Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon)
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
305. Leivast õngesöödad
306. Lenddaaniod (Esomus)
307. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
308. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
309. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
310. Lestad (Platichthys)
311. Libekala
312. Liblikate röövikud
313. Liblikraid (Gymnura)
314. Liftahvenad (Helicolenus)
315. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
316. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
317. Linajärv (Jussi Linajärv)
318. Linask (Tinca tinca)
319. Linné, Karl
320. Linnuroni (Ligula intestinalis)
321. Lintsabalased (Trichiuridae)
322. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
323. Logardraid 3 (Pseudobatos)
324. Logardrailased (Rhinobatidae)
325. Lonthülged (Mirounga)
326. Loobu jõgi
327. Lophius budegassa (must merikurat)
328. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
329. Luts (Lota lota)
330. Lõunaraid (Zearaja)
331. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
332. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
333. Läänesaarte alamvesikond
334. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
335. Mölliangerjad (Panturichthys)
336. maailma jõed (loend)
337. Madumureenid (Uropterygius)
338. Maggot
339. Majak (kolhoos)
340. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
341. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
342. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
343. Man
344. Mannasöödad
345. Maskraid (Neotrygon)
346. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
347. meduus
348. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
349. Merehaigus
350. Merekoletised
351. Meremeeste uskumused
352. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
353. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
354. Merikeellased (Soleidae)
355. Merikogerlased (Sparidae)
356. Merikoha (Sander marinus)
357. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
358. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
359. Meriluts (Brosme brosme)
360. Merineitsi
361. Meripuugid (Scorpaena)
362. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
363. Merisutt (Petromyzon marinus)
364. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
365. Merluusid (Merluccius)
366. Metsprussakas
367. Miiu
368. Moiva (Mallotus villosus)
369. Mokkparrakad (Labeobarbus)
370. Morilased (Moridae)
371. muda
372. Mudaelustik ehk pelon
373. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
374. Mussie (järvekoletis Kanadas)
375. Mussoon
376. Must marliin (Istiompax indica)
377. Mustatäpitõbi
378. Musthaid (Apristurus)
379. Mustjõe alamvesikond
380. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
381. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
382. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
383. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
384. Mõrrapüük
385. Mõõkkala (Xiphias gladius)
386. Mägiründid (Psilorhynchus)
387. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
388. Määr, Aleksander
389. Mölder, August
390. Mügarninad (Hybopsis)
391. Müütilised veeolendid
392. Näkk (eesti)
393. Naaskelraid (Pastinachus)
394. Nahknark (Crassinarke dormitor)
395. Naissaar
396. Narmasmokad (Labeo)
397. Narva veehoidla
398. Nasv
399. Navaaga (Eleginus nawaga)
400. Nelikant-kaldauss
401. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
402. Niituimlutslased (Physidae)
403. Nipsviidikad (Hemiculter)
404. Nirkhailased (Hemigaleidae)
405. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
406. Nokisründid (Microphysogobio)
407. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
408. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
409. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
410. Nugishaid (Triakis)
411. Nuudelangerjad (Neoconger)
412. Nuutraid (Himantura)
413. Oad, Jaan
414. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
415. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
416. Ogahaid (Squalus)
417. Ogasilmad (Pangio)
418. Ojamaa (Gotland)
419. Okasturilased (Notacanthidae)
420. Okishaid (Centroscyllium)
421. ondatra (piisamrott, biisamrott)
422. Osmussaar
423. Pakssabaraid (Trygonoptera)
424. Paljaslõuad (Acheilognathus)
425. paneerimine
426. Pardpuntiused (Barbodes)
427. Paunküla veehoidla
428. Peen kõduuss
429. Peipsi alamvesikond
430. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
431. Pettai, Elmar Voldemar
432. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
433. Pigo (Rutilus pigus)
434. Pihklased (Myxini)
435. Pihtla kalakasvandus
436. Piikraid (Urobatis)
437. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
438. Piimjas soouss
439. Piiskopikala (bishop fish)
440. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
441. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
442. Pimenarkid (Typhlonarke)
443. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
444. Poi
445. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
446. Polaarhaid (Somniosus)
447. Poola uss
448. Prespa forell (Salmo peristericus)
449. Prussakas ja tarakan
450. Psammon
451. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
452. Punane vihmauss (pool-ööuss)
453. Punapardlikud (Pseudobarbus)
454. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
455. Puntiused (Puntius)
456. Purikalalased (Istiophoridae)
457. Purjus krevetid
458. Puukala (Kuusamo puukala)
459. Põhjavee-elustik
460. Põishüljes (Cystophora cristata)
461. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
462. Põlula Kalakasvatuskeskus
463. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
464. Pärimus: Kaussjärv
465. Pärimus: Lutsu järv
466. Pärimus: Otepää Pühajärv
467. Pärimus: Raudjärve kullapütt
468. Pärimus: Uhtjärv
469. Pärimus: Verijärv
470. Pärnu alamvesikond
471. Pärnu Kalakombinaat
472. Pärnu kalanduskool
473. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
474. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
475. Rabakonn
476. Raid (Raja)
477. Rakfisk ehk norra hapukala
478. Rakonda (Raconda russeliana)
479. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
480. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
481. Rasboorad (Rasbora)
482. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
483. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
484. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
485. Reobiont
486. Riffhai (Triaenodon obesus)
487. Rihmsabaraid (Taeniura)
488. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
489. Riikoja Heinrich
490. Ristkok, Jüri
