Otsingu tulemused:

1. Abiogenees
2. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
3. Amikuk / Amikut / Qamungelriit (kujumuutja eskimode folklooris)
4. Anabioos
5. Anisakiaas (anisakidoos)
6. Anisakiidid (Anisakidae)
7. Astelraid 2 (Bathytoshia)
8. Astelraid 4 (Hypanus)
9. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
10. Biogenees
11. Briis
12. Catch and release
13. Ceasg (merineitsi Šoti folklooris)
14. Cel din Baltă / Al din Baltă (kuri veevaim Rumeenia folklooris)
15. Chitapo (veeolend Sambia mütoloogias)
16. Cuero (veekoletis Tšiilis ja Argentiinas)
17. Ebanugishailased (Pseudotriakidae)
18. Edami merineitsi / Haarlemi merineitsi (hollandi folkloor)
19. Eesti jõgede loend
20. EFTTA
21. Elektrirailised (Torpediniformes)
22. Eluvorm (biomorf)
23. Emajõe peal sõitmine (pärimus: Eisen)
24. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
25. Erinarkid (Heteronarce)
26. Estuaar (lehtersuue)
27. Groac'h / groah (bretooni veehaldjas)
28. Haid (Selachomorpha, ka Selachii)
29. Hallhailised (Carcharhiniformes)
30. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
31. Harilik kärphai (Mustelus mustelus)
32. Harilik saagrai (Pristis pristis)
33. Harpuun
34. Haurvatat / Aurvat (iraani mütoloogia; zoroastrism)
35. Hutchinsoni paradoks
36. Hülgesõrm
37. Idlurugu / Ilurugu / Id (Mesopotaamia jõejumal)
38. Imurnark (Electrolux addisoni)
39. Invincible (Nilsu)
40. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
41. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
42. Jagohaid (Iago)
43. Jõevähi püük
44. Järv
45. Kala inimtoiduna
46. Kalapaat
47. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
48. Kap ja Ke (veeuputusmüüt mägitailastel; Laos, Vietnam)
49. Karpkalast kulinaarselt
50. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
51. Kenmun / kenmon / kawataro / yamawaro (veeyokai Jaapanis)
52. Kidako-silepeamureen (Gymnothorax kidako)
53. Kidata konks
54. Kijimunā / sēma / bunagaya (ranna-yokai Jaapanis)
55. Kinnisjää
56. Kirptirk (kirplant, mormõshka, marmõss)
57. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
58. Kolmeharuline konks (kolmik)
59. konks (õngekonks)
60. Konksu teravik ja kida
61. Kotkasrailised (Myliobatiformes)
62. Kraken (merekoletis)
63. Krevetid (kuivatatud)
64. Kuldkala (Carassius auratus)
65. Kvoli-kožar (sölkupi kala-mammut)
66. Kärphaid (Mustelus)
67. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
68. Lääne kalurite karmid kombed (pärimus, vägistaja karistus; Loorits
69. Lahitshaid (Hemitriakis)
70. Lahtise rulli korpus ja jalg
71. Landilugu: Nilsu
72. Lapikninahai (Planonasus parini)
73. Latikate kadumine (pärimus; Eisen)
74. Latimeeriad (Latimeria)
75. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
76. Lendõngerull
77. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
78. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
79. Leviaatan
80. Libekala
81. Loomislugu ja ürgmeri tengrismis (siberi šamanismis)
82. Lõhemarja-konks
83. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
84. Läänesaarte alamvesikond
85. Lyngbakr (islandi merekoletis, saar-kala)
86. Mailaht (Soulaht, Soolaht)
87. Meermin / meerwijf / zeewijf / zeemeermin (merineitsi Hollandi ja Friisi folklooris)
88. Meremeeste uskumused
89. Minchi sinised mehed / tormikelpied (mütoloogilised olendid Sotimaal)
90. Mitmekiuline õngenöör
91. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
92. Motikitik (Mikroneesia mütoloogiline kangelane)
93. Muc-sheilch (järvekoletis šoti folklooris)
94. muda
95. must raamat (pärimus)
96. Nõiaallika sündimine ja Leskenaiste kivi (Eisen)
97. Naga tulepallid
98. Nahknark (Crassinarke dormitor)
99. Narkid (Narke)
100. Norrapäraselt keedetud tursk
101. Nugishaid (Triakis)
102. Nugishailased (Triakidae)
103. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
104. Olt ja Maros (veehaldjad ungari pärimuses)
105. Orkaan
106. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
107. Pärimus: Otepää Pühajärv
108. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
109. Pegaiad (kreeka allikanümfid, najaadid)
110. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
111. Pimenarkid (Typhlonarke)
112. Populatsioon ehk asurkond
113. Punase allika vesineitsid
114. Purihai (Gogolia filewoodi)
115. Pärimus: Rauajärv (Raudjärv)
116. Raiema / Skötumóðir (veeolend Islandi folklooris)
117. Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
118. Randal (Phoca vitulina)
119. Sáiva-järved (saami vaimujärved)
120. Sablonipoiss
121. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
122. Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata)
123. Sazae oni (merekummitus Jaapanis)
124. Seapekk
125. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
126. Silepeamureenid (Gymnothorax)
127. Silk
128. Spoonville koletis (petudraakon Michigani järves)
129. Spöket
130. Szépasszony (ungari jumalanna)
131. Suitsemispunkt
132. Sulu guglunkhai (Gollum suluensis)
133. Supihai (Galeorhinus galeaus)
134. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
135. Sägalised (Siluriformes)
136. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
137. Tšudo-judo (koletis idaslaavi folklooris)
138. Taani väinad
139. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
140. Temera (Temera hardwickii)
141. Termokliin
142. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
143. Tsunami
144. Tursamaks
145. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
146. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
147. Ussikonks (säärekidadega konks)
148. Vaarao sõjavägi (pärimus, Eesti; Loorits)
149. Veelained
150. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
151. Vuntshai (Furgaleus macki)
152. Võrguparandus
153. vöödiline angersabasäga
154. Waima (taniwha maoori mütoloogias)
155. Õngenööri valimine
156. Ühekiuline õngenöör

Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)

Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii), keelikloomade (Chordata) hõimkonna kõhrkalade (Chondrichthyes) klassi varilõpuseste (Elasmobranchii) alamklassi kuuluv kalade ülemselts. Inglise rays; saksa Rochen; soome rauskut; vene скаты

Raide süstemaatika on läbi tegemas suuri muutusi. Molekulaaruuringud on näidanud, et raid ei arenenud välja haidest nagu varem sageli arvati.

Enamasti jagatakse railaadsed 4 seltsiks.

Elektrirailised (Torpediniformes) – 4 sugukonda, 12 perekonda, ~ 69 liiki

Saagrailised (Pristiformes) – 1 sugukond, 2 perekonda, 5-7 liiki

Railised (Rajiformes) – 5 sugukonda, 36 perekonda, ~ 270 liiki

Kotkasrailised (Myliobatiformes) – 10 sugukonda, 29 perekonda, ~ 223 liiki

Eeltoodu põhjal saame railiikide arvuks ~ 569, ent on ka käsitlusi, milledes see on teistsugune, nt ~ 625.

Railaadseil on väga lame keha ja suured rinnauimed (tiivad), mis on aluselt pea ja kehaga kokku kasvanud. Suu, ninaavad ja viis paari lõpusepilusid asetsevad enamasti heledal alapoolel, mida nimetatakse ka inglinäoks. Ülapoolel on silmad ja avad (hingatsid), mille kaudu siseneb hingamiseks vajalik vesi. Saba on tihti piitsjalt väljaveninud, pärakuuim puudub. Paljud railaadsed on kaetud ogadega.

Saagraidele, kes sarnanevad pigem haide kui teiste raidega, on iseloomulik pikenenud ninamik, mis meenutab välimuselt kaheküljelist saagi: astelrailiste sabal on üks või ka mitu astelt, mis sisaldavad mürki (troopiliste astelraide torked on põhjustanud ka inimeste surma); elektrirailistel on keha külgedel elektrielundid, millega kalad võivad tekitada elektriimpulsside seeriaid (12 kuni 100 impulssi), millede pinge jääb vahemikku 8 kuni 220 volti.

Railaadsete mõõtmed kõiguvad mõnest sentimeetrist 7 meetrini. Suuremad on kuni 2,5 m laiused ja 5 m pikkused kotkasrailased (Myliobatidaeja kuni 2,1 m laiused ning 5,5 m pikkused astelrailased (Dasyatidae). Suurimaks raiks on hiid-sarvikrai (Manta birostris) kelle pikkus on kuni 7 m, tiibade siruulatus aga koguni kuni 9 m. Selle kala mass võib küündida 3 tonnini.

