Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalaliha koostis
30. Kalandus
31. Kalapaat
32. Kalarand (Tallinn)
33. Kalavõrk
34. Kallaspapp
35. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
36. Kastmõrd
37. Kastmõrrapüük
38. kiduma
39. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
40. Kilu nimelugu
41. Kiluvõrk
42. Koha (Sander lucioperca)
43. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
44. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
45. Laagus, Mart (Martin)
46. Landilugu: Toby
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
50. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
51. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
52. Läänemeri
53. Mahu silgulaat
54. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
55. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
56. Meritint (Osmerus eperlanus)
57. Mustjõe alamvesikond
58. Mõrrapüük
59. Noodapüük
60. Noot
61. Paaristraalimine
62. Paatkond
63. pahl (kala pahl)
64. Pakrirootslaste elust
65. Pelaagiline traalnoot
66. Pinevõrk
67. Pull
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
70. Raid, Tiit
71. Rakfisk ehk norra hapukala
72. Randal (Phoca vitulina)
73. Rannak Linda
74. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
75. Riimvee-elustik
76. Ruhnu
77. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
78. Räime puhastamine
79. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
80. Räimevõrk
81. Räimeõng
82. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
83. Rändpüük
84. Salaga
85. Silk
86. Sillivõrk
87. Soolasilk
88. Soomkala
89. Soomuste mahavõtmine
90. Sõbralaat
91. Tallinna kilud
92. Toby
93. Triivpüük
94. Trolling Spoon (Nils Master)
95. Tursapüük
96. Tursk eestlaste suus
97. Tuulehaug (Belone belone)
98. tuulekala (pärimus)
99. Tuulik, Jüri
100. Töönduskalad
101. Ujuk
102. Varikalad
103. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
104. Vinnutatud räimed
105. Võrguhark
106. Võrgukivid
107. Võrguparandus
108. Võrgupüük
109. Võrklaev
110. Võrtsjärve alamvesikond
111. Vähimõrd
112. väike tobias (nigli, väiketobias)
113. Õngpüünised

Fileerimine

Fileerimine, kalade puhul kala niisugune käsitlemine, mille puhul kalalt eraldatakse luud ja vahel ka nahk nõnda, et tekiks kalafilee. Eestis sai kalade fileerimine huvikalastajate ja hobikokkade jaoks omasemaks alles 1990-ndatel aastatel. Enne seda polnud saadaval sobilikke fileerimisnugasid ja vähe oli ka oskusteavet.

Fileerimine võimaldab töödelda kala kiiremini, kuna saab ära jätta kalalt soomuse võtmise ja rookimise. Soomuse võtmist ei saa küll vältida siis, kui me tahame lõigata kalast nahaga fileed, mida mõned kalasööjad peavad nahata fileedest maitsvamaks. On ka kalamehi, keda häirib, et fileerimise puhul ei saada kalast kätte kogu kalaliha, kuna osa lihast jääb luude ja naha külge. N-ö fileerimisjääke kasutatakse sageli kalaleeme keetmiseks.

Kalatööstustes kasutatakse fileerimiseks masinaid. Masinfileeritud kaladele (nt räimele) jääb siiski sisse rohkem luukesi kui käsitsi fileerides, kuid ka käsitsi fileerides pole alati võimalik saada kätte kõiki kalaluid. Kui ristised küljerood saame nt ahvenal, haugil või forellil välja noppida või välja lõigata, siis osadel kaladel (haug, latikas) on ka nn salaluid, mis ei ole väljalõigatavad ilma, et filee näbrustuks väikesteks tükikideks.

Fileerimine ei toimu kõikide kalaliikide puhul samamoodi, ent kui n-ö põhifileerimine (haug, ahven, koha) on selgeks saadud, pole keeruline tulle toime ka lutsu, särje, kiisa või lestaga.

Käsitsi fileerimine võib olla alguses aeganõudev ja vaevaline töö, kuid vilumuse tekkimisel saab sellest kalamehele/kalakokale vägagi tarvilik oskus.

Fileerimise etapid (haug, ahven, koha, forell jt):

  1. Kui soovime saada nahaga fileed, siis võtame kõigepealt maha kala soomused.

  2. Lõikame noaga kala pea tagant külje poolt risti läbi liha kuni selgrooni, kõhu poolelt peaks lõige kulgema rinnauimede taha (saba poole)

  3. Keerame nuga ja lõikame piki selgroogu kala läbi kuni sabani. Saame esimese filee, seni küll veel naha ja osade luudega. Eemaldame kala sisemused. Seejärel lõikame kalast teise filee.

  4. Lõikame ära fileede küljes olevad kõhuuimed.

  5. Lõikame fileedelt ära „roided“.

  6. Tõmbame sõrmede või pintsettidega välja enam-vähem küljejoone kohal asuvad ristised luukesed. (Kui kala on väga värske, pole neid võimalik välja tõmmata).

  7. Kui soovime nahata fileed, lõikame selle (saba poolt) naha küljest lahti.

Jaanuar 2018 

Vaata lisaks:

Fileerimine (särg, roosärg, nurg, teiv)
Fileerimine (räim)
Fileerimine (lest)
Fileerimine (haug)
Fileekahvel
Fileenuga
Filee