Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalaliha koostis
30. Kalandus
31. Kalapaat
32. Kalarand (Tallinn)
33. Kalavõrk
34. Kallaspapp
35. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
36. Kastmõrd
37. Kastmõrrapüük
38. kiduma
39. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
40. Kilu nimelugu
41. Kiluvõrk
42. Koha (Sander lucioperca)
43. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
44. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
45. Laagus, Mart (Martin)
46. Landilugu: Toby
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
50. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
51. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
52. Läänemeri
53. Mahu silgulaat
54. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
55. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
56. Meritint (Osmerus eperlanus)
57. Mustjõe alamvesikond
58. Mõrrapüük
59. Noodapüük
60. Noot
61. Paaristraalimine
62. Paatkond
63. pahl (kala pahl)
64. Pakrirootslaste elust
65. Pelaagiline traalnoot
66. Pinevõrk
67. Pull
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
70. Raid, Tiit
71. Rakfisk ehk norra hapukala
72. Randal (Phoca vitulina)
73. Rannak Linda
74. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
75. Riimvee-elustik
76. Ruhnu
77. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
78. Räime puhastamine
79. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
80. Räimevõrk
81. Räimeõng
82. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
83. Rändpüük
84. Salaga
85. Silk
86. Sillivõrk
87. Soolasilk
88. Soomkala
89. Soomuste mahavõtmine
90. Sõbralaat
91. Tallinna kilud
92. Toby
93. Triivpüük
94. Trolling Spoon (Nils Master)
95. Tursapüük
96. Tursk eestlaste suus
97. Tuulehaug (Belone belone)
98. tuulekala (pärimus)
99. Tuulik, Jüri
100. Töönduskalad
101. Ujuk
102. Varikalad
103. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
104. Vinnutatud räimed
105. Võrguhark
106. Võrgukivid
107. Võrguparandus
108. Võrgupüük
109. Võrklaev
110. Võrtsjärve alamvesikond
111. Vähimõrd
112. väike tobias (nigli, väiketobias)
113. Õngpüünised

Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)

Viidikas (Alburnus alburnus on kalaliik karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonna Alburninae perekonnast   viidikad (Alburnus).

[Inglise bleak; saksa Ukelei, Ablette, Laube jm; prantsuse ablette, bleue, nablo jm; hispaania alburno, albur; leedu auk¹lė; läti vike; poola ukleja; rootsi löja; norra laue; soome salakka; taani løje; vene уклейка]

Eestis ka hüpiskala, kargaja, kergeperse, lendjas, mürt, salakas, ukleja, valgesilm, veelinne, vidras, vidrik, viiding, viidik.


Kirjeldus
Keha sale, külgedelt lamenenud. Suu väike, otsseisune, üles suunatud, alalõug ulatub ettepoole, neeluhambad kahes reas. 
Seljauim kõhuuimest tagapool. 
Soomused hästi läikivad, eralduvad kergesti. Silmad suured. Kõhuserv terav. 
Selg oliivrohelisest tumeda sinakashallini, küljed hõbedased, kõht piimvalge. Uimed üsna läbipaistvad, seljauim rohekashallikas, sabauim hall, rinna- ja kõhuuimed ning pärakuuim kollakad. Silmad valkjaskollased. 
Kudemisajal isastel peas valkjas helmeskate.

Loendatavad põhitunnused: seljauimes 2(3) ogakiirt ja 7-10 pehmet kiirt, rinnauimes 1(2) ogakiir ja 12-17 pehmet kiirt, kõhuuimes 1-2 ogakiirt ja 7-9 pehmet kiirt, pärakuuimes 2-3 ogakiirt ja 15-22 pehmet kiirt; lõpusepiisid 20-31; neeluhambad .5-5.2 (2.4-4.2, 1.4-4.2); soomuseid 39  5-6/4-5  45.

