Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
36. Karujärve vaim
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pakrirootslaste elust
66. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
67. Purjepaat
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Remulaadkaste
70. Riimkilu (Platanichthys platana)
71. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
72. Sardiinid õlis
73. Soomkala
74. Soomuste mahavõtmine
75. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
76. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
77. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
78. Tallinna Kalandustehnikum
79. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
80. Tallinna kilud
81. Tallinna Merekolledž
82. Tartarkaste
83. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
84. Triivpüük
85. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
86. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
87. Töönduskalad
88. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
89. Veldre, Ivar
90. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
91. Virrakilud (Clupeoides)
92. Võrgukivid
93. Võrguparandus
94. Võrgupüük
95. Võrgusilm
96. Võrklaev

Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)

Läänemere kilu, ka balti kilu (Sprattus sprattus balticus) on heeringlaste (Clupeidae) sugukonna kilude (Spratttus) perekonda kuuluva euroopa kilu (Sprattus sprattus) alamliik.

Inglise sprat, brisling; saksa Sprotte, Sprott, Breiling, Brisling; taani brisling; rootsi skarpsill, vassbuk; hollandi sprot; poola szprot baltycki; läti bretlina; leedu bretlingis; soome kilohaili; vene балтийский шпрот, балтийская килька

"Üldkujult üsna sarnane räimega. Kõhuuimed paiknevad keset selga oleva seljauime algusest veidi eespool või selle kohal. Seljauime aluse tagaserva ja pärakuuime alguse vertikaalide vahe on nii väike, et pärakuuime (kilul suhteliselt räimest pikema) aluse pikkus sinna kuidagi ei mahu (räimel mahub vabalt või napilt). Sabauim tugeva väljalõikega. Rinnauimed paiknevad keha alaserva ligidal. Suus on peened hambad, sahkluul need tavaliselt puuduvad. Soomused õhukesed, tsükloidsed, kergesti äratulevad. Kõhu serval kurgust pärakuuimeni hästiarenenud teravad kiilusoomused, mida käega piki kõhuserva ettepoole tõmmates on kerge tunda; seda kasutatakse sageli kilu räimest eraldamiseks, sest räimel on kiilusoomused, eriti eespool kõhuuime, vähem teravad. Silmi ees- ja tagaservast kattev rasvalaug on nõrgalt arenenud. Esinevad püloorilised ripikud.

Värvus ligikaudu sama mis räimel — sinakasroheline selg ja hõbedased küljed ning kõht. Paiguti (Prangli, Sõrve) leitakse üksikuid "kuldkilusid".1

Kilu ja räime eristamine: 1 - kilu; 2 - räim Joonis raamatust: I. Veldre. Kilu. Tallinn, 1986

"Kilu võib kohata peaaegu kogu Läänemeres, kaasa arvatud selle suuremad  lahed, kuid mitmetes piirkondades on ta arvukus üsna madal. Töönduslikuks püügiks piisaval hulgal on seda kalaliiki leidunud Läänemere avaosas, Soome lahe lääne- ja keskosas ning Riia lahe lääneosas."2

Soome lahe idapoolsemas osas ja Pärnu lahes kevadel—suvel tavaliselt haruldane, Väinameres esineb väga harva. Sügisel võib ilmuda nendesse mereosadesse ka suurel hulgal; tungib ajuti läbi Soela väina ka Väinamere lääneossa.1

Eesti vetest püütud vanim kilu tabati Soela väina piirkonnast 1976. a ja see oli kahekümnesuvine (19+). Samal aastal tabati Ahvenamaa juurest 21 aastane kilu, mis on ilmselt ka rekordvanuseks kogu euroopa kilu (Sprattus sprattus) jaoks.2

"Läänemere (balti) kilu (Sprattus sprattus balticus) on kõige arvukam Läänemere edelaosa lahtedes ja Soome ning Riia lahega külgnevatel aladel. Toitub planktilistest vähikestest, peamiselt Eurytemora'st. Kaheaastaselt on ta 7,5-11,2, kolmeaastaselt 10,6-14,1, neljaaastaselt 12,6-15,0 cm pikk, rasva (3,6) 4,1-15,2%. Kõige rasvasem on kilu sügisel ja talvel, väikseim on rasvasus kudemisperioodil aprillist juulini. Suguküpseks saab ta tavaliselt 12, harvem 8,5-9 cm pikkuselt. Kudemiseks kilu eemaldub rannast ja koeb oma pelaagilise marja 50-100 m-se sügavuse kohal 4-5 kuni 17-18 promillise soolsuse ja 16-17 oC temperatuuri juures. Läänemere kilu on planktontoiduline nagu räim ja konkureerib viimasega toidu pärast. Läänemeres on kilu tähtis töönduskala, moodustades kogusaagist 10-20%. Suitsukilu on maitsev ja neist valmistatavad konservid on väga nõutavad. Samuti on väga hea vürtsikilu."3

1880-ndatel püüti Eesti vetest aastas umbes 1000 tonni kilu, 1903. a juba 2600 tonni2. Samasse suurusjärku jäi kilupüük kuni xx sajandi keskpaigani, millal kilu hakati püüdma traalidega.

Väljapüügid Eestis:

1928. a – 2871,6 t; 1929. a – 3533,0 t; 1930. a – 2551,1 t; 1931. a. – 2687,3 t; 1932. a – 4302,3 t; 1933.a – 1743,2 t; 1934. a – 2328,5 t; 1935. a – 1728,4 t; 1936. a – 2016,2 t; 1937. a – 887,8 t; 1938. a – 1345,8 t4 

Läänemere kilu väljapüük 2010 oli 341 500 tonni (s.h Venemaa 25 600 t, Soome 25 000 t)

Väljapüügid suurenesid märgatavalt XX sajandi teisel poolel. Kui 1950-ndal aastal püüti euroopa kilu kokku 46 500 tonni, siis suurim väljapüük toimus 1975. aastal — 990 299 tonni, mil suurimateks püüdjateks olid Taani (423 926 t), NSV Liit (163 750 t) ja Norra (162 085 t). 2010. a — 630 338 t; 2011. a — 553 473 t. ning suurimaks väljapüügiks on jätkuvalt Taani. 

Pool või enamgi püütavast euroopa kilust on läänemere kilu: 2010. a - 341 500 tonni (s.h Venemaa 25 600 t, Soome 25 000, Eesti 47 900 t)  

Eesti kilukvoodid ja väljapüügid Läänemeres 2005-2011 tonnides

    

  2005  2006  2007  2008  2009  2010  2011 
kvoot  57 050 51 061 53 023 53 135 48 473 48 521 36 735
saak 55 285 46 689 51 007 48 582 47 298 47 862 34 977 

 

 

Allikad:

1 N. Mikelsaar. Eesti NSV Kalad. Tallinn, 1984

2 I. Veldre. Kilu. Tallinn, 1986
3 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979

4 Eesti kalandus. Aastakäigud 1933-1939

 

Vaata lisaks:

Tallinna kilud
Kiluvõrk
Kilu nimelugu
Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
Kilud (Sprattus)




Hotmedia.ee