491. Robalod (Centropomus)
492. Roheline mullauss
493. Rohukonn
494. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
495. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
496. Rombkalad (Bothus)
497. Rombkalalased (Bothidae)
498. Roosa mullauss
499. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
500. Ruske käärtrull (Schistura russa)
501. Russalka
502. Rõbak Baltiki
503. Rõuge järvestik
504. Räimeõng
505. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
506. Saadjärv (Saadrejärv)
507. Saaghailised (Pristiophoriformes)
508. Saagsabahaid (Galeus)
509. Sagrits, Richard
510. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
511. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
512. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
513. Sammet, Jaak
514. Sannakji
515. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
516. Sardiinid
517. Sardiinikesed (Harengula)
518. Sardinellid (Sardinella)
519. Saunja laht
520. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
521. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
522. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
523. Sidrunhaid (Negaprion)
524. Siiad (Coregonus)
525. Siig - huvipüük Eestis
526. Siig spordikalana Skandinaavias
527. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
528. Silepeamureenid (Gymnothorax)
529. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
530. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
531. Sinakas soouss
532. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
533. siugkonnalised (apoodid)
534. Soomuskuked (Lepidotrigla)
535. Soomuslest (Limanda limanda)
536. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
537. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
538. Sovetskaja Rodina (laev)
539. Spinningisti kaksteist käsku
540. Staratel
541. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
542. Stroganina
543. Sump (kumm, pandur, märss)
544. Sumplaev
545. Susski, Vladimir
546. Suue
547. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
548. Suur mullauss
549. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
550. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
551. Suurallikas
552. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
553. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
554. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
555. Sõnnikuuss
556. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
557. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
558. Südvester
559. Sünkraid (Amblyraja)
560. Süvahaid (Centroscymnus)
561. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
562. Süvaraid (Bathyraja)
563. Šelfihaid (Halaelurus)
564. Zoobentos
565. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
566. Taaliku sadam
567. Tabadusekepp
568. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
569. Tainas angerjapüügiks
570. Tallinna Kalakombinaat
571. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
572. Tallinna Merekolledž
573. Tamm, Friedrich
574. Tamula järv (Tamla järv)
575. Tatrakakud
576. Temera (Temera hardwickii)
577. Tempura
578. Tiit Hunt. Eesti kalad
579. Tintlased (Osmeridae)
580. Tippviidikad (Alburnoides)
581. Tobiased (Ammodytes)
582. Tooder
583. Trüssad (Thryssa)
584. Traaler
585. Traalnoot
586. Traalpüük
587. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
588. Triivpüük
589. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
590. Trullinglased (Nemacheilidae)
591. Trullingud (Barbatula)
592. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
593. Tuletorn
594. Tume vihmauss
595. Tumehaid (Etmopterus)
596. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
597. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
598. Tursad (Gadus)
599. Tursamaks
600. Tursamaksa konserveerimine
601. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
602. Tuul
603. tuulekala (pärimus)
604. Tuur
605. Tuurlased (Acipenseridae)
606. Tõugjärv (Küünjärv)
607. Tõugussaare raba laugas
608. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
609. Tääkraid (Urotrygon)
610. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
611. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
612. Tömpninad (Pimephales)
613. Ukraina (baaslaev)
614. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
615. Unadon
616. Und
617. Undiin
618. Urbukse järv (Urbuse järv)
619. Ussikonks (säärekidadega konks)
620. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
621. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
622. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
623. Väätangerjad (Chlopsis)
624. Väitskõhud (Parachela)
625. Vagelangerlased (Moringuidae)
626. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
627. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
628. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
629. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
630. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
631. Valgeninahai (Nasolamia velox)
632. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
633. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
634. Vasarhaid (Sphyrna)
635. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
636. Vastne
637. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
638. vesikond
639. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
640. Vihmauslased (Lumbricidae)
641. Vihmauss (liigid)
642. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
643. Viikangerjad (Scolecenchelys)
644. Viitina kuurits
645. Vimb (Vimba vimba)
646. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
647. Vinkelhaid (Oxynotus)
648. Vinnutatud räimed
649. Viru alamvesikond
650. Viuraid (Aetomylaeus)
651. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
652. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
653. Võldas (Cottus gobio)
654. Võrtsjärve alamvesikond
655. Väheharjasussid
656. Vähilaadsed
657. väike meriahven (Sebastes viviparus)
658. Väike ogahai (Squalus blainville)
659. Väike saagrai (Pristis clavata)
660. väike tobias (nigli, väiketobias)
661. Väikeraid (Rajella)
662. Väikesuulest (Microstomus kitt)
663. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
664. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
665. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
666. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
667. Vöötninad (Rhinichthys)
668. Õlikook
669. Õngekonksu ajaloost
670. Õngitsemine+
671. Õnne lõhe
672. Äntu järved
673. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
674. Ülemiste järv
675. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
676. Yam (mere ja kaose jumal)

