Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

Logardraid (Rhinobatos)

Logardraid (Rhinobatos), kõhrkalade perekond logardrailaste (Rhinobatidae) sugukonnast. Inglise guitarfishes. Troopikavöötmes kõigi ookeanide rannikute läheduses. Munastpoegijad.

Põhjakalad, kes viibivad liivasel või mudasel merepõhjal ja kaevuvad osaliselt põhja. Toituvad, limustest, koorikloomadest, väikestest kaladest jms. India ranniku lähedal esinevad parvedena ja tekitavad mõningast kahju austripankadele. Mõnedes maades (Hiina, India, Peruu jt) teatav kohalik töönduslik tähtsus.

Varasemalt (mõnes käsitluses veel nüüdki) kuulusid perekonda liigid, kes on viimasel ajal paigutatud perekondadesse Acroteriobatus ja Pseudobatos. Et nendel perekondadel puuduvad (veel) eestikeelsed ametlikud nimetused, on nad Kalapeedias esitatud nimede all logardraid 2 ja logardraid 3.

Perekonda kuulub 21 liiki (FishBase, 2019):

Rhinobatos albomaculatus, Norman, 1930 (White-spotted guitarfish) – valgetäpiline logardrai. Ida-Atlandis Aafrika rannikul Guinea lahest Angoolani. Mere- ja riimveeline, kuni 35 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm, tavapikkus 60 cm. Püütakse vähesel määral.


Valgetäpiline logardrai

Rhinobatos annandalei, Norman, 1926 (Annandale's guitarfish) – bengali logardrai. India ookeanis Omaanist India (Bengali laheni) ja Sri Lankani. Mere- ja riimveeline, sügavustel kuni 90 m. Siseneb ka mageveelistesse jõgedesse. Pikkus kuni 80 cm.


Bengali logardrai

Rhinobatos austini, Ebert & Gon, 2017 (Austin's guitarfish)Austini logardrai. India ookeani lääneosas Aafrika rannikul Lõuna-Aafrika KwaZulu-Natali maakonnast põhjasuunas kuni Bazaruto saareni, samuti Mosambiigi keskosas. Mereveeline, kuni 115 m sügavusel. Pikkus kuni 115 cm.


Austini logardrai

Rhinobatos borneensis, Last, Séret & Naylor, 2016 (Borneo guitarfish) – borneo logardrai. Vaikse ookeani loodeosas: Lõuna-Hiina meri, Borneo. Mereveeline, bentopelaagiline, mandrilaval. Väheuuritud. Pikkus kuni 90 cm.


Borneo logardrai

Rhinobatos formosensis, Norman, 1926 (Taiwan guitarfish) – taiwani logardrai. Vaikse ookeani lääneosas Taiwani ja Filipiinide vetes, 2 isendit tabatud ka Tai vetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 119 m sügavusel. Pikkus kuni 73 cm. 


Taiwani logardrai

Rhinobatos holcorhynchus, Norman, 1922 (Slender guitarfish) – sale logardrai. India ookeani lääneosas Aafrika vetes Keeniast kuni Natalini (Lõuna-Aafrika). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 75-253 m, mandrilaval. Pikkus kuni 127 cm. Püügihuvi puudub.


Sale logardrai

Rhinobatos hynnicephalus, J. Richardson, 1846 (Ringstreaked guitarfish) – sahk-logardrai. Vaikse ookeani loodeosas Jaapani lõunavetest ja Korea edelavetest kuni Vietnamini, sh Taiwani vetes. Mereveeline, demersaalne, liivasel või mudasel põhjal, siseneb ka estuaaridesse. Pikkus kuni 62 cm. Mõningane püügihuvi; Jaapanis kasutatakse kamaboko valmistamiseks.


Sahk-logardrai

Rhinobatos irvinei, Norman, 1931 (Spineback guitarfish) – ogaselg-logardrai. Ida-Atlandis Aafrika rannikumeres Marokost kuni Lõuna-Angoolani, kohatud ka Namiibia vetes. Mereveeline, kuni 30 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm, tavapikkus 65 cm.

