Otsingu tulemused:

1. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
2. Anabari jõgi
3. Attersee rääbis (Coregonus atterensis)
4. Austria rääbis (Coregonus austriacus)
5. Baunti rääbis (Coregonus baunti)
6. Beauforti meri
7. Bonneville'i rullrääbis (Prosopium gemmifer)
8. Eesti järvede loend
9. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
10. Kahvamispüük (lippoaminen)
11. Kaiavere järv
12. Kalaliha koostis
13. Kevadrääbis (Coregonus trybomi)
14. Kiilrääbis (Coregonus kiletz)
15. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
16. Kiisk (pärimus)
17. Koha (Sander lucioperca)
18. Koosa järv
19. Kukulinna järv (Kukulinna paisjärv)
20. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
21. Lahksabad (Pogonichthys)
22. Luzini rääbis (Coregonus lucinensis)
23. Luts (Lota lota)
24. Läänerääbis (Coregonus vandesius)
25. Lühilõug-rääbis (Coregonus zenithicus)
26. Lühinina-rääbis (Coregonus reighardi)
27. Mustuim-rääbis (Coregonus nigripinnis)
28. Narva veehoidla elustikust
29. Nipigoni rääbis (Coregonus nipigon)
30. Peipsi alamvesikond
31. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
32. Pikklõug-rääbis (Coregonus alpenae)
33. Roosa rääbis (Coregonus johannae)
34. Rullsiiad (Prosopium)
35. Räime puhastamine
36. Rääbis (Coregonus albula)
37. Rääbis-lahksaba (Pogonichthys ciscoides)
38. Rääbise veehoidla
39. Saadjärv (Saadrejärv)
40. Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
41. Siiad (Coregonus)
42. Siiad 2 (Coregonus)
43. Stechlini rääbis (Coregonus fontanae)
44. Süvarääbis (Coregonus hoyi)
45. Trolling Spoon (Nils Master)
46. Tugun (Coregonus tugun)
47. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
48. Vepsa rääbis (Coregonus vessicus)
49. Vähimõrd

Vähimõrd

Vähimõrd, vahend jõevähkide püüdmiseks. Söödastatav lõkspüünis läbimõõduga alla 1 meetri, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning mille avade arv ei ole üle kolme. Kõige paremini sobib söödaks toores kala (särg, räim, koger, rääbis jne), aga ka mitmesugused subproduktid nagu seamaks, neer jms. Vanasti traditsiooniliseks söödaks olnud konnade kasutamine pole enam lubatud, sest kõik konnliigid on Eestis looduskaitse all.Vähimõrrad peavad püügil olles olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga ujuva poiga. Püügivahendi märgistuseks (poile kirjutatav number) on kalastuskaardi omaniku isikukood.Vähimõrd pannakse tavaliselt õhtul veekokku püügile ja võetakse hommikul veest välja, erinevalt vähinatast, mida kontrollitakse püügiaja jooksul korduvalt. Haiguste leviku vältimiseks ei tohi püütud vähke ilma keskkonnaameti loata ümber asustada teistesse veekogudesse. Samuti tuleks püügivahendid pärast püüki desinfitseerida. Sobivaim viis selleks on jätta mõrrad mõneks tunniks päikese kätte kuivama. 





Erisugused vähimõrrad
Märts 2018

Vaata lisaks:

Lõkspüünised
Mõrd
Jõevähi püük
Vähinatt