Käärtrullid (Schistura) 2

Artikli Käärtrullid (Schistura) järg


Schistura kloetzliae Kottelat, 2000 – kloetzli käärtrull. Nam Youani jõgikonnas Laoses ja Hiina Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väiksemates jõgedes. Rühmiti. Toitub põhja-selgrootutest. Pikkus kuni 5 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura klydonion Kottelat, 2017 – lainevööt-käärtrull1. Laoses Bolaveni platool Xe Namnoy jões. Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 7,6 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura kodaguensis (Menon, 1987) – kodagu käärtrull1. Indias Karnataki osariigis Kodagu disktriktis Cauvery jões. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väiksemates mägijõgedes. Toitub põhja-selgrootutest. Pikkus kuni 3,6 cm (SL). Ohustatud (VU).



Schistura kohatensis Mirza & Bănărescu, 1981 – kohati käärtrull. Endeem Pakistanis. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus kuni 2,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura kohchangensis (H. M. Smith, 1933) – changi käärtrull. Tai kaguosa provintsides ja Koh Changi saarel väikestes rannikujõgedes; Mekongi jõgikonnas Tais ja Kambodžas. Bentopelaagiline. Troopikas. Aeglase või mõõduka voolu ja kivise või kruusase põhjaga väiksemates jõgedes ning ojades. Aktiivne öösel. Toitub putukavastsetest ja vetikatest. Pikkus kuni 7,5 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura koladynensis Lokeshwor & Vishwanath, 2012 – kaladani käärtrull. Indias Mizorami osariigis Koladyne jões. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga vetes. Pikkus kuni 7,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura kongphengi Kottelat, 1998 – kongphengi käärtrull. Mekongi jõgikonnas Laoses ja Vietnamis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise või kruusase põhjaga väiksemates jõgedes ning ojades. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 9,1 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura kontumensis Freyhof & Serov, 2001 – kontumi käärtrull. Vietnamis Kontumi provintsis Sesani jões (Sekongi lisajõgi, mis on omakorda Mekongi lisajõgi). Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga vetes, samuti aeglase voolu ja sogase veega suuremates jõgedes. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Schistura laterimaculata Kottelat, 1990 – lapiline käärtrull. Mekongi jõgikonnas (Tai, Laos). Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura latidens Kottelat, 2000 – laihamb-käärtrull. Laoses Xe Poni jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire või mõõduka voolu ja kivise põhjaga vetes, ka kärestikes.Pikkus kuni 5,8 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura latifasciata (S. Q. Zhu & S. H. Wang, 1985) – laamvööt-käärtrull. Hiinas Yunnani provintsis Lancangjiangi jões (Mekong). Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga jõgedes. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Schistura leukensis Kottelat, 2000 – leuki käärtrull. Laoses Leuki jõe jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Väikestes ja keskmistes veevoogudes, enamasti aeglase vooluga. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist ja vetikaist. Pikkus kuni 5,8 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).



