Teravkõht-tülka (Clupeonella cultriventris)

Teravkõht-tülka (Clupeonella cultriventris), kalaliik heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonna perekonnast tülkad (Clupeonella). Inglise Black and Caspian Sea sprat, Black Sea sprat, Azov Sea sprat, azov kilka, tyulka sprat; prantsuse clupeonelle; saksa Kaspische Sprotte; kreeka cloupeonela; itaalia papaline de Caspio; pärsia rizeh keraye, rizeh kuli; rumeenia gingirica; vene черноморско-каспийская тюлька, черноморско-каспийская килька, черноморско-азовская тюлька; türgi kilka balığı, tülka balığı; serbia killjka

Euraasia: Kaspia meri, Aasovi meri ja Musta mere magestunud piirkonnad peamiselt loodeosas, Rumeenia ja Bulgaaria ranniku lähedal. Tungib jõgede alamjooksudesse, tõustes neid mööda üles kuni 50-70 km; hästi elab veehoidlais. Bulgaarias elab Palaeostomi järves, Türgis Apolyont'i järves.

"Kaspia ja Musta mere vesikonna suure majandusliku tähtsusega endeemne liik. Kõhul kiil, ülalõua serv terve. Lõpusepiisid 41—62, lõpusekaas sile, lõpusekoobaste tagaserval kidekilesid ei ole. Seljauime alguspunkt selja keskkohast eespool, kõhuuime alguspunkt seljauime omast tagapool, kõhuuimes 7 uimekiirt, pärakuuime kaks viimast kiirt teistest pikemad.

Ülalt siniroheline, mujalt hõbejas. Pikkus 14,5 cm. Eurühaliinne, rannalähedases vees, ka riimvees. Koeb varasuvel (Aasovi meres)." (P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006)

Mere-, riim- ja mageveeline; pelaagilis neriidne; anadroomne. Pikkus kuni 14,5 cm (TL), tavapikkus 10 cm (SL), eluiga kuni 5 a. Pole ohustatud. Rohke äripüük. Tülka on (Aasovis) eriti tüse sügisel, mil tema rasvasisaldus ulatub 17-18%-ni. Toiduks kasutatakse soolatuna, suitsutatuna, vinnutatuna. 

Väljapüügid (FAO andebaasis)

Allikad:

Clupeonella cultriventris FAO andmebaasis

Clupeonella cultriventris FishBase's 

P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

Vaata lisaks:

Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
Tülkad (Clupeonella)




Hotmedia.ee