakasvatus Eestis
204. Kalamüüdid ja müütilised kalad
205. Kalandus
206. Kalanduskoda
207. Kalaparv
208. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
209. Kalurite loitse ja ütlusi
210. Kaluuga (Huso dauricus)
211. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
212. Karelestad (Hippoglossoides)
213. Kartul
214. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
215. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
216. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
217. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
218. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
219. Katsuobushi
220. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
221. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
222. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
223. Kidata konks
224. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
225. Kiinide vastsed
226. Kiisk (pärimus)
227. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
228. Kilu nimelugu
229. Kinnine haspelrull
230. Kinnise rulli ehitus
231. Kirptirgu sidumise sõlm 1
232. kiviahvenlased (Serranidae)
233. Kivitrullingud (Nemacheilus)
234. Koerhaid (Scyliorhinus)
235. Koerhailased (Scyliorhinidae)
236. Koger (Carassius carassius)
237. Kogred (Carassius)
238. Koibraid (Sinobatis)
239. konks (õngekonks)
240. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
241. Koonhaid (Rhizoprionodon)
242. Koorküla järvestik
243. Kopskalad (Dipnoi)
244. Kosmoidsoomus
245. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
246. Kuivatamine/vinnutamine
247. Kuldkala (Carassius auratus)
248. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
249. Kura säär
250. Kuremaa järv (Kurema järv)
251. Kussie (jaapani järvekoletis)
252. Kuusamon Uistin Oy
253. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
254. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
255. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
256. Kärbsed õngesöödana
257. Kärbsenukk (kärbsekookon)
258. Kärbsetõugud meditsiinis
259. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
260. Kärphaid (Mustelus)
261. Kärsshingud (Acantopsis)
262. Käsiõng
263. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
264. Käärtrullid (Schistura) 2
265. Käärtrullid (Schistura) 3
266. Lahtise rulli ehitus
267. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
268. Lahtise rulli vänt
269. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
270. Lakerda (türgipärane soolakala)
271. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
272. Landilugu: dr Heintz
273. Landilugu: Kuusamo puukala
274. Landilugu: Nilsu
275. Lasa järv [Koorküla järvestik]
276. Lasnhaid (Scoliodon)
277. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
278. Leevi jõgi
279. Leivast õngesöödad
280. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
281. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
282. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
283. Lestad (Platichthys)
284. Libekala
285. Liblikate röövikud
286. Liblikraid (Gymnura)
287. Liftahvenad (Helicolenus)
288. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
289. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
290. Linajärv (Jussi Linajärv)
291. Linask (Tinca tinca)
292. Linné, Karl
293. Linnuroni (Ligula intestinalis)
294. Lintsabalased (Trichiuridae)
295. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
296. Logardraid 3 (Pseudobatos)
297. Logardrailased (Rhinobatidae)
298. Lonthülged (Mirounga)
299. Loobu jõgi
300. Lophius budegassa (must merikurat)
301. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
302. Luts (Lota lota)
303. Lõunaraid (Zearaja)
304. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
305. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
306. Läänesaarte alamvesikond
307. maailma jõed (loend)
308. Maggot
309. Majak (kolhoos)
310. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
311. Man
312. Mannasöödad
313. Maskraid (Neotrygon)
314. meduus
315. Merehaigus
316. Merekoletised
317. Meremeeste uskumused
318. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
319. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
320. Merikeellased (Soleidae)
321. Merikogerlased (Sparidae)
322. Merikoha (Sander marinus)
323. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
324. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
325. Meriluts (Brosme brosme)
326. Merineitsi
327. Meripuugid (Scorpaena)
328. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
329. Merisutt (Petromyzon marinus)
330. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
331. Merluusid (Merluccius)
332. Metsprussakas
333. Miiu
334. Moiva (Mallotus villosus)
335. Mokkparrakad (Labeobarbus)
336. Morilased (Moridae)
337. muda
338. Mudaelustik ehk pelon
339. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
