Otsingu tulemused:

1. Öfuguggi / Afuggafiskur (mürgikala Islandi folklooris)
2. Aadria kääbuslõhi, aadria forell (Salmo obtusirostris)
3. Abanti forell (Salmo abanticus)
4. Ahing (västar; angerjaahing)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahvenamaa
7. Akdere forell (Salmo chilo)
8. Akvakultuur
9. Alakiri forell (Salmo kottelati)
10. Alara forell (Salmo opimus)
11. Albaania forell (Salmo balcanicus)
12. Alpi forell (Salmo cenerinus)
13. Ambla jõgi (Albu jõgi)
14. Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)
15. Amemasu (koletiskala Jaapanis)
16. Anadroomsus
17. Andmeid mudamaimu kohta. Meriforellist (raamat)
18. Anisakiaas (anisakidoos)
19. Antsla jõgi
20. Apatši forell (Oncorhynchus apache)
21. Aravuse kalakasvandus
22. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
23. Arno
24. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
25. Baffini laht
26. Balkani forell (Salmo dentex)
27. Bass
28. Belaja (Kama)
29. Berberi forell (Salmo akairos)
30. Bete Lotto
31. Bigmouth
32. Böx
33. Catch and release
34. Charente jõgi
35. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
36. Colorado jõgi
37. Columbia jõgi
38. Como järv
39. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
40. Dinaari forell (Salmo farioides)
41. Draa forell (Salmo multipunctata)
42. Eesti joad
43. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
44. Eizenami forell (Salmo ezenami)
45. Elavhõbe (Hg)
46. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
47. Esna jõgi
48. Eufrati forell (Salmo euphrataeus)
49. Eurühaliinne
50. Eutroofne järv (rohketoiteline järv)
51. Fibreno forell (Salmo fibreni)
52. Filee
53. Fileenuga
54. Fileerimine
55. Forell (Salmo trutta)
56. Forell-röövpardkala (Raiamas bola)
57. Forell. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid (Raamat)
58. Forellahvenad (Micropterus)
59. Forellgalaks (Galaxias truttaceus)
60. Forellramul (Capoeta trutta)
61. Formoosa sima (Oncorhynchus formosanus)
62. Galaksid (Galaxias)
63. Galax
64. Garda forell (Salmo carpio)
65. George'i järve petukoletis (USA)
66. Gila forell (Oncorhynchus gilae)
67. Gnosjödraget
68. Graavikala
69. Graavitud lõhe
70. Haka
71. Hakk-kala
72. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
73. Halliste jõgi
74. Harilik haug, haug (Esox lucius)
75. Harjus (Thymallus thymallus)
76. Haug toidukalana
77. Heintz Karl
78. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
79. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
80. Härjanurme kalakasvandus
81. Idalõhed (Oncorhynchus)
82. Idaohridi forell (Salmo aphelios)
83. Invincible (Nilsu)
84. Iwame forell (Oncorhynchus iwame)
85. Jõeelustik ehk potamobios
86. Jõe kirpvähk (Gammarus pulex)
87. Jõeforell (Salmo trutta morpha fario)
88. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
89. Jämtland
90. Järveforell (Salmo trutta morpha lacustris)
91. Kaiavere järv
92. Kalad ja linnud itelmeeni uskumustes
93. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
94. Kalakasvatus
95. Kalakasvatus Eestis
96. Kalakirjandus
97. Kalandus
98. Kalapääsud
99. Kalatiik
100. kappar
101. Karilatsi kalamajand
102. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
103. Karpkalakasvatus Eestis
104. Karpkalast kulinaarselt
105. Karusforell
106. Kaspia forell (Salmo caspius)
107. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
108. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
109. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
110. Keldi forell (Salmo ferox)
111. Kingtrout
112. Kirpvähilised
113. Knockanare Well (püha kaev Iirimaal)
114. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
115. Kolga laht
116. Krevett õngesöödana
117. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
118. Kuldforell (Oncorhynchus aguabonita)
119. Kärbsed õngesöödana
120. Lõheema ja forelliema (islandi folkloor)
121. Landilugu: dr Heintz
122. Landilugu: Mepps
123. Landilugu: Nilsu
124. Landilugu: Räsänen
125. Landilugu: Toby
126. Landilugu: Ugly Duckling
127. Lendõngerull
128. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
129. Liguuria forell (Salmo rhodanensis)
130. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
131. Loðsilungur / Lodsilungur / Shaggi forell (mürgiforell Islandil)
132. Loch Awe koletis (järvekoletis Šotimaal)
133. Lohja järv
134. Loke
135. Lourose forell (Salmo lourosensis)
136. Lumë forell (Salmo lumi)
137. Lõhed (Salmo)
138. Lõhemarja-konks
139. Lõhepüük
140. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
141. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
142. Magribi forell (Salmo macrostigma)
143. Makedoonia forell (Salmo macedonicus)
144. Malloch Peter Duncan
145. Malma (Salvelinus malma)
146. Marinkad (Schizothorax)
147. Marmorforell (Salmo marmoratus)
148. Maroko forell (Salmo pellegrini)
149. Mehhiko forell (Oncorhynchus chrysogaster)
150. Melvini forell (Salmo nigripinnis)
151. MEPPS
152. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
153. Merisutt (Petromyzon marinus)
154. Montenegro forell (Salmo montenigrinus)
155. must bass
156. Musta mere lõhe (Salmo labrax)
157. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
158. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
159. Mörrum (jõgi)
160. Naissaar
161. Nottinghami rull
162. Ohridi forell (Salmo letnica)
163. Okumusi forell (Salmo okumusi)
164. Osmootne rõhk
165. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
166. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
167. Pihtla kalakasvandus
168. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
169. Post, Ilme
170. Prespa forell (Salmo peristericus)
171. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
172. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
173. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
174. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
175. Põlula Kalakasvatuskeskus
176. Pähkla kalakasvatus
177. Päikesekalalased (Centrarchidae)
178. Röövpardkalad (Raiamas)
179. Rakfisk ehk norra hapukala
180. Ramulad (Capoeta)
181. Randal (Phoca vitulina)
182. Rannak Linda
183. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
184. Rize forell (Salmo rizeensis)
185. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
186. Roheforell (Salmo viridis)
187. Roosna-Alliku kalakasvandus
188. Räsänen
189. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
190. Schieffermülleri forell (Salmo schiefermuelleri)
191. Sevani lõhe, išhan (Salmo ischchan)
192. Seyhani forell (Salmo labecula)
193. Siig spordikalana Skandinaavias
194. Siirdekalad
195. Soomuste mahavõtmine
196. Spöket
197. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
198. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
199. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
200. Zeta forell (Salmo taleri)
201. Zrmanja forell (Salmo zrmanjaensis)
202. Tartarkaste
203. Thor (lant)
204. Tigrise forell (Salmo tigridis)
205. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
206. Tiskre oja
207. Toby
208. Trolling Spoon (Nils Master)
209. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
210. Tursk eestlaste suus
211. Tuvikene, Arvo
212. Türgi forell (Salmo platycephalus)
213. Türreeni forell (Salmo cetti)
214. Ugly Duckling
215. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
216. Vagula järv
217. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
218. Veskijärv (Nõmme Veskijärv, Nõmme järv, Nõmmeveski paisjärv)
219. Vihula järv (Vihula paisjärv, Vihula veehoidla)
220. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
221. Vimb (Vimba vimba)
222. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
223. Visova forell (Salmo visovacensis)
224. Võistre järv (Võistvere järv)
225. Võldas (Cottus gobio)
226. väike tobias (nigli, väiketobias)
227. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
228. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
229. Väinjärv (Veinjärv)
230. Witch
231. Õngerulli ajalugu
232. Õngu noorkalakasvatus OÜ
233. Äntu ja Nõmme järved

