Euroopa kilu (Sprattus sprattus)

Euroopa kilu (Sprattus sprattus), kalaliik heeringlaste (Clupeidae) sugukonna perekonnast kilud (Spratttus). Inglise European sprat, brisling, garvie, garvock, whitebait; prantsuse sprat, amelette, esprot, harenguet, menuise; saksa Sprotte, Sprott, Breiling, Brisling; hispaania k espadin, alatxa, amplya, collaca, lacha, trancho; itaalia alaccia, losa, palaziola, papalina, parazzola, renga, rengheta, sarachella, sarda, sardela, sardelina, serretta, spratto; portugali espadilha, lavadilha; taani brisling; islandi brislingur; fääri brislingur; norra brisling; rootsi skarpsill, vassbuk; hollandi sprot; poola szprot; läti bretlina; leedu kilke, bretlingis; soome k kilohaili; vene шпрот европейский, балтийская килька.

Elab Lääne- ja Lõuna-Euroopa meredes Gibraltarist Lofootideni (lääneeuroopa kilu), Läänemeres (läänemere kilu), Vahemere põhjaosas ja Mustas meres (lõuna-euroopa ehk musta mere kilu). Põhja- ja Norra meres hoidub lääneeuroopa kilu rannikule lähemale kui heeringas, tulles kudemiseks 20-40 m sügavusse, koeb peamiselt aprillist juunini. Kilu töönduslikud koondised viibivad ja neid püütakse valdavalt Põhjamere kesk- ja põhjaosas ning Lõuna-Inglismaa, Belgia, Hollandi ja Norra ranniku juures. Teiseks eluaastaks kasvab lääne-euroopa kilu 9-11,5 cm pikkuseks ja ta rasvasus ulatub 7%-ni. Sel ajal püütakse teda intensiivselt. Kilust valmistatud konserve hinnatakse kõrgelt (osalt käibel etiketi "sardiinid" all).

Euroopa kilu on mere- ja riimveeline, pelaagilis-neriidne, elab parvedena 10-150 m sügavusel. Pikkus kuni 16 cm (SL), tavapikkus 12 cm (SL), eluiga kuni 6 aastat. Pole ohustatud.

Euroopa kilul on 3 alamliiki*:

Sprattus sprattus sprattus - lääneeuroopa kilu

Sprattus sprattus phalericus - vahemere-musta mere kilu

Sprattus sprattus balticus - läänemere (balti) kilu

* Vahel eristatakse ka neljandat alamliiki Sprattus sprattus sulinus, kes elab üksnes Mustas meres.

Euroopa kilu alamliikidel on väikeseid erinevusi kiilusoomuste, uimekujude jms sellise osas, kuid laias laastus on nad vägagi sarnased nii omavahel kui ka mitmete teiste heeringlaste sugukonda kuuluvate kalaliikidega nagu tülkad, sardiinid, sardinopsid, sardinellid või aloosad. See sünnitab parasjagu segadust ja kattuvusi ka eri keelte kalanimedes ja näiteks hispaania keeles ongi üheks kilu kaasnimeks sardina, itaalia keeles aga sardellina või ka sarda.

1 - läänemere kilu; 2- lääneeuroopa kilu; 3 - vahemere-mustamere kilu. Joonis raamatust: I. Veldre. Kilu. Tallinn, 1986

FAO andmetel oli euroopa kilu aastane väljapüük suurim 1975. aastal – 990 299 tonni; suurimateks püüdjateks Taani (423 926 t), NSV Liit (163 750 t) ja Norra ( 162 085 t).

2010. a – 630 338 t; 2011. a – 553 473 t; 2013. a – 394 405 t. Suurimaks väljapüüdjaks on jätkuvalt Taani.

 

                                                                                                                                                                           Viimati: juuni, 2020

 

Vaata lisaks:

Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
Kilud (Sprattus)




Hotmedia.ee