340. Mussie (järvekoletis Kanadas)
341. Mussoon
342. Must marliin (Istiompax indica)
343. Mustatäpitõbi
344. Musthaid (Apristurus)
345. Mustjõe alamvesikond
346. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
347. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
348. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
349. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
350. Mõrrapüük
351. Mõõkkala (Xiphias gladius)
352. Mägiründid (Psilorhynchus)
353. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
354. Määr, Aleksander
355. Mölder, August
356. Mügarninad (Hybopsis)
357. Müütilised veeolendid
358. Naaskelraid (Pastinachus)
359. Nahknark (Crassinarke dormitor)
360. Naissaar
361. Narva veehoidla
362. Nasv
363. Navaaga (Eleginus nawaga)
364. Nelikant-kaldauss
365. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
366. Niituimlutslased (Physidae)
367. Nirkhailased (Hemigaleidae)
368. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
369. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
370. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
371. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
372. Nugishaid (Triakis)
373. Nuutraid (Himantura)
374. Näkk (eesti)
375. Oad, Jaan
376. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
377. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
378. Ogahaid (Squalus)
379. Ogasilmad (Pangio)
380. Ojamaa (Gotland)
381. Okasturilased (Notacanthidae)
382. Okishaid (Centroscyllium)
383. ondatra (piisamrott, biisamrott)
384. Osmussaar
385. Pakssabaraid (Trygonoptera)
386. Paljaslõuad (Acheilognathus)
387. paneerimine
388. Pardpuntiused (Barbodes)
389. Paunküla veehoidla
390. Peen kõduuss
391. Peipsi alamvesikond
392. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
393. Pettai, Elmar Voldemar
394. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
395. Pigo (Rutilus pigus)
396. Pihklased (Myxini)
397. Pihtla kalakasvandus
398. Piikraid (Urobatis)
399. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
400. Piimjas soouss
401. Piiskopikala (bishop fish)
402. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
403. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
404. Pimenarkid (Typhlonarke)
405. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
406. Poi
407. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
408. Polaarhaid (Somniosus)
409. Poola uss
410. Prespa forell (Salmo peristericus)
411. Prussakas ja tarakan
412. Psammon
413. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
414. Punane vihmauss (pool-ööuss)
415. Purikalalased (Istiophoridae)
416. Purjus krevetid
417. Puukala (Kuusamo puukala)
418. Põhjavee-elustik
419. Põishüljes (Cystophora cristata)
420. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
421. Põlula Kalakasvatuskeskus
422. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
423. Pärimus: Kaussjärv
424. Pärimus: Lutsu järv
425. Pärimus: Otepää Pühajärv
426. Pärimus: Raudjärve kullapütt
427. Pärimus: Uhtjärv
428. Pärimus: Verijärv
429. Pärnu alamvesikond
430. Pärnu Kalakombinaat
431. Pärnu kalanduskool
432. Rabakonn
433. Raid (Raja)
434. Rakfisk ehk norra hapukala
435. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
436. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
437. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
438. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
439. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
440. Reobiont
441. Riffhai (Triaenodon obesus)
442. Rihmsabaraid (Taeniura)
443. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
444. Riikoja Heinrich
445. Ristkok, Jüri
446. Robalod (Centropomus)
447. Roheline mullauss
448. Rohukonn
449. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
450. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
451. Rombkalad (Bothus)
452. Rombkalalased (Bothidae)
453. Roosa mullauss
454. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
455. Ruske käärtrull (Schistura russa)
456. Russalka
457. Rõbak Baltiki
458. Rõuge järvestik
459. Räimeõng
460. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
461. Saadjärv (Saadrejärv)
462. Saaghailised (Pristiophoriformes)
463. Saagsabahaid (Galeus)
464. Sagrits, Richard
465. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
466. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
467. Sammet, Jaak
468. Sannakji
469. Sardiin (Sardina pilchardus)
470. Sardiinid
471. Sardinellid (Sardinella)
472. Saunja laht
473. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
474. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
475. Sidrunhaid (Negaprion)
476. Siiad (Coregonus)
477. Siig - huvipüük Eestis
478. Siig spordikalana Skandinaavias
479. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
480. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