Võldas (Cottus gobio)

Võldas, ka harilik võldas, euroopa võldas (Cottus gobio) on kalaliik meripuugiliste (Scorpaeniformes) seltsi võldaslaste (Cottidae) sugukonna perekonnast võldased (Cottus)

[Inglise bullhead; saksa GroppeDickkopf, Koppe, Mühlkoppe jm; prantsuse chabot commun; itaalia scazzone; leedu paprastasis kūjagalvis; läti platgalve; taani fresvandsulk, flodulk; rootsi stensimpa; soome kivisimppu; vene подкаменщик, широколобка]

Eestis ka kivitrull, kivirull, merihärja poeg, merihärg, härjapea, rontipea, tölluspea, härjapäts, lodi, lodjakala, lutsupoeg, kont, kondakala, järvekurat jm.




Kirjeldus 
Jässakas, tagakeha veidi külgedelt lamenenud. Pea lai, lame, suu suur, tihedate peente hammastega. Silmad kõrgel pealael. Eeskaanel kõver oga. 
Soomuseid pole, kehapinnal leidub tahapoole suunatud ogakesi. 
Kaks seljauime, neist esimene lühike, ogakiirtega, teine pikem, pehmete kiirtega. Rinnauimed suured, ümardunud, ulatuvad pärakuni, kõhuuimed rinna all. 
Selg ja küljed pruunikad kuni hallikad, tumedate korrapäratute laikudega, kõht kollakas kuni valge. Värvus võib mõne minutiga muutuda tumedamaks või heledamaks. Uimed üsna heledad, tumedate täpiridadega.

