Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)

Anšoovistülka, ka anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis), kalaliik heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonna perekonnast tülkad (Clupeonella). Inglise anchovy sprat, anchovy kilka, anchovy-like tyulka; pärsia kilka-e-anchovy, Rizeh Keraye; vene aнчоусовидная килька.

"Anšoovistülka elab Kesk- ja Lõuna-Kaspias, tungides ka Põhja-Kaspia lõunaossa. Erinevalt Kaspia tülkast ei esine ta kunagi madalama soolsuse juures kui 8 promilli, elades avameres vältides alla 10 m sügavusi. On sihvakama kehaga, eluiga ulatub 7 aastani, kasvab kiiremini. Võib olla kuni 15,5, tavaliselt aga 11,5—12,5 cm pikk. Selgroolülisid 44-48. Talvel hoidub peamiselt Lõuna-Kaspiasse, valdavalt 50—750 m sügavuste kohal. Kevadel ja suvel liigub põhja suunas ning moodustab mere keskosas tohutuid koondisi, hoidudes temperatuuri hüppekihti 15—60 m sügavuses. Koeb peamiselt augustist oktoobrini, avameres, 40—200 m sügavuste kohal, 13—24 oC vee temperatuuri ja 8—12 promillise soolsuse juures. Sooritab ööpäevaseid vertikaalseid rändeid, tõustes öösel pinnale ja laskudes päeval sügavusse. Tema põhiline toiduobjekt on aerjalaline vähike Eurytemora. Ei ole kaugeltki nii rasvane kui kaspia tülka — rasvasisaldus kehas ei ületa 6,4%" (Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979)

FishBase: Riimveeline; pelaagiline, 0-78 m sügavusel. suurim pikkus 16,5 cm (SL), tavapikkus 12 cm (SL), suurim kaal 26 g. Väga ohustatud (EN). Äripüük.

Püütakse valguse abil. 1970-ndatel ulatusid väljapüügid 350 000 tonnini. Sajandivahetusel hakkasid saagid langema: 1999 – 150 000 t, 2000 – 120 000 t, 2001 – 50 000 t. Valmistatakse konserve ja soola-vürtsi-kilu. Suur osa väljapüükidest on läinud kalajahu tootmiseks.

Allikad:
Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979

Анчоусовидная килька Wikipedias

Clupeonella engrauliformis FishBase's 

                                                                                                                                                                              Viimati: juuni, 2020

Vaata lisaks:

Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
Teravkõht-tülka (Clupeonella cultriventris)
Tülkad (Clupeonella)