481. Sinakas soouss
482. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
483. siugkonnalised (apoodid)
484. Soomuskuked (Lepidotrigla)
485. Soomuslest (Limanda limanda)
486. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
487. Sovetskaja Rodina (laev)
488. Spinningisti kaksteist käsku
489. Staratel
490. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
491. Stroganina
492. Sump (kumm, pandur, märss)
493. Sumplaev
494. Susski, Vladimir
495. Suue
496. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
497. Suur mullauss
498. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
499. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
500. Suurallikas
501. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
502. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
503. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
504. Sõnnikuuss
505. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
506. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
507. Südvester
508. Sünkraid (Amblyraja)
509. Süvahaid (Centroscymnus)
510. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
511. Süvaraid (Bathyraja)
512. Šelfihaid (Halaelurus)
513. Zoobentos
514. Taaliku sadam
515. Tabadusekepp
516. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
517. Tainas angerjapüügiks
518. Tallinna Kalakombinaat
519. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
520. Tallinna Merekolledž
521. Tamm, Friedrich
522. Tamula järv (Tamla järv)
523. Tatrakakud
524. Temera (Temera hardwickii)
525. Tempura
526. Tiit Hunt. Eesti kalad
527. Tintlased (Osmeridae)
528. Tippviidikad (Alburnoides)
529. Tobiased (Ammodytes)
530. Tooder
531. Traaler
532. Traalnoot
533. Traalpüük
534. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
535. Triivpüük
536. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
537. Trullinglased (Nemacheilidae)
538. Trullingud (Barbatula)
539. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
540. Tuletorn
541. Tume vihmauss
542. Tumehaid (Etmopterus)
543. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
544. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
545. Tursad (Gadus)
546. Tursamaks
547. Tursamaksa konserveerimine
548. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
549. Tuul
550. tuulekala (pärimus)
551. Tuur
552. Tuurlased (Acipenseridae)
553. Tõugjärv (Küünjärv)
554. Tõugussaare raba laugas
555. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
556. Tääkraid (Urotrygon)
557. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
558. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
559. Tömpninad (Pimephales)
560. Ukraina (baaslaev)
561. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
562. Unadon
563. Und
564. Undiin
565. Urbukse järv (Urbuse järv)
566. Ussikonks (säärekidadega konks)
567. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
568. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
569. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
570. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
571. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
572. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
573. Valgeninahai (Nasolamia velox)
574. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
575. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
576. Vasarhaid (Sphyrna)
577. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
578. Vastne
579. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
580. vesikond
581. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
582. Vihmauslased (Lumbricidae)
583. Vihmauss (liigid)
584. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
585. Viitina kuurits
586. Vimb (Vimba vimba)
587. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
588. Vinkelhaid (Oxynotus)
589. Vinnutatud räimed
590. Viru alamvesikond
591. Viuraid (Aetomylaeus)
592. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
593. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
594. Võldas (Cottus gobio)
595. Võrtsjärve alamvesikond
596. Väheharjasussid
597. Vähilaadsed
598. väike meriahven (Sebastes viviparus)
599. Väike ogahai (Squalus blainville)
600. Väike saagrai (Pristis clavata)
601. väike tobias (nigli, väiketobias)
602. Väikeraid (Rajella)
603. Väikesuulest (Microstomus kitt)
604. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
605. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
606. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
607. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
608. Vöötninad (Rhinichthys)
609. Õlikook
610. Õngekonksu ajaloost
611. Õngitsemine+
612. Õnne lõhe
613. Äntu järved
614. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
615. Ülemiste järv
616. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
617. Yam (mere ja kaose jumal)