Raid elavad kõikides meredes-ookeanides, nii troopilistes vetes kui ka arktilistes. Neid kohatakse nii madalas rannavees (isegi alla 1 m) kui ka 2700 m sügavusel. Mõned liigid elavad magevees, nt jõerailased (PotamotrygonidaeKesk- ja Lõuna-Ameerika jõgedes või mõned saagrailaste (Pristidaeliigid Austraalia sisevetes.

Teatmik “Euroopa kalad” (Tallinn, 2006) toob ära Euroopat ümbritsevates meredes püsivalt elutsevaina umbes 40 railiiki nagu harilik rai (Dipturus batis), ogarai (Raja clavata), harilik elektrirai ehk marmorrai (Torpedo marmorata), tähtrai (Raja radiata), valgerai(Raja alba), silerai (Raja batis), harilik astelrai (Dasyatis pastinaca), harilik kotkasrai(Myliobatis aquilla), vahemere meresarvik (Mobula mobula) ja rohkelt liike, kelledel ei ole eestikeelseid nimesid.

Enamus raisid on põhjakalad, kes lebavad valdava osa ajast veekogu põhjal ning toituvad bentosest (molluskid, vähilaadsed, okasnahksed jm). Pelaagilise eluviisiga raid, kes ujuvad rohkem kesk- ja pinnavees, toituvad planktonist ja väikestest kaladest.

Paraku on paljud railiigid suuremal või vähemal määral ohustatud. Selle põhjuseks on eelmise sajandi keskpaigas toimunud kontrollimatu väljapüük, mis mõjutas raipopulatsioone eriti tugevasti seetõttu, et raid kasvavad aeglaselt ning nende viljakus on madal. Tänapäevalgi pole selgust selles, palju millist liiki püütakse, kuna aruandluses ei tehta neil sageli vahet ja kõiki liike nimetatakse ühtekokku lihtsalt raideks.


Teistsugune railaadsete jaotusviis:

Selts Torpediniformes - elektrirailised

Sugukond Hypnidae (coffin rays)

Sugukond Narcinidae (numbfishes) - narklased 

Sugukond Narkidae (sleeper rays) - narklased

Sugukond Torpedinidae (torpedo rays) - elektrirailased

Selts Rhinopristiformes – uus selts, veel eestikeelse nimeta

Sugukond Glaucostegidae (giant guitarfishes) – kühvelrailased (?)

Sugukond Platyrhinidae* (fanrays) - ketasrailased

Sugukond Pristidae (sawfishes) - saagrailased

Sugukond Rhinidae (wedgefishes)

Sugukond Rhinobatidae (guitarfishes) - logardrailased

Sugukond Trygonorrhinidae (banjo rays) - viiulrailased (?)

Sugukond Zanobatidae* (panrays) – pannrailased (?)

* nende sugukondade paigutus on veel ebakindel

Selts Rajiformes - railised

Sugukond Anacanthobatidae (legskates) - sileselgrailased

Sugukond Arhynchobatidae (softnose skates)

Sugukond Gurgesiellidae (pygmy skates) – taarnarailased (?)

Sugukond Rajidae (skates) -railased

Selts Myliobatiformes - kotkasrailised

Sugukond Aetobatidae (pelagic eagle rays) – haugasrailased

Sugukond Dasyatidae (whiptail stingrays) - astelrailased

Sugukond Gymnuridae (butterfly rays) - liblikrailased

Sugukond Hexatrygonidae (sixgill stingrays) - kuuspilurailased

Sugukond Myliobatidae (devilrays) - kotkasrailased

Sugukond Plesiobatidae (giant stingarees) - ürgrailased

Sugukond Potamotrygonidae (Neotropical stingrays) - jõerailased

Sugukond Rhinopteridae (cownose rays) – härjapearailased (?)

Sugukond Urolophidae (stingarees) - jämesabarailased

Sugukond Urotrygonidae (round stingrays) - tääkrailased

November 2017

Vaata lisaks:

Railised (Rajiformes)
Kotkasrailised (Myliobatiformes)
Logardrailased (Rhinobatidae)
Elektrirailised (Torpediniformes)
Saagrailased (Pristidae)
Haid (Selachomorpha, ka Selachii)
Varilõpusesed (Elasmobranchii)
Kõhrkalad (Chondrichthyes)