Otsingu tulemused:

1. Aardla järv (Ardla järv)
2. Abakala (Ballerus ballerus)
3. Acheloosi särg (Leucos panosi)
4. Aeli järv (Aela järv, Aeljärv, Väike Kuimetsa järv)
5. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
6. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
7. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
8. Ahnejärv (Kurtna Ahnejärv, Laugasjärv, Ahvenajärv)
9. Ahven (Perca fluviatilis)
10. Ahvenjärv (Kurtna Ahvenjärv, Särgjärv)
11. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
12. Ainja järv (Ainejärv, Aine paisjärv, Ainja paisjärv)
13. Akarnaania roosärg (Scardinius acarnanicus)
14. Aknajärv [Kurtna järvestik]
15. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
16. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
17. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
18. Alasjärv (Piipse järv)
19. Albaania roosärg (Scardinius knezevici)
20. Allikajärv (Peraküla Allikajärv, Allikjärv, Tantsujärv)
21. Amme jõgi (Aame jõgi, Ame jõgi, Amedi jõgi, Kaiavere jõgi, Kõlajõgi)
22. Andresjärv (Mustjärv)
23. Anne kanal
24. Araali meri
25. Arbi järv (Arbijärv, Väike Elva järv, Elva Väikejärv)
26. Arojärv (Rasina Arujärv)
27. Asema järv (Suur Asema järv, 2. Asema järv, Suur Külaaseme järv, Sügavjärv, Alamärdi järv)
28. Auksi järv
29. Basak (Leucos basak)
30. Belaja (Kama)
31. Boose järved (Väike-Boose järv, Suur-Boose järv; Boose Väikejärv, Boose Suurjärv)
32. Dalmaatsia roosärg (Scardinius dergle)
33. Dalmaatsia särg (Leucos aula)
34. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
35. Edejärv (Andsu Edejärv, Jaanijärv)
36. Edejärv (Hatiku Edejärv, Hatike Tagajärv, Hatiku järv, Hatiko järv)
37. Eesjärv (Neeruti Eesjärv, Eestjärv, Esimene järv, Karisööda järv)
38. Eesti järvede loend
39. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
40. Egeri järv
41. Eistvere järv (Eistvere paisjärv)
42. Elistvere järv (Kuru järv)
43. Elmali roosärg (Scardinius elmaliensis)
44. Elujärv (Paliküla järv, Paluküla järv)
45. Erastvere järv
46. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
47. Esna jõgi
48. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
49. Fileerimine (särg, roosärg, nurg, teiv)
50. Flyvae (Pikane järv, Pikanina järv)
51. Friikala
52. Graavikala
53. Hakk-kala
54. Hammassärg (Rutilus frisii)
55. Hanija järv
56. Harilik mullauss (maauss)
57. Harju alamvesikond
58. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
59. Helmessärg (Rutilus meidingeri)
60. Hernes õngesöödana
61. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
62. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
63. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
64. Hurmi järv (Külajärv)
65. Ilmjärv ehk Ilmen
66. Immaku järv (Immakjärv)
67. Itaalia roosärg (Scardinius hesperidicus)
68. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
69. Jaanuse järv (Pikkjärv)
70. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
71. Jaska järv (Karula Jaska järv, Jaaska järv, Jasska järv)
72. Juusa järv (Kuningajärv)
73. Jõemõisa-Kaiu järvestik
74. Jõksi järv
75. Jõnni järv (Väike Külaaseme järv)
76. Järaniku järv
77. Järise järv
78. Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
79. Järva-Jaani järv
80. Järveotsa järv (Turvaste Järveotsa järv, Järvetsa järv, Järvatsi järv)
81. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
82. Järvi järvestik
83. Jäävä järv [Koorküla järvestik]
84. Kaanjärv (Matsimäe Kaanjärv)
85. Kaanjärv (Nõmme Kaanjärv, Äntu Kaanjärv)
86. Kaarnajärv (Kaarna järv)
87. Kaasjärv
88. Kaatsjärv (Kootsjärv, Tõnismäe järv)
89. Kadastiku järv (Kataijärv) [Koorküla järvestik]
90. Kadja järv/Põlliku järv (Kuimetsa järv, Suur Kuimetsa järv, Kodja järv, Põllikese järv)
91. Kagulepitsad (Pseudophoxinus)
92. Kahrila järv
93. Kaiavere järv
94. Kaisma järv (Kaisma Suurjärv)
95. Kaiu järv
96. Kalaliha õngesöödana
97. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
98. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
99. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
100. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