Käärtrullid (Schistura) 3

Järg artiklitele Käärtrullid (Schistura) ja Käärtrullid (Schistura) 2 


Schistura pumatensis X. K. Nguyễn & H. D. Nguyễn, 2007 – pumati käärtrull. Vietnami keskosa vetes. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikejõgedes ja ojades. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Schistura punctatus (Nguyen, 2005) – tähniline käärtrull. Vietnam. Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura puncticeps Bohlen & Šlechtová, 2013 – pugalpea-käärtrull. Myanmari kirdeosas Nam Paw ojas (Irrawaddy jõgikond). Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura punctifasciataKottelat, 1998 – pugalvööt-käärtrull. Laoses Xe Bangfais (Mekongi jõgikond). Bentopelaagiline. Troopikas. Võrdlemisi kiire voolu ja kruusase põhjaga vees. Pikkus kuni 3,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura quaesita Kottelat, 2000 – kena käärtrull. Laoses Nam Ngumi jõe valgalas. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka või kiire voolu ja kivise põhjaga väikejõgedes. Rühmiti. Toitub peamiselt putukavastseist. Pikkus kuni 5,4 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura quasimodo Kottelat, 2000 – quasimodo-käärtrull. Laoses Nam Sani (Nam Ngumi lisajõgi) valgalas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga vees. Mõnikord silmatorkavalt küüraka kehaga. Pikkus kuni 4,9 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Schistura rara (S. Q. Zhu & W. X. Cao, 1987) – bei käärtrull. Endeem Hiinas Guangdongi provintsis Bei Jiangi valgalal. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura reidi (H. M. Smith, 1945) – reidi käärtrull. Tais Mae Hong Soni provintsis Salweeni jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Schistura rendahli (Bănărescu & Nalbant, 1968) – rendahli käärtrull. India lõunaosa, Nadur Madhmedswar. Tuntud vaid 1 tabatud isendi põhjal. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire või mõõduka voolu ja kivise põhjaga vees. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 8.9 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura reticulata Vishwanath & Nebeshwar, 2004 – võrkjas käärtrull. Indias Manipuri osariigis kolmes mägijões (Shindwini jõgikond). Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 7,7 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Schistura reticulofasciata (A. Singh & Bănărescu, 1982) – põimvööt-käärtrull. Indias Meghalaya osariigis Brahmaputra jõgikonnas Jaintia Hills'is. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga vees. Pikkus kuni 4,8 cm (SL). Ohustatud (VU).



Schistura rikiki Kottelat, 2000 – rikiki-käärtrull. Laoses Xe Kongi ja Xe Kamani jõgedes. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga vees. Pikkus kuni 2,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura robertsi Kottelat, 1990 – robertsi käärtrull. Tai lõunaosas Mala poolsaarel ja Phuketi saarel. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka voolu ja liivase-kivise põhjaga väikestes jõgedes. Rühmiti. Hoidub 10-30 cm sügavusele. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura rubrimaculata Bohlen & Šlechtová, 2013 – punalaik-käärtrull. Myanmaris Irrawaddy jõgikonnas Rakhine mäestiku idaküljel Man Chaungi ja Shwe Chaungi jõestikes. Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 2,8 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura rupecula McClelland, 1838 – india käärtrull. Indias ja Nepaalis Himaalaja idaosas. Bentopelaagiline. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes mägijõgedes ja -ojades. Rühmiti. Toitub Putukavastseist. Pikkus kuni 8,5 cm (TL). Pole ohustatud.



Schistura russa Kottelat, 2000 – ruske käärtrull. Laoses Tha jõe (Mekongi jõgikondikond) valgalas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kruusase põhjaga ojades. Pikkus kuni 5 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura savona (F. Hamilton, 1822) – nepali käärtrull. Indias Uttar Pradeshi osariigis Himaalaja idaosas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga kitsastes ja madalates ojades. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 10 cm (TL). Pole ohustatud.