Rhinobatos jimbaranensis, Last, W. T. White & Fahmi, 2006 (Jimbaran shovelnose ray) – jimbarani logardrai. India ookeani idaosas, endeemne liik Kesk-Indoneesias. Mereveeline, bentopelaagiline. Pikkus kuni 99,4 cm. Põhitoiduks väiksed koorikloomad.


Jimbarani logardrai

Rhinobatos lionotus, Norman, 1926 (Smoothback guitarfish) – sile logardrai. India ookeanis Bengali lääneosast kuni Birmani, Sri Lanka vetes, Benfali lahes (India), tõenäoliselt ka Araabia meres. Mere- ja riimveeline, demersaalne. Pikkus kuni 75 cm. Mõningane püügihuvi.

Rhinobatos manai, White, Last & Naylor, 2016 (Papuan guitarfish) – paapua logardrai. Paapua Uus-Guinea vetes 191-290 m sügavusel. Pikkus kuni 73,1 cm. Eluviis väheuuritud.


Paapua logardrai

Rhinobatos microphthalmus, Teng, 1959 (Smalleyed guitarfish) – väikesilm-logardrai. Taiwani vetes. Mereveeline, demersaalne. Andmed puudulikud.

Rhinobatos nudidorsalis, Last, Compagno & Nakaya, 2004 (Bareback shovelnose ray) – paljasselg-logardrai. Šeišellide ja Mauriitiuse vetes kuni 125 m sügavusel. Mereveeline, demersaalne. Pikkus kuni 50,1 cm. Eluviis vähetuntud.


Paljasselg-logardrai

Rhinobatos penggali, Last, W. T. White & Fahmi, 2006 (Indonesian shovelnose ray) – indoneesia logardrai. Endeemne liik Indoneesia keskosas. Mereveeline, bentopelaagiline. Pikkus kuni 99,2 cm. Toitub väikestest koorikloomadest ja pisikaladest.

Rhinobatos punctifer, Compagno & J. E. Randall, 1987 (Spotted guitarfish) – punktkiri-logardrai. India ookeani lääneosa: Elati laht, Suessi laht, Punane meri, Masgatist (Omaani lahes) kuni Pakistanini. Mereveeline, bentopelaagiline, kuni 150 m sügavusel. Pikkus kuni 88 cm. Toitub väikestest koorikloomadest ja pisikaladest.


Punktkiri-logardrai

Rhinobatos rhinobatos, Linnaeus, 1758 (Common guitarfish) – harilik logardrai. Vt art Harilik logardrai

Rhinobatos sainsburyi, Last, 2004 (Goldeneye shovelnose ray) – kuldsilm-logardrai. Austraalia läänerandadest kuni Paapua Uus-Guineani. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 66-200 m. Pikkus kuni 59,5 cm.


Kuldsilm-logardrai

Rhinobatos schlegelii, J. P. Müller & Henle, 1841 (Brown guitarfish) – Schlegeli logardrai. Vt art.Schlegeli logardrai

Rhinobatos spinosus, Günther, 1870 (Spiny guitarfish) – kare logardrai. Vaikse ookeani idaosas Baja California (Mehhiko) vetes. Mereveeline, demersaalne, pikkus kuni 34 cm.

Rhinobatos thouiniana, (Shaw, 1804) (Shaw's shovelnose guitarfish) – Shaw logardrai. Indo-Vaikne ookean. Pikkus kuni 120 cm, tavapikkus 90 cm. Kaubanduslik püügihuvi. 

Rhinobatos whitei, Last, Corrigan & Naylor, 2014 (Philippine guitarfish) – filipiini logardrai. Filipiinidel. Mereveeline, pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 72 cm.


Filipiini logardrai
Mai, 2019

Vaata lisaks:

Logardraid 3 (Pseudobatos)
Logardraid 2 (Acroteriobatus)
Schlegeli logardrai (Rhinobatos schlegelii)
Harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos)
Logardrailased (Rhinobatidae)