101. Kallõtõ järv (Kallete järv)
102. Kalmaar õngesöödana
103. Kanepi Palojärv (Palojärv, Palujärv, Kanepi Palujärv, Kooraste Palujärv)
104. Karijärv
105. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
106. Karksi järv (Nuia järv, Karksi paisjärv, Karksi-Nuia paisjärv)
107. Karsna järv
108. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
109. Karula järv (Uue-Võidu järv)
110. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
111. Kassepa järv (Kassepa paisjärv, Kassepa II paisjärv, Nuuda paisjärv)
112. Kaugjärv (Kautsjärv)
113. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
114. Kautla järv (Kautla Saarejärv, 1. Kantküla järv)
115. Kavadi (Kavati) järv
116. Keema järv (Keema Suurjärv, Suur-Keema järv)
117. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
118. Kehklase järv (Kehklase paisjärv)
119. Ketasund
120. Kihli karjääri järved
121. Kiidjärv
122. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
123. Kikri järv (Kikre järv, Kolijärv)
124. Kildu järv (Kildu veskijärv)
125. Kirikulaht
126. Kirikumäe järv (Misso Kergomäe järv, Kerkomä järv)
127. Kirjakjärv (Kirjakujärv, Suur Kirjakjärv) [Kurtna järvestik]
128. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
129. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
130. Klooga järv
131. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
132. Koha (Sander lucioperca)
133. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
134. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
135. Konnajärv (Kurtna Konnajärv, Konnjärv)
136. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
137. Kooraste Kõverjärv (Kõvvõrjärv)
138. Koosa järv
139. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
140. Kose järv (Kose paisjärv, Koseveski paisjärv)
141. Kreeka roosärg (Scardinius graecus)
142. Krevett õngesöödana
143. Kriimani järv (Heiti järv)
144. Kubija järv (Kubja järv)
145. Kudani järv / Nåtan (Güddnäs)
146. Kullamaa järv (Kullamaa tehisjärv)
147. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
148. Kurgjärv
149. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
150. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
151. Kurtna Särgjärv
152. Kurtna järvestik
153. Kurtna MKA vooluveed ja järved
154. Kurtna Suurjärv (Kurtna järv)
155. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
156. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
157. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
158. Kuuritsapüügi hümn
159. Kuusiku veehoidla
160. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
161. Kõnnu järv (Kõnnu Pikkjärv, Pikkjärv)
162. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
163. Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)
164. Käravete järv (Käravete paisjärv)
165. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
166. Kärnjärv (Otepää Kärnjärv)
167. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
168. Käru paisjärv
169. Käsmu järv
170. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
171. Köstrijärv (Köstrejärv)
172. Köönaauk (Künaauk)
173. Külajärv (Plaani Külajärv, Küläjärv, Plaani järv, Suurjärv)
174. Külajärv (Vellavere Külajärv, Vellavere järv, Tootsijärv, Mõõkjärv)
175. Küläjärv (Vällämäe Küläjärv, Vällamäe Külajärv, Suur Rauba järv)
176. Küünimõtsa järv (Küünimetsa järv, Küünimetsa Ahnjärv, Konemetsa järv)
177. Laanemõtsa järv (Laanemetsa järv, Saarjärv) [Koorküla järvestik]
178. Lahepera järv (Lahe järv)
179. Laijärv (Pühamäe Laijärv, Pühameeste Laijärv, Pühameeste Suurjärv)
180. Lajasaare järv (Laiasaare järv, Lajassaarõ järv)
181. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
182. Landilugu: Ugly Duckling
183. Lasnamäe karjäär
184. Lasva järv
185. Lavassaare järv
186. Lavatsi järv (Lavaõue järv, Lavatse järv)
187. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
188. Leeli paisjärv (Pöögle teine paisjärv)
189. Leevaku paisjärv
190. Leevati järv (Leevatjärv, Leeväti järv, Nohipalu järv, Nohipalo järv, Metsavahi järv, Luratjärv)
191. Leivast õngesöödad
192. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
193. Liivajärv (Paganamaa Liivajärv)
194. Liivaku järv (Liivakandi järv)
195. Liivamäe karjääri järved
196. Lilli järv (Lilli paisjärv, Polli veehoidla)
197. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
198. Lindjärv (Tudre järv, Tudra järv)
199. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
200. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
201. Lohja järv
202. Loisu järv (Tuhalaane veskijärv)
203. Loomade liha
204. Lubjaahujärv (Lubjajärv, Kooraste Lubjaahju järv)
205. Lõunasärjed (Leucos)
206. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
207. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
208. Lüüsjärv (Järve järv)
209. Maardu järv (Liivakandi järv)
210. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
211. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
212. Mais
213. Maisimass
214. Martiska järv (Kurtna Martiska järv, Martu¹ka järv)
215. Matsimäe järved
216. Miiaste järv (Miiaste turbakarjäärid)
217. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
218. Mooste järv (Moisekatsi järv, Mõisajärv)
219. Mudajärv (Paganamaa Mudajärv)
220. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
221. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
222. Mullutu-Suurlaht
223. Muraka järv (Muraka paisjärv)
224. Murati järv
225. Mustatäpitõbi
226. Mustjärv (Hino Mustjärv)
227. Mustjärv (Orava Mustjärv)
228. Mustjärv (Paunküla Mustjärv, Seapilli järv)
229. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
230. Mustjärv (Tsolgo Mustjärv)
231. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
232. Muti järv (Suur Mutijärv)
233. Mõisajärv (Partsi Mõisajärv, Partsi järv)
234. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
235. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
236. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
237. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
238. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
239. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
240. Mäha järv (Otepää Mäha järv, Mähe järv, Tammuri järv)
241. Mähuste järv (Mäuste järv, Meeguste järv)
242. Männikjärv [Endla järvestik]
243. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
244. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
245. Mäsajärv (Mäsäjärv, Messe järv, Metsajärv)
246. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
247. Naha järv (Nahajärv) [Kooraste järvestik]
248. Narva veehoidla
249. Narva veehoidla elustikust
250. Neeruti järved
251. Neitsijärv
252. Nelijärve järvestik (Aegviidu järvestik, Aegviidu-Nelijärve järved)
253. Neretva roosärg (Scardinius plotizza)
254. Nigula järv (Vanamõisa järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv, Järve järv, Vanasaare järv)
255. Nihu järv (Nihujärv, Suur Nihujärv) [Koorküla järvestik]
256. Nihu Mädajärv (Nihu Mudajärv, Suukaala järv) [Koorküla järvestik]
257. Niitvetikas (Vesijuus)
258. Nisumass
259. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
260. Nurg (Blicca bjoerkna)
261. Nurme poldri veehoidla (tiik 1)
262. Nurme poldri veehoidla (tiik 2)
263. Nurme veehoidla (Audru poldri tiigid)
264. Nuudsaku järv (Naadsaku järv, Nuutsaku järv, Vardja 1. veskijärv)
265. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
266. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
267. Nüpli järv
268. Odrakruup
269. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
270. Orajärv (Neeruti Orajärv, Neeruti järv)
271. Orava järv (Orava Mõisajärv)
272. Otiaru paisjärv (Otiaru veehoidla, Mõisaküla paisjärv)
273. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
274. Paide tehisjärv (Kirila veehoidla, Mündi paisjärv)
275. Paidra järv
276. Palojärv (Lutsu Palojärv)
277. Palojärv (Preeksa Palojärv, Preeksa Palujärv, Misso Palujärv)
278. Palujüri järv (Palojüri järv)
279. Paluküla järv
280. Pangodi järv
281. Parika järv
282. Paukjärv
283. Paunküla veehoidla
284. Peen-Kirjakjärv (Peen-Kirjakujärv, Kirjakujärv, Väike Kirjakujärv) [Kurtna järvestik]
285. Peipsi alamvesikond
286. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
287. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
288. Peräjärv (Vällämäe Peräjärv, Väike Rauba järv)
289. Petzea roosärg (Scardinius racovitzai)
290. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
291. Pigo (Rutilus pigus)
292. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
293. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
294. Pikajärv (Pikkjärv)
295. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
296. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
297. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
298. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
299. Pikkjärv (Tsolgo Pikkjärv)
300. Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
301. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
302. Pilkuse järv
303. Pille järv
304. Pitkjärv (Koigi Pitkjärv, Koigi Pikkjärv)
305. Porkuni järv
306. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
307. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
308. Pulli järv (Pullijärv)
309. Pundsu järv (Punsujärv, Punso järv)
310. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
311. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
312. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
313. Põrstõ järv (Põrste järv, Puustusjärv)
314. põrutamine
315. Päidla järvestik
316. Päidla Kõverjärv
317. Päidla Uibujärv (Uibujärv, Uibo järv, Uibojärv, Annijärv)
318. Päidre järv (Tagametsa järv)
319. Pärimus: Helsejärv
320. Pärimus: Pappjärv
321. Pärnjärv (Järvi Pärnjärv, Järvi järv, Suur Järvi järv)
322. Päästjärv (Perajärv)
323. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
324. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
325. Pülme järv (Põlme järv)
326. Rae järv
327. Raigastvere järv
328. Rava järv (Rava paisjärv)
329. Riiska järv (Tõrva Riiska järv)
330. Riksu laht (Riksu järv)
331. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
332. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
333. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
334. Roosärjed (Scardinius)
335. Ruhijärv (Ruhja järv)
336. Rumba sirge (Vigala jõel)
337. Ruusmäe järv (Rogosi järv, Rogasi järv, Hainjärv)
338. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
339. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
340. Räpina järv (Räpina paisjärv)
341. Rääkjärv [Kurtna järvestik]
342. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
343. Röamäe järv (Röamäe karjäär)
344. Saadjärv (Saadrejärv)
345. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
346. Saarjärv (Misso Saarjärv)
347. Saesaare paisjärv
348. Saksaveske järv (Saksaveski paisjärv)
349. Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)
350. Sarise järv (Saarise järv)
351. Saunja laht
352. Savijärv (Karula Savijärv)
353. Seapekk
354. Sibula järv (Karula Sibulajärv)
355. Siirdekalad
356. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
357. Sinijärv (Endla Sinijärv)
358. Sinijärv (Äntu Sinijärv, Äntu Suurjärv, Äntu Pikkjärv, Äntu Tedrejärv, Prillapatsi järv)
359. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
360. Soitsejärv (Suurjärv)
361. Soodla veehoidla
362. Soomkala
363. Sutlepa meri / Sutlepsjön (Sutlepa laht, Saaremõisa järv)
364. Suur Kaksjärv (Kaksjärv)
365. Suur Kalajärv (Kreo Kalajärv, Suurjärv)
366. Suur Pehmejärv (Pehmejärv)
367. Suur Saarjärv
368. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
369. Suure-Jaani paisjärv
370. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
371. Suurjärv (Karinu Suurjärv, Karinu kaksikjärv)
372. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
373. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
374. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
375. Särg (Rutilus rutilus)
376. Särg ja roosärg pärimuses
377. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
378. Särgjärv (Järvi Särgjärv, Järvi järv, Väike Järvi järv)
379. Särjed (Rutilus)
380. Tagajärv (Hatiku Tagajärv, Hatike Edejärv, Hatiku järv, Hatiko järv)
381. Tagajärv (Neeruti Tagajärv, Lusthoone järv, Teine järv)