Schistura scaturigina McClelland, 1839 – lätte-käärtrull. Indias Uttar Pradeshi osariigis, Nepalis ja Bhutanis; Himaalaja idaosas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kruusase põhjaga mägijõgedes. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 4 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura schultzi (H. M. Smith, 1945) – schultzi käärtrull. Tais Mekongi jõgikonnas, Laoses Chao Phraya jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka või kiire voolu ja liivase või liivase-kivise põhjaga väiksemates jõgedes. Rühmiti. Toitub putukavastseist. Pikkus kuni 9,3 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura scyphovectetaLokeshwor & Vishwanath, 2013 – ümarvööt-käärtrull1. Indias Mizorami osariigis Kaoao ja Kolchawi jõgedes. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja suurte kividega ojades. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura semiarmata (F. Day, 1867) – taandoga-käärtrull1 [varem taandoga-kivitrulling (Nemacheilus semiarmatus)]. Indias Hindustani poolsaarel ja Pakistanis. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka või aeglase voolu ja kruusase põhjaga ojades. Rühmiti. Toitub detriidist ja selgrootuist. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura sertata Kottelat, 2000 – kuangsi käärtrull. Tabatudvaid Laoses väiksest ojast Kuang Xi kose juurest Luang Prabangi lähedalt. Bentopelaagiline. Troopikas. Aeglase voolu, sogase vee ja savise põhjaga ojas. Rühmiti. Toitub putukavastseist. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura sexcauda (Fowler, 1937) – kuusvööt-käärtrull. Tai keskosas Shao Phraya jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka või kiire voolu ja kruusase või kivise põhjaga ojades. Toitub putukavastseist. Pikkus kuni 5,1 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura sexnubes Endruweit, 2014 – kuuslaik-käärtrull. Leitud Hiinas Yunnani provintsis Xiaoheijiangi jõe (Mekongi jõgikond) vesikonnast madalast mõõduka kuni kiire vooluga ojast. Demersaalne. Troopikas. Rühmiti. Toitub selgrootuist. Pikkus kuni 4,8 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura shadiwalensis Mirza & Nalbant, 1981 – shadiwali käärtrull. Pakistanis Shadiwali jões. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura sharavathiensis Sreekantha, Gururaja, Rema Devi, T. J. Indra & T. V. Ramachandra, 2006 – sharavathi käärtrull. Indias Lääne-Ghatsi keskosas Sharavathi jõe valgalal. Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 2,9 cm (SL). Ohustatud (VU).



Schistura shuensis Bohlen & Šlechtová, 2014 – shu käärtrull. Myanmar, Chu Chaung. Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 3,9 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura sigillata Kottelat, 2000 – nikerkiri-käärtrull. Laoses Nam Sani ja Nam Ngiapi jõestikes. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikejõgedes. Pikkus kuni 4,6 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura sijuensis (Menon, 1987) – siju käärtrull. Indias Meghalaya osariigis Siju koopas. Bentopelaagiline. Troopikas. Koopakala. Pikkus kuni 5,1 cm (SL). Väga ohustatud (EN).



Schistura sikmaiensis (Hora, 1921) – sikmai käärtrull. Irrawaddy jõgikonnas Indias, Myanmaris ja Hiina Yunnani provintsis, teateid ka Kambodžast. Bentopelaagiline. Potamodroomne. Troopikas. Kruusase põhjaga ojades. Pikkus kuni 7,8 cm (SL). Pole ohustatud.


