Otsingu tulemused:
1. Öduget Bootur (jakuudi vetevaldjas)
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)
Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
Läänemere lest ehk lest ehk jõelest (Platichthys flesus trachurus) on Läänemeres elav kalaliik lestaliste (Pleuronectiformes) seltsi lestlaste (Pleuronectidae) sugukonna perekonnast lestad (Platichthys).Tegemist pole iseseisva kalaliigiga, vaid lesta (Platichthys flesus) Läänemeres elava vormiga, keda traditsiooniliselt on käsitletud lesta alamliigina Platichthys flesus trachurus. Selle lestavormi nimetamine läänemere lestaks on siinkohal Kalapeedia toimetaja poolt võetud ette vajadusest eristada ka eesti keeles lesta siinset vormi teistest lestavormidest. Enamuses Läänemere äärsetest riikide keeltes puudub eristus kohaliku lestavormi ja lesta kui liiginime vahel, kuid näiteks venekeelses kalateaduses on see olemas - балтийская речная камбала ja речная камбала.
Läänemere lesta morfoloogilised andmed ja välimus kattuvad lestaga (vt märksõna Lest ehk jõelest), siinkohal täiendame kirjeldust ning toome ära just läänemere lesta puudutavat andmestikku.
"Värske kala on iseäraliku uriinilõhnaga. Värvus sõltub põhjafoonist, kiiresti muutuv, noortel tavaliselt heledam, vanadel tumedam. Silmadepool on tavaliselt liivapruun kuni kollakashall, ka oliivrohekate toonidega, sageli kollakate või punakate laikudega. Mida karedam on kala, seda vähem avaldub elavanaid värvitoone, isend muutub matiks ja hallikaks. Pime külg on valkjas, sageli kahvatute pigmendilaikudega."1
Lääne-Euroopas tungivad lestad ka kaugele jõgedesse. Samuti Soomes on lest paiguti vähesel määral magevette tunginud. Meil on lesta ainult harva tabatud kuni paarisaja meetri kaugusel jõesuudmest (Pirita j).1
Läänemere idaosas eristatakse kolme kohalikku populatsiooni:
Soome lahe populatsioon, Ida-Gotlandi populatsioon ja Gdanski lahe populatsioon.2
N. Mikelsaare käsitluse põhjal on Läänemere kirdeosa lesta, s.o. ka meie rannikulesta võimalik vaadelda alamliigist väiksema süstemaatilise üksusena natio baltica. Tema raamatus1 ongi Eesti vetes elava lesta täieliku teadusnimena toodud Platichthys flesus trachurus Duncer natio baltica (Suvorov, 1927). Viimase piirides on sigimisbioloogiliselt eraldatavad kaks rassi: süvikukudulest ja rannikukudulest.1
Süvikukudulestad koevad Gotlandi süviku piirkonnas kuni Hiiumaast lääne pool olevate aladeni; rannikukudulestad rannikumadalatel 4-22(27) m sügavusel, peamiselt Soome lahe keskosa poolsaarte ja saarte tippudes 26. pikkuskraadist lääne pool, ka Soome edelaranniku vetes, ning tõenäoliselt paiguti ka meie läänesaarte rannikupiirkondades.
Lisaks teravale erinevusele marjaterade mõõtmetes erinevad need rassid ka selgroolülide ja uimekiirte arvudelt, mis on süvikulestadel keskmiselt suuremad. Ka on süvikulestad karedamad, rannikukudulestade seas domineerivad aga siledamad isendid.1
Suguküpsuse saavutavad rannikul kudeva lesta isased (Soome lahes) kolme aasta vanuselt, minimaalse pikkusega 15,2 cm, emased nelja-aastaselt, minimaalse pikkusega 18,5 cm. Süvikus kudevate lestade vastavad mõõtmed on veidi suuremad. Eluiga võib ulatuda 16 aastani.1
Läänemere lesta suurima pikkusena on kirjanduses märgitud 55 cm, massiks 3,4 kg, püütud 1953. aastal Soomes Kotka Kuutsalo vetest.
Läänemere keskosas on väidetud halbadel kudemisaastatel rohket lesta ja merilesta hübriidide esinemist.
Eesti vete lestasaagid on tugevalt kõikunud. Aastapüügi 1000 tonni piir ületati aastatel 1938-39; seejärel aastatel 1959-51, 1954-58, 1963-68, 1970-72 ja 1979-85. Rekordiline aastasaak 2731 tonni püüti 1965. aastal. Lesta aastsaak langes 1995. aastal 102 tonnini; aastatel 1999-2000 oli see umbes 400 tonni.2
FAO andmetel on Eesti püüdnud: 2002 - 515 t; 2003 - 442 t; 2004 - 406 t; 2005 - 403 t; 2006 - 352 t; 2007 - 335 t; 2008 - 324 t; 2009 - 336 t; 2010 - 353 t; 2011 - 280 t; 2012 - 243 t.
Andmestikes on erinevusi. Nii on kokkuvõttes "Eesti kalamajandus 2011" toodud ära, et 2010 aastal püüti lesta Läänemerest umbes 270 tonni, 2011. aastal 245 tonni.3 Võimalik, et eesti lipu all on püütud lesta ka väljaspool Läänemerd.
1 N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
2 Fishes of Estonia. Tallinn, 2003
3 Armulik, T., Sirp, S. (koost.) Eesti kalamajandus 2011. Pärnu, Kalanduse teabekeskus, 2012
Vaata lisaks:
LestapüükLestavõrk
Tähtlest (Platichthys stellatus)
Lestlased (Pleuronectidae)
Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
Lestad (Platichthys)