382. Tamme järv (Tammejärv, Tammiku järv, Tammjärv)
383. Tammemäe järv (Tammemäe karjäär, Lõuna karjäär, Saku karjäär)
384. Tamula järv (Tamla järv)
385. Tarbja järv (Tarbja paisjärv)
386. Tihu järv (Tihu Suurjärv, Tihu Esimene järv, Tiho järv, Männamaa järv)
387. Tihu Kolmas järv (Kolmas järv, Väikejärv)
388. Tollari järv (Käärikjärv)
389. Tooma Linajärved (Linajärved, Prilljärved) [Endla järvestik]
390. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
391. Tsilgutaja järv (Maurijärv, Tilgutaja järv)
392. Tsäpsi järv / Järvemäe järv (Järveoja järv)
393. Turva järv (Karksi Turva järv, Karksi järv, Karksi paisjärv, Turva paisjärv)
394. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
395. Tõhela järv
396. Tõrise järv
397. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
398. Tääksi järv (Tääksi paisjärv)
399. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
400. Türi järv (Türi paisjärv)
401. Türreeni roosärg (Scardinius scardafa)
402. Ubajärv (Pikkjärv, Ubahaava järv)
403. Udsu järv (Utsu järv, Uutsu järv, Kokajärv, Linsi järv)
404. Ugly Duckling
405. Uhtjärv (Uhtijärv)
406. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
407. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
408. Uljaste järved ja oos
409. Umbjärv (Muti Umbjärv, Väike Mutijärv)
410. Und
411. Urbukse järv (Urbuse järv)
412. Uuri järv
413. Vagula järv
414. Vahakulmu järv (Vahakulmu paisjärv)
415. Vahejärv (Äntu Vahejärv, Äntu Roheline järv, Äntu Väikejärv)
416. Valge särg (Leucos albus)
417. Valgejärv (Kurtna Valgejärv)
418. Valgejärv (Turvaste Valgejärv, Riisipere Valgejärv, Valgejärv)
419. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
420. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
421. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
422. Valgjärv (Otepää Valgjärv)
423. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
424. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
425. Vasavere Mustjärv [Kurtna järvestik]
426. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
427. Vaskna järv
428. Vastemõisa järv (Vastsemõisa paisjärv)
429. Vasula järv (Salatsi järv)
430. Verevi järv (Elva järv, Elva Suurjärv)
431. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
432. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
433. Veskijärv (Nõmme Veskijärv, Nõmme järv, Nõmmeveski paisjärv)
434. Vidrike järv (Vidriku järv, Topano järv) [Kooraste järvestik]
435. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
436. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
437. Vihtla järv (Lutika järv, Kokemäe järv)
438. Vihula järv (Vihula paisjärv, Vihula veehoidla)
439. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
440. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
441. Viitna järved
442. Viljandi järv
443. Virosi järv (Viroste järv, Viruse järv, Varuse järv, Viruste järv, Viiriste järv, Viiruste järv)
444. Viru alamvesikond
445. Vissi järv (Viritjärv)
446. Vissuvere järv (Tuulisilla järv, Tulisilla järv)
447. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
448. Volvi särg (Rutilus stoumboudae)
449. Võistre järv (Võistvere järv)
450. Võngjärv
451. Vähimõrd
452. Vähinatt
453. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
454. Väike Kaksjärv (Kaksjärv, Väike Kaksikjärv, Linajärv)
455. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
456. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
457. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
458. Väike-Nõuni järv
459. Väikejärv (Karinu Väikejärv)
460. Väikejärv (Pühamäe Väikejärv, Pühajärv, Pühameeste Väikejärv)
461. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
462. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
463. Väinjärv (Veinjärv)
464. Väätsa paisjärv
465. Õngetainas
466. Ähijärv (Ahijärv)
467. Änni järv (Ännijärv, Annijärv)
468. Äntu ja Nõmme järved
469. Äntu järved
470. Ördi järv (Öördi järv, Õõrdi järv)
471. Ümmargune järv (Kõnnu Ümmargune järv, Ümarjärv, 2. Kõnnu järv)
472. Yliki särg (Leucos ylikiensis)

