Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalaliha koostis
30. Kalandus
31. Kalapaat
32. Kalarand (Tallinn)
33. Kalavõrk
34. Kallaspapp
35. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
36. Kastmõrd
37. Kastmõrrapüük
38. kiduma
39. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
40. Kilu nimelugu
41. Kiluvõrk
42. Koha (Sander lucioperca)
43. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
44. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
45. Laagus, Mart (Martin)
46. Landilugu: Toby
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
50. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
51. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
52. Läänemeri
53. Mahu silgulaat
54. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
55. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
56. Meritint (Osmerus eperlanus)
57. Mustjõe alamvesikond
58. Mõrrapüük
59. Noodapüük
60. Noot
61. Paaristraalimine
62. Paatkond
63. pahl (kala pahl)
64. Pakrirootslaste elust
65. Pelaagiline traalnoot
66. Pinevõrk
67. Pull
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
70. Raid, Tiit
71. Rakfisk ehk norra hapukala
72. Randal (Phoca vitulina)
73. Rannak Linda
74. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
75. Riimvee-elustik
76. Ruhnu
77. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
78. Räime puhastamine
79. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
80. Räimevõrk
81. Räimeõng
82. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
83. Rändpüük
84. Salaga
85. Silk
86. Sillivõrk
87. Soolasilk
88. Soomkala
89. Soomuste mahavõtmine
90. Sõbralaat
91. Tallinna kilud
92. Toby
93. Triivpüük
94. Trolling Spoon (Nils Master)
95. Tursapüük
96. Tursk eestlaste suus
97. Tuulehaug (Belone belone)
98. tuulekala (pärimus)
99. Tuulik, Jüri
100. Töönduskalad
101. Ujuk
102. Varikalad
103. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
104. Vinnutatud räimed
105. Võrguhark
106. Võrgukivid
107. Võrguparandus
108. Võrgupüük
109. Võrklaev
110. Võrtsjärve alamvesikond
111. Vähimõrd
112. väike tobias (nigli, väiketobias)
113. Õngpüünised

Kastmõrd

Kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam, suurim Eestis kasutatav lõkspüünis, mis koosneb juhtaiast, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast. Kastmõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600 m (Kalapüügieeskiri, 2016). Eestis püütakse kastmõrraga peamiselt räime, ajuti ka meritinti, tuulehaugi jt parvekalu; Soomes, Saksamaal ja Poolas ka lõhet ja siiga. Räimepüügil on kastmõrra juhtaia pikkus 300-500 m, kasti sügavus kuni 20 m. Kastmõrra kuju ja tormikindlus tagatakse harilikult ankrute, mõnel juhul vaiade abil. Ankruköied kinnitatakse juhtaia alumise selise all oleva juhtköie või ülemise selise külge. Kariaed ja kast hoitakse lahti ülaselise ankrute ja köiskarkassi abil. Kariaias kasutatakse tõusuteed, mis suunab kala põhjast mitu meetrit kõrgemal olevast pujusest läbi avarasse kasti. Tõusutee raskendab kalal püünisest väljapääsu leidmist. Nüüdisajal valmistatakse kastmõrd sünteetilisest noodalinast, mille silm juhtaias on püütava kala ümbermõõdust (lõpuskaarte kohal) tunduvalt suurem, kariaias ja kastides võrdne ning pujuses väiksem. Kastmõrra kast on pealtvaates neli- või viisnurkne või ovaalne. Kastmõrrad (kakuamid) olid Jaapanis kasutusel juba eelmise aastatuhande keskel, Eestis hakati neid kasutama 1930-ndate lõpus, tippaeg oli 1957. a, mil Eesti vetes oli 1400 kastmõrda.

Kastmõrd on rannakalanduses tähtsal kohal, kuna sellega saadakse suurimaid saake. Püük on üks tootlikumaid ja ökonoomsemaid ning kala kvaliteet väga hea. Ruumikas kalakastis jätkub kaladele rohkem hapnikku, kasti on kergem tühjendada ning kalad saavad seejuures vähem vigastada.


Ühe päraga kastmõrd. Joonis: L. Liimand


Mõrrapära koomalelappamine. Foto: Urmas Saard



Kastmõrra nõutamine. Foto: Urmas Saard
September, 2018

Vaata lisaks:

Räimepüük
Kastmõrrapüük
Kakuampaat
Kakuam
Lõkspüünised