Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

Sardinellid (Sardinella)

Sardinellid (Sardinella), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonnast. Levinud rohkelt kõikide ookeanide troopilistes ja subtroopilistes vetes. Hoiduvad parvedena rannikumerre, noorjärgud lahtedes ja estuaarides. 1 liik (järvesardinell) Filipiinidel magevees.

Erinevad sardiinidest ja sardinopsidest selle poolest, et lõpusekaas on sile, eesvöötme eesmisel serval lõpusekaane ääre all on kaks väljaulatuvat nukki, keha külgedel puuduvad tumedad täpid, iseloomulik on ka mõlakujuline ülalõualuu, mille kuju järgi sardinellide liike eristatakse. Väliselt on perekonna liigid väga sarnased ja neid kerge omavahel segamini ajada, seetõttu pole ka püügiandmed liigiti liiga usaldusväärsed.Sardinellid on hinnatud töönduskalad.

Perekonnas on 22 liiki (FishBase, 2020):

Sardinella albella Valenciennes, 1847, (white sardinella) – valge sardinell. Indo-Vaikse ookeani regioon: Punane meri, Pärsia laht, Ida-Aafrika rannik, Madagaskar; idasuunas Indoneesia ja Aeafura mereni, põhjasuunas Taiwani ja lõunasuunas Paapua Uus-Guineani. Sügavustel 20-50 m. Toitub zoo- ja fütoplanktonist. Pikkus kuni 14 cm (SL), tavapikkus 10 cm (SL). Pole ohustatud. Äripüük. Turustatakse värskelt, kuivatatult, soolatult, kasutatakse kalapallide valmistamiseks.

 

Sardinella atricauda Günther, 1868, (Bleeker's blacktip sardinella) – musthõm-sardinell. Vaikse ookeani lääneosa: Indoneesia. Pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 12,6 cm (SL), tavapikkus 10 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Sardinella aurita Swainson, 1838, (round sardinella) – ümar sardinell (ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell). Vt artiklit Ümar sardinell

Sardinella brachysoma Bleeker, 1852, (deepbody sardinella) – lai sardinell. Indo-Vaikse ookeani regioon: Madagaskar, Madras, Indoneesia, Põhja-Austraalia. Pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Parvedena rannikmeres. Pikkus kuni 13 cm (SL), tavapikkus 12 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene väljapüük.

 

Sardinella brasiliensis (Steindachner, 1879), (Brazilian sardinella) – brasiilia sardinell. Lääne-Atland: Mehhiko laht, Kariibid, Lääne-India saarestikust lõunasuunas Brasiilia ja Põhja-Uruguaini. Mere- ja riimveeline. Pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Parvedena rannikmeres. Pikkus kuni 27 cm (TL), tavapikkus 20 cm (SL). Ohustatus määramata. Rohke väljapüük (2000-2011. a vahemikus 17 000 – 83 000 tonni; Brasiilia).

 

Sardinella fijiense Fowler & Bean, 1923, (Fiji sardinella) – fidži sardinell. Vaikse ookeani lääneosa: Paapua Uus-Guinea ja Fidži vetes, teateid ka Uus-Kaledooniast. Mere- ja riimveeline. Pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Parvedena rannikmeres. Pikkus kuni 11,5 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Kasutatakse söödakalana tuunipüügil; samuti leiab kasutamist hiina meditsiinis.

 

Sardinella fimbriata Valenciennes, 1847, (fringescale sardinella) – sakiline sardinell. Indo-Vaikse ookeani regioon: Kuweidist kuni Lõuna-India veteni ja Bengali lahest Filipiinideni, samuti Paapua Uus-Guinea idaranniku juures. Mere- ja riimveeline. Pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Parvedena rannikmeres. Pikkus kuni 13 cm (SL), tavapikkus 11 cm (SL). Pole ohustatud. Äripüük. Turustatakse värskelt, kuivatatult, soolatult, kasutatakse kalapallide valmistamiseks.

 

Sardinella gibbosa Bleeker, 1849, (goldstripe sardinella) – kuldtriip-sardinell. Indo-Vaikse ookeani regioon: laialdaselt Vaikse ookeani lääneosas, sealhulgas Punases meres, invasiivse liigina kohatud ka Vahemeres. Pelaagilis-neriidne, 10-70 m sügavusel. Parvedena rannikmeres. Pikkus kuni 29,6 cm (TL), tavapikkus 15 cm (SL), eluiga kuni 7 a. Pole ohustatud. Rohke äripüük (2000-2011. a vahemikus 145 428 – 255 593 tonni; Indoneesia). Turustatakse värskelt, kuivatatult, soolatult, kasutatakse kalapallide valmistamiseks.

 

Sardinella hualiensis Chu & Tsai, 1958, (Taiwan sardinella) – taiwani sardinell. Vaikse ookeani lääneosa: Taiwani vetes ja Taiwani juures Hiina mandriosa rannikuvetes lõuna pool Hongkongi; samuti Filipiinidel. Pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Parvedena rannikmeres. Pikkus kuni 12,5 cm (SL), tavapikkus 10 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Sardinella jussieu Lacepède, 1803, (Maurutian sardinella) – maurutiuse sardinell. India ookeani läänosas Lõuna-India läänerannikul Bombayst Sri Lankani, samuti Madagaskari ja Maurituseni; Vaikse ookeani loodeosas Taiwani, Hongkongi ja Vietnami vetes. Pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Parvedena rannikmeres. Pikkus kuni 16,5 cm (SL), tavapikkus 10 cm (SL). Ohustatus määramata. Vähene äripüük.