Säinas (Leuciscus idus)

Säinas (Leuciscus idus) on kalaliik karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonna Leuciscinae perekonnast   teibid (Leuciscus).

 

[Inglise ide, orfe; saksa Aland, Orfe, Nerfling, Elte, Gäse, Helm, Mähne jm; prantsuse ide; hispaani cacho; leedu mekne; läti alants; poola jaz; rootsi id; norra vederbuk; soome säyne; taani rimte; vene язь]

 

Eestis ka jaas, jäss, raudpea, rupakala, sainias, seinamees, säinam, säinap, tümakala.

 

 

Kirjeldus

Kehakujult sarnaneb turvaga, ent külgedelt rohkem lamenenud. Kõht ümardunud. Pärakuuime välisserv sirge või pisut nõgus. Sabauim suure väljalõikega. 

Isastel rinnauime esimene hargnemata kiir palju jämedam kui emastel. 

Pea lai, ninamik tömp, suu väike, otsseisune. Neeluhambad kahes reas. 

Selg rohekas kuni mustjashall, küljed hõbedased, kõht valkjas. Paarisuimed ja pärakuuim punakad, selja- ja sabauim oliivhallid. 

Kudemisajal isastel (vähemal määral ka emastel) peas ja kehal helmeskate.

Kollast vormi (nn kuldsäinast) peetakse ilukalana tiikides ja akvaariumides. (Ilukaladena on tuntud ka nt sellised vormid nagu hõbesäinas ja sinine säinas).

 

Kuldsäinas

 

Loendatavad põhitunnused: seljauimes 3 ogakiirt ja 7-9 pehmet kiirt, rinnauimes 1 ogakiir ja 16-18 pehmet kiirt, kõhuuimes 2 ogakiirt ja 8(9) pehmet kiirt, pärakuuimes 3 ogakiirt ja 8-12 pehmet kiirt; lõpusepiisid 10-15; neeluhambad 3.5-5.3 (2.5-5.2); soomuseid 51  8-9/4-5  65.

 

Levik

Ajalooliselt on eristatud alamliike:

Leuciscus idus auratus Bade 1901, kuldsäinas

Leuciscus idus idus (Linnaeus, 1758), säinas

Leuciscus idus idus natio sibiricus Kirillov 1958, siberi säinas

Leuciscus idus lapponicus Günther, 1868, lapi säinas

Leuciscus idus oxianus (Kessler, 1877), turkestani säinas

 

Tänapäeval käitletakse iseseisva taksonina üksnes säinast (Leuciscus idus)

 

Raamatus "Eesti mageveekalad"1 (2001. a) vaadeldakse säinast veel kahe alamliigina: 

"Meie alamliigi (L. i. idus) levik Euroopas suhteliselt piiratud: Prantsusmaast ida poole ja Alpidest põhja poole Koola poolsaareni, lõuna poole Musta ja Kaspia mereni, Aasias Leena jõeni. Araalis ja selle valglas teine alamliik turkestani säinas (L. i. oxianus)."