Loendatavad tunnused. Esimeses seljauimes 6-8 ogakiirt, teises seljauimes 11-18 pehmet kiirt, rinnauimes 11-15 pehmet kiirt, kõhuuimes 1 ogakiir ja 3-5 pehmet kiirt, pärakuuimes 10-15 pehmet kiirt.

Levik
Harilik võldas levib lünklikult Põhja-Hispaaniast ja Kesk-Itaaliast Põhja-Rootsini ja Põhja-Soomeni, ida poole Uuralini. Põhja-Euroopas, Musta ja Kaspia merede valglates arvatakse elavat alamliik vene võldas (C. g. koshewnikowi). Praegu on võldase liigisisene süstemaatika ja leviku iseärasused veel ebaselged.

Eestis on teada mandriosa 77 jões ja ojas ning 14 järves, elab ka kahes Saaremaa järves (Karujärves, Oesaare lahes). Seniseil andmeil puudub Hiiumaal ja väiksematel saartel. Samuti levinud meie riimvetes (arvukamalt Väinameres) kuni 9 m sügavuses.

Eluviis
Vähearvukas, kruusasel-kivisel põhjal elav väike kala. 
Öise eluviisiga, päeval peidus kivide, tühjade karbipoolmete ja roigaste all ning taimede vahel. 
Üksildane, hoiab ja kaitseb oma territooriumi. 
Hapnikunõudlik, elab enamasti jahedas vees, ent kohtades, kus vesi on hapnikust üleküllastunud (kärestikel, koskede, jugade ja veskitammide all) võib leppida veesoojusega kuni 21-23 ºC.

Sigimine 
Eestis saab suguküpseks arvatavasti kaheaastaselt (L 5,5-8 cm). 
Kudemine lühike (reeglina kuni nädal), toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel 5-9 ºC juures. 
Isane teeb kivi serva alla pesalohu, emane koeb sinna üsna suured (läbimõõduga 1,6-1,9 mm) oranzhid marjaterad, mis kleepuvad üksteise ja kivi külge. Ühte pessa koeb tavaliselt mitu emast, need valivad pesa esmajoones peremehe suuruse järgi. Suurel isasel võib pesas olla kuni kuus marjaportsjonit. Absoluutne viljakus praeguseil andmeil kuni 600 marjatera, suhteline viljakus 30-60 marjatera.
Isane jääb marjaga täidetud pesa juurde valvesse, ventileerib seda oma suurte rinnauimede abil ja peletab eemale marjaröövleid. Puhates asetab ta pea marjakämbule, viies siiski suurema osa keharaskusest üle oma tugevatele rinnauimedele. Valveaeg kestab tavaliselt 3-4 nädalat, 6-8 mm pikkuste (L) vastsete koorumiseni.

Toitumine 
Vastse- ja varases maimueas põhitoiduks tavapäraselt zooplankton, mis peagi asendub väiksemate põhjaloomadega. Noorte menüüs suurem osatähtsus surusääsklaste vastsetel, vanemad söövad rohkem puruvanasid ja ühepäevikuliste vastseid, ei ütle ära ka väikestest kaladest. Toitub innukalt aasta ringi (ka talvel), eelistades selleks hommikust ja õhtust hämarikuaega.
Võldas ajab vee häguseks, laskub põhja ja alla langev hägu katab ta kinni. Niimoodi muutub võldas peaaegu märkamatuks. Kui saak lähedusse tuleb, teeb võldas kiire sööstu ja püüab selle kinni. Niimoodi peab ta jahti ainult päeval, hommikul ja õhtul ujub ta saaki otsides ringi.
Võldas ise on forelli ja lutsu lemmiksaak.

Kasv ja vanus 
Kasvab väga aeglaselt: aastased Eestis arvatavasti 4-5 cm pikkused (L) ja 0,7-1,5 g raskused, kolmeaastased 9-10 cm ja 9-15 g. Erinevalt meie kalade valdavast enamikust jäävad emased võldased isastest kasvutempo poolest maha.
Piirpikkus arvatakse olevat 18 cm (L), suurim vanus kuni 10 a.
Eestist Ahja jõest 1987 aastal püütud suurim võldas oli 13 sentimeetrit pikk ja kaalus 42,2 grammi.

Kasutamine
Võldase liha on maitsev, kuid vähese hulga tõttu ei oma kalamajanduslikku tähtsust.

Allikad:
E.Pihu, A.Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Cottus gobio FishBase's (juuli, 2014)
Groppe Wikipedias (saksa)
R. Kreisberg. Võldas. Ajakiri Kalastaja nr 33
Juuli, 2014

Vaata lisaks:

Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
Võldased (Cottus)
Võldaslased (Cottidae)