Schistura lingyunensis Liao, Wang & Luo, 1997 – lingyuani käärtrull. Hiinas Guangxi provintsis Shadongi koopas. Demersaalne. Troopikas. Koopakala. Silmad taandarenenud, soomusteta, vähese pigmentatsiooniga.Pikkus kuni 6,2 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura liyaiensis Lokeshwor & Vishwanath, 2014 – liyai käärtrull1. Indias Manipuri osariigis Baraki jões (Liyai küla läheduses). Demersaalne. Troopikas. Kiire vooluga ojades. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura longa (S. Q. Zhu, 1982) – sihvakas käärtrull. Hiinas Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Kruusase põhjaga mägiojades.Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Schistura machensis (Mirza & Nalbant, 1970) – machi käärtrull. Pakistanis Machi jões (Induse vesikonnas asuva Bolani lõe lisajõgi). Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus kuni 3,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura macrocephalus Kottelat, 2000 – suurpea-käärtrull. Laoses Youani jõgikonnas ja Hiinas Mengla jões. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus kuni 8,4 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura macrolepis Mirza & Bănărescu, 1981 – suursoom-käärtrull. Pakistanis. Demersaalne. Subtroopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura macrotaenia (J. X. Yang, 1990) – suurvööt-käärtrull. Hiinas Tengtiao Jiang'i jões ja Vietnami põhjaosas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura maculiceps (T. R. Roberts, 1989) – tähnikpea-käärtrull. Borneo llääneosas. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 11,6 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura maculosa Lalronunga, Lalnun Tluanga & Lal Ramliana, 2013 – täpikuim-käärtrull. Indias Mizorami osariigis Tuingo ja Pharsihi jõgedes (Tuivai lisajõed). Demersaalne. Troopikas. Mõõduka voolu ja liivase-kivise põhjaga väiksemates jõgedes. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist, peamiselt putukavastseist. Pikkus kuni 7,6 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura madhavai Sudasinghe, 2017 – madhava käärtrull1. Sri Lankal Walawe jõgikonnas. Demersaalne. Troopikas. Leitud umbes 2 m laiusest ojast, eelistab kiiremaid lõike. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura maejotigrina Suvarnaraksha, 2012 – maejo käärtrull. Tais Maechaemi jõestikus (Chao Phraya vesikond). Demersaalne. Troopikas. Kiirema voolu ja kivise põhjaga keskmistes jõgedes, koguneb kärestike ja koskede juurde. Rühmiti. Toitub vee-selgrootutest ja vetikatest. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura maepaiensis Kottelat, 1990 – salweeni käärtrull. Tais Salweeni jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka voolu ja kivise põhjaga väiksemates jõgedes. Rühmiti. Toitub putukavastsetest. Pikkus kuni 5,2 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura magnifluvis Kottelat, 1990 – jõe-käärtrull. Mekongi keskjooksu peavetes (Tai, Laos, tõenäoliselt ka Kambodža). Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka või kiire voolu ja savise või mudase põhjaga suuremates ja keskmistes jõgedes. Rühmiti. Toitub veeselgrootuist. Pikkus kuni 8,5 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura mahnerti Kottelat, 1990 – mahnerti käärtrull. Tais Salweeni jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Peamiselt liivase-kivise põhjaga väikejõgedes ja metsaojades. Rühmiti. Toitub põhja-selgrootuist. Pikkus kuni 6,4 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.