Levik
Seisvas või aeglaselt voolavas vees Püreneedest ja Alpidest Põhja-Rootsini, -Soomeni ja Valge mereni, ida poole Uuralini.
Eestis paljudes jõgedes ja ojades ning seitsme-kaheksakümnes järves, peamiselt Eesti kaguosas, samuti rannikumeres.

Eluviis
Tugevat veevoolu ja tihedat taimestikku vältiv parvekala. Eelistab hoiduda põhjast kõrgemale, sageli veepinna lähedale. Talvitub sügavamates kohtades.

Sigimine
Eestis saavad emased suguküpseks enamasti 2-3-aastaselt (L 8,5-12 cm), isased valdavalt kaheaastaselt (8-10 cm). Kudemine harilikult mai lõpust (vee tº 17-19 ºC) juuli alguseni, järvedes kuni 0,5 m sügavuses vees suure pladina saatel rohelistele veetaimedele või jää poolt üles tõstetud pilliroo ja kaisla juurtele, jõgedes aga ka kividele ja kruusale.
Küpsed marjaterad kollakad, läbimõõduga 1-1,3 mm, neid väljutatakse vähemalt kolme portsjonina. Absoluutne viljakus harilikult 3000-10 000 marjatera, suhteline viljakus 400-450 marjatera. Marja haudeaeg reeglina nädala ümber, kooruvad vastsed umbes 5 mm pikkused (L).

Toitumine
Põhitoiduks kogu elu jooksul zooplankton, sellele lisaks vetikad, putukavastsed ja õhutoit, kohati võib muutuda marjasöödikuks. Koonduvad toitu otsides meelsasti heitveekanalite (-torude) jõkke või merre suubumise kohtadesse.

Kasv ja vanus 
Kasvab meie teiste kaladega võrreldes väga aeglaselt: aastased keskmiselt 4,3-5,6 cm pikkused (L) ja 0,4-1 g raskused, kolmeaastased 12-13 cm ja 11-15 g, viieaastased 15-17 cm ja 25-35 g, seitsmeaastased 18-19 cm ja 42-55 g. Emased kasvavad isastest pisut kiiremini ja on neist pikema elueaga. Viimane piirdub Eestis arvatavasti 8 aastaga.

Kaalurekord Eestis: 73 g, (Männiku karjäär Tallinna serval, 1996, püüdis Jüri Kanarbik, tabatud kalastusvõistlustel). Tõenäoliselt on tabatud ka suuremaid viidikaid, mis on jäänud aga fikseerimata. 
Kaalurekord Soomes: 115 g (1951).
Kaalurekord Prantsusmaal: 265 g, 30 cm (1980)  
 
Väljapüük 
Töönduslikult ebaoluline (arvatakse põhiliselt loomasöödaks mineva peenkala hulka), ent üsna populaarne spordikala. Leiab kasutamist elussöödana.  Võib olla oluline toiduobjekt röövkaladele (esmajoones kohale).
Tavapärane saagikala õngitsemisvõistlustel - kui suuremate kalade kohalepeibutamine ebaõnnestub, üritatakse püüda rohkelt viidikaid.
Inimtoiduks kasutatakse harva. Üks põhjuseid peitub selles, et viidikas kaotab väga kiiresti kaubandusliku väljanägemise, teine põhjus selles, et viidikas on üsna tugevaid-teravaid luid, mis teevad tema söömise ebamugavamaks nt räime söömisest.
Viidikatest võib keeta suppi, neid võib röstida, suitsutada jms.
Viidika liha on maitsev. Rasvasisaldus 2-7%, kalorsus 110-140. 

Allikad:
Alburnus alburnus FishBase's (august, 2014)
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Sabanejev viidikast (refereering). Ajakiri Kalastaja nr 15
Ralf Mae. Viidikas. Ajakiri Kalastaja nr 15
Ablette Wikipedias (prantsuse)
August, 2014

Vaata lisaks:

Pärliessents
Viidika ja tippviidika eristamine
Tippviidikas (Alburnoides bipunctatus)
Viidikad (Alburnus)