 

Schistura similis Kottelat, 1990 – võrdvööt-käärtrull. Tais ja Myanmaris Mae Nam Noi valgalal (Salweeni jõgikond). Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka voolu ja kivise põhjaga väikejõgedes. Pikkus kuni 6,8 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura sirindhornae Suvarnaraksha, 2015 (Crown scali stream loach) – printsessi käärtrull1. (Nimetatud Tai printsessi Maha Shakri Sirindhorni auks). Tais Nani provintsis Nani ülemjooksu lisajõgedes. Bentopelaagiline. Troopikas. Mägipiirkonnas (721-1155 m merepinnast) jõgedes-ojades. Toitub putukavastseist. Pikkus kuni 7,9 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura sokolovi Freyhof & Serov, 2001 – sokolovi käärtrull. Vietnamis Srepoki ja Sesani jõgedes ja Ba jõgikonnas. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja liivase-kivise põhjaga keskmise suurusega jõgedes. Pikkus kuni 9,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

iSchistura sombooni Kottelat, 1998 – sombooni käärtrull. Laoses Nam Theunis (Mekongi jõgikond). Bentopelaagiline. Troopikas. Suhtelisel aeglase voolu ja liivase-kruusase põhjaga vees.Pikkus kuni 6,5 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Schistura sonlaensis (T. H. Nguyễn, V. H. Nguyễn & T. T. Hoàng, 2010) – sonla käärtrull. Vietnami põhjaosas Punase jõe jõgikonnas. Demersaalne. Troopikas. Pool-koobaskala, enamuse aastast elab koobastes. Rühmiti. Toitub putukavastseist. Pikkus kuni 6,4 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura spekuli Kottelat, 2004 – karsti-käärtrull. Vietnamis. Koopakala. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Schistura spiesi Vidthayanon & Kottelat, 2003 – spiesi käärtrull. Tais Tham Phra Wang Daengi karstikoopas. Bentopelaagiline. Troopikas. Koopakala. Rühmiti. Toitub putukatest ja putukavastsetest.Pikkus kuni 11,9 cm (SL). Ohustatud (VU).



Schistura spiloptera (Valenciennes, 1846) – täppuim-käärtrull. Vietnami keskosas (Mekongi jõgikond). Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes mägijõgedes. Rühmiti. Toitub putukavastsetest, vetikatest ja fütoplanktonist. Pikkus kuni 5,2 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).



Schistura spilota (Fowler, 1934) – kirjak-käärtrull. Tais Chao Phraya jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka voolu ja liivase-kivise põhjaga metsavööndi väikestes jõgedes. Rühmiti. Toitub selgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 8,8 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura striata (F. Day, 1867) – triibik-käärtrull1. Indias Kerala ja Krnataki osariikides. Demersaalne. Troopikas. Kiire või mõõdika voolu ja liivase-kivise põhjaga väikestes metsaojades. Eluviis öine, päeval varjub. Toitub põhja-selgrootuist. Pikkus kuni 5 cm (SL). Väga ohustatud (EN).



Schistura suber Kottelat, 2000 – korgikarva käärtrull. Laoses Nam Leuki jõe jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Tuntud vaid 3 tabatud isendi põhjal. Mõõduka voolu ja liivase-kivise põhjaga metsavööndi väikestes jõgedes. Toitub selgrootuist ja detriidist.Pikkus kuni 3 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura susannae Freyhof & Serov, 2001 – susanne'i käärtrull. Vietnami keskosas Mong Mo jõe valgalas. Demersaalne. Troopikas. Väikestes metsaojades. Eluviis öine, päeval varjub. Toitub põhja-selgrootuist. Pikkus kuni 5,2 cm (SL). Ohustatud (VU)



Schistura tenebrosa Kangrang, Page & Beamish, 2012 – tume käärtrull. Tais Kwai Noi jões (Melkongi jõgikond). Demersaalne. Troopikas. Mõõduka või kiire voolu ja liivase-kivise põhjaga väikestes metsajõgedes. Rühmiti. Toitub putukavastsetest ja detriidist.Pikkus kuni 4,6 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura tenura Kottelat, 2000 – salesaba-käärtrull. Laoses Nam Leuki jões (Nam Mangi lisajõgi). Bentopelaagiline. Troopikas. Tuntud vaid 3 tabatud isendi põhjal. Kiire voolu ja kivise põhjaga ojades.Pikkus kuni 4,7 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).