Schistura malaisei Kottelat, 1990 – irrawaddy käärtrull. Irrawaddy jõgikonnas Myanmaris ja Hiinas Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga väiksemates jõgedes. Pikkus kuni 4,6 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Schistura manipurensis (B. L. Chaudhuri, 1912) – manipuri käärtrull. Indias Manipuri ja Nagalandi osariikides. Bentopelaagiline. Troopikas. Kruusase põhjaga ojades. Pikkus kuni 8 cm (TL). Ohulähedane (NT).



Schistura megalodon Endruweit, 2014 – suurhamb-käärtrull1. Hiinas Erganyahe jões (Irraweaddy jõgikond). Demersaalne. Subtroopikas. Kiire või mõõduka voolu ja kruusase põhjaga väiksemates metsajõgedes. Toitub põhja-selgrootutest. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura melarancia Kottelat, 2000 – ruuge käärtrull. Loses ja Vietnamis Mekongi jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja liivase-kivise põhjaga ojades. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 9,6 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura menanensis (H. M. Smith, 1945) – menani käärtrull. Tai lõunaosas Chao Phraya jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Erinevad biotoobid: suured jõed ja väikesed ojad. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 5,9 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura minuta Vishwanath & Shanta Kumar, 2006 – pisike käärtrull. Indias Manipuri osariigis Tyei jões. Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Schistura mizoramensis Lal Ramliana, Lalronunga, Vanramliana & Lalthanzara, 2014 –mizorami käärtrull1. Indias Mizorami osariigis Tuirivangi jões (Tuiriali lisajõgi). Aeglase voolu ja liivase-kruusase põhjaga vees. Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura mobbsi Kottelat & Leisher, 2012 – mobbsi käärtrull. Endeem Vietnamis Thai Ngueni provintsis Phuon Hoangi koopas. Demersaalne. Silmitu koopakala. Roosakas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Schistura moeiensis Kottelat, 1990 – moei käärtrull. Irrawaddy ja Salweeni jõgikondades. Bentopelaagiline. Troopikas. Erinevates biotoopides: nii kiiretes ojades kui ka rahulikes jõgedes. Rühmiti. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura mukambbikaensis (Menon, 1987) – mookambika käärtrull1. Indias. Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura multifasciata (F. Day, 1878) – rohkevööt-käärtrull. Himaalaja idaosas Indias ja Nepaalis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiiretes mägiojades ja kruusase põhjaga jõgedes. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 9,8 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura musa Kottelat, 2017 – banaan-käärtrull1. Laoses Ngiepi jõe keskjooksu vesikonnas. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes jõgedes. Aktiivne päeval. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura myrmekia (Fowler, 1935) – tüügas-käärtrull1. Vahepeal käsitletud tai käärtrulli (Schistura desmotes) alamliigina. Tai edelaosas Keng Soki vesikonnas. Troopikas. Pikkus kuni 4,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura nagaensis (Menon, 1987) – naga käärtrull. Indias Manipuri ja Nagalandi osariikides Tizu jõestikus (Brahmaputra vesikond). Bentopelaagiline. Troopikas. Kruusase põhjaga mägiojades. Pikkus kuni 5,9 cm (SL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Schistura nagodiensis Sreekantha, Gururaja, Rema Devi, T. J. Indra & T. V. Ramachandra, 2006 – nagodi käärtrull. Indias Lääne-Ghati keskosas Sharavathi jõe jõgikonnas. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes mägijõgedes. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 2,8 cm (SL). Väga ohustatud (EN).



Schistura namboensis Freyhof & Serov, 2001 – vietnami käärtrull. Vietnami kesk- ja lõunaosa vetes. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes jõgedes, sageli kärestike juures. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 7,4 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura nandingensis (S. Q. Zhu & S. H. Wang, 1985) – nandingi käärtrull. Hiinas Yunnani provintsis Nandingi jões. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura nasifilis (Pellegrin, 1936) – niitnina-käärtrull. Vietnamis Ko ja Tani jõgedes. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 9,7 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR), võimalik, et välja surnud.

Pilt puudub

Schistura nebeshwari Lokeshwor & Vishwanath, 2013 – nebeshwari käärtrull1. Indias Mizorami osariigis Kolchawi jões ja Phura küla lähedal asuvas ojas. Demersaalne. Troopikas. Väikestes ojades. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura nicholsi (H. M. Smith, 1933) – nicholsi käärtrull. Mekongi jõgikonnas Laoses, Tais ja tõenäoliselt ka Kambodža idaosas. Bentopelaagiline. Troopikas. Metsavööndis väikestes liivase-kivise põhjaga jõgedes ja ojades. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 7,4 cm (SL). Pole ohustatud.