 

Sardinella lemuru Bleeker, 1853, (Bali sardinella) – bali sardinell. India ookeani idaosas Phuketi ja Tai vetes, samuti Ida-Jaava ja Bali vetes ning Lääne-Austraalia vetes; Vaikse ookeani lääneosas Jaava meres, Filipiinidel, Hongkongi ja Taiwani vetes ning Jaapani lõunaosa vetes. Pelaagilis-neriidne, okeanodroomne, 15-100 m sügavusel. Parvedena rannikmeres. Toitub zoo- ja fütoplanktonist, peamiselt kopepoodidest. Pikkus kuni 23 cm (SL), tavapikkus 20 cm (SL). Ohulähedane (NT). Rohke äripüük. (2000-2011. a vahemikus 32 475 – 111 207 tonni; Indoneesia). Turustatakse värskena ja töödelduna (konservid, kalahelbed); valmistatakse söödaks krevetikasvatuse jaoks ja kalajahuks.

 

Sardinella longiceps Valenciennes, 1847, (Indian oil sardine) – rasvane sardinell. Vt artiklit Rasvane sardinell

Sardinella maderensis Risso, 1827, (Madeiran sardinella) – madeira sardinell (ka lame sardinell). Vt artiklit Madeira sardinell

Sardinella marquesensis Berry & Whitehead, 1968, (Marquesan sardinella) – markiisaarte sardinell. Vaikse ookeani idaosa: endeem Markiisaarte vetes, asustatud ka Hawai vetesse. Pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Parvedena rannikmeres. Pikkus kuni 16 cm (SL), tavapikkus 10 cm (SL). Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük; kasutatakse kalapüügil söödakalana.

 

Sardinella melanura Cuvier, 1829, (blacktip sardinella) – mustsaba-sardinell. Indo-Vaikse ookeani regioon: Adeni lahest lõunas Madagaskari ja Mauritiuseni, idas Araabia mereni ja India loodeosani; samuti Indoneesiast (puudub Lõuna-Hiina meres) kuni Samoani. Pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Parvedena rannikmeres. Pikkus kuni 20,3 cm (SL), tavapikkus 10 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene väljapüük; peetakse väga heaks söödakalaks tuunipüügil.

 

Sardinella neglecta Wongratana, 1983, (East African sardinella) – idaaafrika sardinell. India ookeani lääneosa: Somaalia, Keenia ja Tansaania rannikumeres. Pelaagilis-neriidne, 0-60 m sügavusel. Parvedena rannikmeres. Pikkus kuni 13 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Sardinella pacifica Hata & Motomura, 2019 – filipiini sardinell (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimataja poolt). Vaikse ookeani lääneosa: Filipiinide rannikumeri. Pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 10,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Sardinella richardsoni Richardson, 1846, (Richardson's sardinella) – richardsoni sardinell. Vaikse ookeani loodeosa: Hainani saar, Hongkong. Pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Parvedena rannikmeres. Pikkus kuni 12 cm (SL), tavapikkus 10 cm (SL). Ohustatus määramata. Vähene äripüük.

 

Sardinella rouxi Poll, 1953, (yellowtail sardinella) – kollasaba-sardinell. Atlandi ookean: Atlandi idaosas Senegalist kuni Kongoni, võimalik ka Angoola põhjaosa rannikumeres. Mere- ja riimveeline. Pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Parvedena rannikmeres. Pikkus kuni 16 cm (SL), tavapikkus 13 cm (SL). Ohustatus määramata. Vähene äripüük.

 

Sardinella sindensis Day, 1878, (Sind sardinella) – sindsardinell. India ookeani lääneosa: Araabia meri, Adeni lahest Pärsia lahe ja Bombayni. Pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Parvedena rannikmeres. Pikkus kuni 17 cm (SL), tavapikkus 14 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Sardinella tawilis Herre, 1927, (freshwater sardinella) – järvesardinell (ka järveheeringake). Aasia: endeem Filipiinidel Luzoni saarel Taali järves (kohalik nimetus tamban, tawilis). Mageveeline. Pelaagiline. Pikkus kuni 15,2 cm (TL). Väga ohustatud (EN). Kohalik elatuspüük. Turundatakse värskena või vinnutatult.

 

Sardinella zunasi Bleeker, 1854, (Japanese sardinella) – jaapani sardinell (ka jaapani heeringake). Vaikse ookeani loodeosa: Jaapani lõunapoolsetest rannikuvetest piki Aasia rannikumerd kuni Taiwanini. Pelaagilis-neriidne; okeanodroomne. Pikkus kuni 18 cm (TL), tavapikkus 10 cm (SL). Pole ohustatud. Rohke äripüük.

 

Perekonda võivad kuuluda kal hiljuti kirjeldatud liigid, keda FishBase (seni) ei esitle:

Sardinella electra Hata & Motomura, 2019 – eestikeelse nimeta. Leitud Jaapani vetes Ryukyu saare juurest.

 Holotüüp

 

Sardinella goni Stern, Rinkevich & Goren, 2016 (Gon's sardinella) – eestikeelse nimeta. Tabatud Filipiinidel Boracay saare juurest.

 Prototüübid

                                                                                                                                                                               Viimati: juuni 2020

Vaata lisaks:

Madeira sardinell (Sardinella maderensis)
Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
Sardiinid õlis
Sardiinid
Heeringlased (Clupeidae)