Pilt puudub

Schistura thanho Freyhof & Serov, 2001 – thanho käärtrull. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga keskmise suurusega jõgedes. Rühmiti.Pikkus kuni 8,3 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Schistura thavonei Kottelat, 2017 – thavone käärtrull1. Laoses Nam Ma jõe valgalas (Mekongi vesikond). Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kruusase-kivise põhjaga väikestes jõgedes. Aktiivne päeval. Toitub putukavastsetest. Pikkus kuni 4,8 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura tigrina Vishwanath & Nebeshwar, 2005 – tiiger-käärtrull. Indias Baraki jõe valgalal (Brahmaputra jõgikond). Demersaalne. Troopikas.Pikkus kuni 9,4 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Schistura tirapensis Kottelat, 1990 – tirapi käärtrull. Indias Arunachal Pradeshi osariigis Tirapi distriktis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes mägijõgedes.Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Schistura tizardi Kottelat, 2000 – tizardi käärtrull. Laoses Xe Kongi valgalal (Mekong). Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kruusase põhjaga väikestes jõgedes, tihti kärestike juures. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 4,9 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura trilineata (T. H. Nguyễn, V. H. Nguyễn & T. T. Hoàng, 2010) – kolmtriip-käärtrull. Vietnami põhjaosas. Demersaalne. Troopikas. Pool-koopakala: juulist oktoobrini elab maapealsetes vetes, ülejäänud aja koopavetes. Toitub putukavastsetest ja sipelgatest. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura tubulinaris Kottelat, 1998 – torunina-käärtrull. Laoses Nam Theuni valgalal (Mekong). Bentopelaagiline. Troopikas. Aeglase voolu ja liivase-kivise põhjaga väikestes metsajõgedes. Rühmiti. Toitub peamiselt vähilaadseist. Pikkus kuni 6,1 cm (SL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Schistura udomritthiruji Bohlen & Šlechtová, 2010 – lõunatai käärtrull. Tai lõunaosas. Demersaalne. Troopikas. Leitud 20 m laiusest ja 1 m sügavusest kivise põhjaga jõest. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 4,8 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura vinciguerrae (Hora, 1935) – vinciguerra käärtrull. Irrawaddy ja Salweeni vesikondades Myanmaris; Irrawaddy vesikonnas Hiinas; teateid ka Indiast. Bentopelaagiline. Troopikas. Liivase-kivise või mudase põhjaga väikestes jõgedes ja ojades. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 8 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura waltoni (Fowler, 1937) – waltoni käärtrull. Tais ja Hiina lõunaosas Chao Phraya jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja liivase-kivise põhjaga väikestes mägijõgedes ja ojades. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist ja putukatest.Pikkus kuni 7,8 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura wanlainensis Kottelat, 2017 – wanlai käärtrull1. Myanmar, Mon Lang Chaung (Mali Hka lisajõgi). Demersaalne. Troopikas. Leitud umbes 50 m laiusest kiire vooluga kivisest jõest.Pikkus kuni 9,2 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura xhatensis Kottelat, 2000 – xhati käärtrull. Laos, Nam Xhat (Nam Khani lisajõgi). Bentopelaagiline. Troopikas.Pikkus kuni 3,9 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura yersini Freyhof & Serov, 2001 – yersini käärtrull. Vietnamis Dalati linna lähedal mägedes Dong Nai ja Srepoki jõgedes. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kruusase-kivise põhjaga mägijõgedes ja ojades. Rühmiti. Toitub putukavastseist.Pikkus kuni 6,5 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura zonata McClelland, 1839 – vöökiri-käärtrull. India ja Pakistan. Demersaalne. Subtroopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.


 

1Eestikeelse nime senisel puudumisel nimetatud siinkohal nii Kalapeedia toimetaja poolt
Jaanuar, 2020

Vaata lisaks:

Trullinglased (Nemacheilidae)
Käärtrullid (Schistura) 2
Käärtrullid (Schistura)




Hotmedia.ee