 

Schistura nilgiriensis (Menon, 1987) – nilgiri käärtrull1. Indias Tamil Nadu osariigis Nilgiri distriktis Pykara elektrijaama veehoidla juures. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes jõgedes jning ojades. Rühmiti. Toitub põhja-selgrootuist ja vetikaist. Pikkus kuni 5,1 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura niulanjiangensis (L. Chen, Zong-Min Lu & W. N. Mao, 2006) – niulani käärtrull. Hiinas Yunnani provintsis. Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura nomi Kottelat, 2000 – nomi käärtrull. Laoses Xe Kongi jõestikus. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka voolu ja kivise põhjaga väikestes jõgedes. Pikkus kuni 4,8 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura notostigma (Bleeker, 1863) (Spotback loach) – turitäpp-käärtrull. Endeem Sri Lankal. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kruusase-kivise põhjaga väikestes jõgedes ja ojades. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist ja vetikaist. Pikkus kuni 6,3 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura novemradiata Kottelat, 2000 – namtha käärtrull. Laoses Nam Tha jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes jõgedes ja ojades. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura nubigena Kottelat, 2017 – pilvlaik-käärtrull1. Myanmaris Kachini osariigis Mali Hka jões (Irrawaddy vesikond). Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 3,9 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura nudidorsum Kottelat, 1998 – paljasturi-käärtrull. Laoses Theuni ja Gnouangi jõgede (Mekongi lisajõed) valgaladel. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kruusase-kivise põhjaga vetes. Pikkus kuni 7,5 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Schistura obeini Kottelat, 1998 – obeini käärtrull. Laoses Theuni ja Gnouangi jõgedes (Mekongi lisajõed). Bentopelaagiline. Troopikas. Erinevates biotoopides, tihti kärestike juures. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist ja vetikaist. Pikkus kuni 10,5 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura obliquofasciaLokeshwor, Barat, Sati, Darshan, Vishwanath & Mahanta, 2012 – längvööt-käärtrull. Indias Uttarakhandi osariigis Kalsa jões (Gangese lisajõgi). Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 14 cm (TL). Ohustatus määramata.



Schistura oedipus (Kottelat, 1988) – oidipus-käärtrull. Endee, Tai loodeosas Pang Mapha karstiala koobastes. Kiire vooluga maa-alustes jõgedes. Koopakala. Rühmiti. Toitub ümarussidest ja putukavastseist. Silmad taandarenenud. Pikkus kuni 5,4 cm (SL). Ohustatud (VU).



Schistura orthocauda (Đ. Y. Mai, 1978) – sirgsaba-käärtrull. Vietnami põhjaosas. Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura pakistanica (Mirza & Bănărescu, 1969) – pakistani käärtrull. Endeem Pakistanis. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 8,2 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura pantherina Page, Plongsesthee & Z. S. Randall, 2012 – leopard-käärtrull. Tais Kanchanaburi provintsis Kroen Krawia ja Kwai Noi jõgedes (Meklongi vesikond). Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga ojades. Pikkus kuni 6 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura papulifera Kottelat, Harries & Proudlove, 2007 – paapulpea-käärtrull. Indias Meghalaya osariigis Krem Synrang Pamiangi jõestikus. Demersaalne. Troopikas. Järvedes, seisuvees. Hoidub sügavusse. Pikkus kuni 4,9 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).