Asustatud ka Põhja-Ameerikasse Connecticut'i osariiki. Kuldsäinast on 1980-ndatel asustatud ebaseaduslikult ka Uus-Meremaale, kus ta võõrliigina pole soovitud, kuid on kohanenud nt Waikato jões.

 

Eestis elab mõnekümnes aeglase vooluga jões ja nendega seotud järvedes, samuti rannikumeres, eriti arvukas Saaremaa lõunaranniku vetes ja Väinameres.

 

Eluviis

"Säinas on valdavalt paikse eluviisiga. Ulatuslikumaid ja karjalisi rändeid võtab ta ette tavaliselt vaid kudeperoodil. Siis liiguvad suured säinakarjad võimaluse korral jõgedes ja merelõugastes paiknevatele koelmutele. Väinameres ja saarte rannikumeres elavad säinad koevad edukalt ka riimvees. Nii peetakse Väinamere üheks tähtsamaks säinaste koelmualaks Kasari jõe kõrval Haapsalu-Tagalahte ja Saunja lahte. Saaremaa lõunaranniku riimvetes elavate säinaste suurimaks ja produktiivseimaks kudealaks on Nasva jõgi koos Mullutu ja Suurlahega. Kevadisel kudeajal võib säina ränne Nasva jões olla kohati nii arvukas, et seda võib jälgida lausa kaldalt. Karja juhtkalad ujuvad nii pinna lähedal, et nende seljad lõikavad jõevett. Eesti põhjaranniku merelahtedes leidub säinast suhteliselt vähe ning seetõttu ei toimu ka siinsetesse jõgedesse eriti arvukaid kuderändeid. Magevetes elavad säinad võtavad samuti soo jätkamiseks ette rändeid vooluvette. Need on aga märksa väiksema ulatusega. Nii koeb Võrtsjärve säinas Väikese Emajõe luhtadele ja Peipsi säinas reeglina Kalli ja Koosa järvede sissevooludel ning Narva jõe ülemjooksul. 

/---/ meres elavad säinad kogunevad hilissuvel veelkord suurtesse parvedesse. Siis võetakse ette sageli üpris pikki toitumisretki, et madalates soojades merelahtedes ennast seal ohtralt leiduvate merekarpidega talvitumiseelselt nuumata.

Säinas on suhteliselt pikaealine kala. Meres elades saavutab ta suguküpsuse alles 7-8 aastaselt, üksikud isased ka 6 aastastena. Erinevates mageveekogudes saabub suguküpsus erinevalt. Nii saavutab Võrtsjärve säinas suguküpsuse 5-7 aasta vanuselt, Peipsis aga juba 4-5 aastaselt. Sugupoolte arvuline vahekord on säina-populatsioonis, kuigi mitte oluliselt, kallutatud emaste kasuks."2

 

Sigimine

"Säinas on meie vetes üks esimesi kevadisi kudejaid. Ta vajab marja lõplikuks valmimiseks ja kudemiseks vaid +2ºC kuni +8ºC vett. Nii juhtub sageli, et hilisel kevadel koeb säinas edukalt ka jääkatte all. Tavaliselt toimub kudemine aga siiski vahetult pärast jääminekut. /---/ magevetes elav säinas koeb ajaliselt hiljem, kui tema meres elav suguvend, sest ta vajab marja lõplikuks küpsemiseks pisut kõrgemat veetemperatuuuri. /---/ 

 

Paikkonniti eristavad kohalikud elanikud säinal mitmeid kudejärke. 

Võrtsjärve kalurid eristavad säinal kolme kudejärku: 

1) õige varane, s.o. kohe aprillis pärast särge; 2) enne latikat ja 3) päris soojaga kudemine, see eristatakse veel kudemata marja esinemise põhjal.

 

Nasva kalurid eristavad kudejärke säina jõkketuleku järgi: 

1) jääsäinad (keskmise suurusega esimesed kudejad); 2) rohusäinad (umbes kilosed kalad); 3) roosäinad (kõige suuremad, kes ilmuvad ajal, millal pilliroo tipud veest hakkavad välja paistma) ja sooja-vee säinad (suhteliselt väikesed ja viimased kudejad). 

