Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pahlakilud
66. Pakrirootslaste elust
67. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
68. Preserv
69. Purjepaat
70. Pärnu Kalakombinaat
71. Remulaadkaste
72. Riimkilu (Platanichthys platana)
73. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
74. Sardiinid õlis
75. Soomkala
76. Soomuste mahavõtmine
77. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
78. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
79. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
80. Tallinna Kalandustehnikum
81. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
82. Tallinna kilud
83. Tallinna Merekolledž
84. Tartarkaste
85. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
86. Triivpüük
87. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
88. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
89. Töönduskalad
90. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
91. Veldre, Ivar
92. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
93. Virrakilud (Clupeoides)
94. Võrgukivid
95. Võrguparandus
96. Võrgupüük
97. Võrgusilm
98. Võrklaev

Kalapaat

Kalapaat (ka meripaat), väheldane, harilikult tekita veesõiduk, mida kasutatakse rannalähedases meres ja sisevetel kalapüüdmisel. Kalapaadi tüüp, suurus ja ehituse eripära olenevad püügiviisist ja paadi otstarbest. Merekalapaatidel on erinevalt sisevete, sealhulgas Peipsi kalapaatidest, alati kiil.

Eesti väikseim, rannalähedasel püügil ääremeres kasutatav kalapaat on julla (lootsik, haabju), mille pikkus 3-4,9 m, laius 1,2-1,5 m, süvis umbes 0,5 m. Lootsikut kasutati õnge- ja võrgupüügil ning noodavedamisel kinnijäänud püünise päästmisel ja saagi kaldale toimetamisel.

Suuremad, aerude ja purjede jõul liikuvad kalapaadid olid 4,9-7,6 m pikkused, 1,8-2,4 m laiused ja 0,6-0,75 m süvisega. Vanemail kalapaatidel oli enamasti laia ahtripeegliga pära, uuematel (millega kaugemale avamerele sõideti) enamasti terav ahtertääviga pära. Suure kalapaadi kohalik nimetus tulenes enamasti peamisest kasutatavast püünisest (õngepaat, noodapaat, nooda suurpaat, võrgupaat, mõrrapaat, kakuampaat jm) või ka tähtsaimast püütavast kalast (räime-, räimepüüu-, kilu-, lestapaat). Suurt kalapaati on valdavalt Lääne-Eestis ja saartel nimetatud ka laevaks (noodalaev, võrklaev, räimelaev, püüulaev). Kuusalus ja sellest ida poole on paadi üldnimetuseks vene. Põhjarannikul tuntud kalapaadinimetused neljalaidne ja viislaid (viislaad) põhinevad sellel, et algselt oli paatidel kumbki külg ehitatud vastavalt neljast või viiest lauast (laiast).

Iga kaluripere püüdis endale hankida ühe korraliku püügipaadi ja rannaäärseks liikumiseks väikese paadi. Kehvematel kaluritel paati polnud ja need käisid teiste juures ligisõitjatena kalastamas või siis muretsesid ühise kalapaadi, olles võrdsed osanikud. Kuni 20. sajandi alguseni liikusid Eesti kalapaadid ainult aerude ja purjede jõul. Suurematel kalapaatidel oli äravõetav mast (purjepaat). Mootori kasutuselevõtt tõi kaasa kalapaadi konstruktsiooni tunduva muutumise (mootorpaat) ja purjekate osatähtsuse vähenemise. Rannaäärsel kalapüügil on sõudepaat praeguseni tähtis, purjepaadid on peaaegu kadunud. 1930. aastate lõpul oli neil veel märkimisväärne osa, eriti Lääne-Eestis. Mereleksikon, 1996

Oktoober, 2018

Vaata lisaks:

Sumplaev
Kakuampaat
Ruup
Ruhi
Purjepaat
Kordpaat
Paadimeister
Paadiehitus
Paaditald
Paadijärg (paadipukk)
Pest
Paadivinn
Pardapuu
Paat
Noodalaev
Nagaauk
Muulu
Joll
Eistuk
Mooses
Nääk
Lootsik
Viislaid
Lodi (paat)
Julla