Schistura paraxena Endruweit, 2017 – veider käärtrull1. Hiinas Guangxi provintsis Westi jões (Pärlijõe vesikond). Demersaalne. Subroopikas. Toitub putukavastsetest. Pikkus kuni 7 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura paucicincta Kottelat, 1990 – hõrevööt-käärtrull. Tai ja Myanmari piirialadel Mae Nam Noi (Salweeni lisajõgi) valgalas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga madalates metsaojades. Pikkus kuni 5 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura paucifasciata (Hora, 1929) – aherküüt-käärtrull. Myanmaris Irrawaddy vesikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga mägiojades. Pikkus kuni 4,5 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura paucireticulata Lokeshwor, Vishwanath & Kosygin, 2013 – tuiriali käärtrull. Indias Mizorami osariigis Tuiriali jões (Baraki jõe lisajõgi). Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 6,1 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura pawensis Bohlen & Šlechtová, 2013 – myitnge käärtrull. Myanmaris Paw ojas, Myitnge jões (Irrawaddy lisajõgi). Demersaalne. Troopikas. Leitud mõõduka voolu ja kruusase põhjaga ojast. Pikkus kuni 3,1 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura personata Kottelat, 2000 – sirmsilm-käärtrull. Laoses Ngumi jõe valgalas (Mekongi vesikond). Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga ojades. Pikkus kuni 6,1 cm (SL). Ohulähedane (NT).



Schistura pertica Kottelat, 2000 – tiisel-käärtrull. Laoses Ou jõe valgalas ja Hiinas Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes jõgedes ja ojades. Pikkus kuni 6,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Schistura pervagata Kottelat, 2000 – kärestiku-käärtrull. Laoses ja Vietnamis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes jõgedes ja ojades. Pikkus kuni 8 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Schistura phamhringi Shangningam, Lokeshwor & Vishwanath, 2014 – phamhringi käärtrull1. Indias Manipuri osariigis Dutah ojas (Chindwini jõgikond). Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga vees. Pikkus kuni 6,1 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura poculi (H. M. Smith, 1945) – kivi-käärtrull. Tais, Laoses ja Myanmaris Chao Phraya, Mekongi, Nam Pingi ja Salweeni jõgikondades. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes ojades, harvemini jõgedes. Rühmiti. Toitub peamiselt putukavastseist. Pikkus kuni 5,9 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura polytaenia (S. Q. Zhu, 1982) – jutiline käärttrull. Hiinas Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 6,6 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura porocephala Lokeshwor & Vishwanath, 2013 – poorpea-käärtrull. Indias Mizorami osariigis Mati jões (Koladyne jõgikond). Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 6 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura porthos Kottelat, 2000 – porthos-käärtrull. Laose põhjaosas ja Hiinas Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes jõgedes. Pikkus kuni 8,6 cm (SL). Pole ohustatud.



Schistura prashadi Hora, 1921 – prashadi käärtrull. Indias Manipuri osariigis Brahmaputra ja Chindwini jõgikondades. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes mägiojades. Pikkus kuni 6,5 cm (SL). Ohustatud (VU).



Schistura pridii Vidthayanon, 2003 – pridi käärtrull. Tais Chao Phraya jõgikonnas. Demersaalne. Troopikas. Kiire või mõõduka voolu ja liivase-kivise põhjaga väikestes mägijõgedes-ojades enam kui 900 m kõrgusel merepinnast. Varjub kivide alla. Toitub zooplanktonist. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Väga ohustatud (EN).



Schistura procera Kottelat, 2000 – sale käärtrull. Laoses Nam Ou (Mekongi lisajõgi) valgalas. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka voolu ja liivase-kivise põhjaga väikestes (laius 1-1,5 m) metsajõgedes. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 8,9 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Schistura prolixifasciata L. P. Zheng, J. X. Yang & X. Y. Chen, 2012 – venivööt-käärtrull. Hiinas Yunnani provintsis. Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Schistura pseudofasciolata W. Zhou & G. H. Cui, 1993 – viiruline käärtrull. Hiinas Sichuani provintsis. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 7,4 cm (SL). Ohustatus määramata.



Schistura psittacula Freyhof & Serov, 2001 – papagoi-käärtrull. Vietnami keskosas Cam Lo ja Ben Hai jõgedes. Demersaalne. Troopikas. Kiire või mõõduka voolu ja kivise põhjaga väikestes metsajõgedes. Rühmiti. Toitub peamiselt putukavastseist. Pikkus kuni 6,4 cm (SL). Ohustatus määramata.

 Pilt puudub


1Eestikeelse nime senisel puudumisel nimetatud siinkohal nii Kalapeedia toimetaja poolt


Artikkel järgneb: Käärtrullid (Schistura) 3



 

Vaata lisaks:

Käärtrullid (Schistura) 3
Käärtrullid (Schistura)
Trullinglased (Nemacheilidae)




Hotmedia.ee