/---/ Siinkohal tuleks tähelepanu juhtida ühele erinevusele magevees ja meres elava säina kudemiste järjekorra vahel. Võrtsjärve esimene säinas koeb pärast särge, Nasva ja Kasari jõkke tõuseb säinas haugi järel esimese kudejana. Talle järgneb teib ja alles siis särg. 

 

Säinas koeb suurveest üleujutatud jõelammidel eelmise aasta kuivanud taimede vartele. Koetakse madalas, valdavalt vaid 0,5 meetri sügavuses vees. Sügavamale kui 1,5 m koetud mari hukkub. /---/

Meres koeb säinas peamiselt eelmise aasta mändvetikate väljadele, kuigi võimaluse korral püüab ta oma marja lasta kõvale liivapõhjale ja/või kividele."2 

 

"Küpsed kollakad marjaterad üsna suured (läbimõõt 1,5-1,8 mm), seetõttu pole neid eriti palju: absoluutne viljakus enamasti 20 000-150 000 marjatera, suhteline viljakus 90-120 marjatera. Haudeaeg 10-12 ºC juures paari nädala ümber. Koorunud vastsed (L enamasti 7-8 mm) kleepuvad mõneks ööpäevaks veetaimede külge"1

 

Toitumine

Menüü mitmekesine: esimestel elukuudel peamiselt zooplankton, seejärel põhjaloomastik, kusjuures väiksemad söövad põhiliselt putukavastseid, suurematel kasvab toidus limuste osatähtsus, ka ei heida nad armu väikestele kaladele. Sobival juhul võib säinast saada ka marjasöödik.

 

Kasv ja vanus

Säinas kasvab meie teiste kaladega võrreldes enam-vähem keskmise tempoga. Aastased enamasti 6-7 cm pikkused (L) ja 2-3,5 g raskused, kolmeaastased 18-20 cm ja 65-90 g, viieaastased 28-30 cm ja 250-340 g, seitsmeaastased 34-36 cm ja 480-600 g, kümneaastased 40-44 cm ja 850-1200 g, viieteistaastased 47-50 cm ja 1,5-2 kg. Rannikumeres kasvab märksa kiiremini kui sisevetes. 

Isased ei jää emastest kasvutempo poolest märgatavalt maha.

 

Suuruserekord Eestis: 57 cm, 3,1 kg (Pärnu jõgi, 2002)2

Maailmarekord: 5,2 kg (Soome, 1939, 1967)

 

Väljapüük

Aastane väljapüük maailmas umbes 4000 tonni, millest ligi 90% püüab Venemaa ja 10% Soome (nt 2009. a püüdis Soome 436 tonni, kusjuures 94% sellest kogusest püüti huvikalastajate poolt).

 

Eestis toimub peamine säinapüük rannikumeres Kuressaare lähedal Nasva ümbruses, samuti Väinameres; 1990-ndatel aastasaak 70-180 t. Põhiline püügihooaeg varakevadel kudemisrände ajal. 

Eesti sisevetes töönduslik püük paari tonni ümber aastas. 

Harrastuspüük ulatub Eestis kümnekonna tonnini aastas.

 

Liha kvaliteet keskpärane: rasvasisaldus 3-10%, kalorsus 90-120.

 

Allikad:

1 E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001

Leili Järv. Säinas. Ajakiri Kalastaja nr 21

Leuciscus idus FishBase's (juuli, 2014)

Säyne Wikipedias (soome)

Ide (fish) Wikipedias (inglise)

2 Rekordkalad Eesti vetest. nupuklubi.ee

Juuli, 2014

Vaata lisaks:

Säinaste kadumine (pärimus; Loorits)
Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
Teibid (Leuciscus)