Otsingu tulemused:

1. Öfuguggi / Afuggafiskur (mürgikala Islandi folklooris)
2. Aadria kääbuslõhi, aadria forell (Salmo obtusirostris)
3. Abanti forell (Salmo abanticus)
4. Ahing (västar; angerjaahing)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahvenamaa
7. Akdere forell (Salmo chilo)
8. Akvakultuur
9. Alakiri forell (Salmo kottelati)
10. Alara forell (Salmo opimus)
11. Albaania forell (Salmo balcanicus)
12. Alpi forell (Salmo cenerinus)
13. Ambla jõgi (Albu jõgi)
14. Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)
15. Amemasu (koletiskala Jaapanis)
16. Anadroomsus
17. Andmeid mudamaimu kohta. Meriforellist (raamat)
18. Anisakiaas (anisakidoos)
19. Antsla jõgi
20. Apatši forell (Oncorhynchus apache)
21. Aravuse kalakasvandus
22. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
23. Arno
24. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
25. Baffini laht
26. Balkani forell (Salmo dentex)
27. Bass
28. Belaja (Kama)
29. Berberi forell (Salmo akairos)
30. Bete Lotto
31. Bigmouth
32. Böx
33. Catch and release
34. Charente jõgi
35. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
36. Colorado jõgi
37. Columbia jõgi
38. Como järv
39. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
40. Dinaari forell (Salmo farioides)
41. Draa forell (Salmo multipunctata)
42. Eesti joad
43. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
44. Eizenami forell (Salmo ezenami)
45. Elavhõbe (Hg)
46. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
47. Esna jõgi
48. Eufrati forell (Salmo euphrataeus)
49. Eurühaliinne
50. Eutroofne järv (rohketoiteline järv)
51. Fibreno forell (Salmo fibreni)
52. Filee
53. Fileenuga
54. Fileerimine
55. Forell (Salmo trutta)
56. Forell-röövpardkala (Raiamas bola)
57. Forell. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid (Raamat)
58. Forellahvenad (Micropterus)
59. Forellgalaks (Galaxias truttaceus)
60. Forellramul (Capoeta trutta)
61. Formoosa sima (Oncorhynchus formosanus)
62. Galaksid (Galaxias)
63. Galax
64. Garda forell (Salmo carpio)
65. George'i järve petukoletis (USA)
66. Gila forell (Oncorhynchus gilae)
67. Gnosjödraget
68. Graavikala
69. Graavitud lõhe
70. Haka
71. Hakk-kala
72. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
73. Halliste jõgi
74. Harilik haug, haug (Esox lucius)
75. Harjus (Thymallus thymallus)
76. Haug toidukalana
77. Heintz Karl
78. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
79. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
80. Härjanurme kalakasvandus
81. Idalõhed (Oncorhynchus)
82. Idaohridi forell (Salmo aphelios)
83. Invincible (Nilsu)
84. Iwame forell (Oncorhynchus iwame)
85. Jõeelustik ehk potamobios
86. Jõe kirpvähk (Gammarus pulex)
87. Jõeforell (Salmo trutta morpha fario)
88. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
89. Jämtland
90. Järveforell (Salmo trutta morpha lacustris)
91. Kaiavere järv
92. Kalad ja linnud itelmeeni uskumustes
93. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
94. Kalakasvatus
95. Kalakasvatus Eestis
96. Kalakirjandus
97. Kalandus
98. Kalapääsud
99. Kalatiik
100. kappar
101. Karilatsi kalamajand
102. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
103. Karpkalakasvatus Eestis
104. Karpkalast kulinaarselt
105. Karusforell
106. Kaspia forell (Salmo caspius)
107. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
108. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
109. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
110. Keldi forell (Salmo ferox)
111. Kingtrout
112. Kirpvähilised
113. Knockanare Well (püha kaev Iirimaal)
114. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
115. Kolga laht
116. Krevett õngesöödana
117. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
118. Kuldforell (Oncorhynchus aguabonita)
119. Kärbsed õngesöödana
120. Lõheema ja forelliema (islandi folkloor)
121. Landilugu: dr Heintz
122. Landilugu: Mepps
123. Landilugu: Nilsu
124. Landilugu: Räsänen
125. Landilugu: Toby
126. Landilugu: Ugly Duckling
127. Lendõngerull
128. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
129. Liguuria forell (Salmo rhodanensis)
130. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
131. Loðsilungur / Lodsilungur / Shaggi forell (mürgiforell Islandil)
132. Loch Awe koletis (järvekoletis Šotimaal)
133. Lohja järv
134. Loke
135. Lourose forell (Salmo lourosensis)
136. Lumë forell (Salmo lumi)
137. Lõhed (Salmo)
138. Lõhemarja-konks
139. Lõhepüük
140. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
141. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
142. Magribi forell (Salmo macrostigma)
143. Makedoonia forell (Salmo macedonicus)
144. Malloch Peter Duncan
145. Malma (Salvelinus malma)
146. Marinkad (Schizothorax)
147. Marmorforell (Salmo marmoratus)
148. Maroko forell (Salmo pellegrini)
149. Mehhiko forell (Oncorhynchus chrysogaster)
150. Melvini forell (Salmo nigripinnis)
151. MEPPS
152. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
153. Merisutt (Petromyzon marinus)
154. Montenegro forell (Salmo montenigrinus)
155. must bass
156. Musta mere lõhe (Salmo labrax)
157. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
158. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
159. Mörrum (jõgi)
160. Naissaar
161. Nottinghami rull
162. Ohridi forell (Salmo letnica)
163. Okumusi forell (Salmo okumusi)
164. Osmootne rõhk
165. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
166. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
167. Pihtla kalakasvandus
168. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
169. Post, Ilme
170. Prespa forell (Salmo peristericus)
171. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
172. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
173. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
174. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
175. Põlula Kalakasvatuskeskus
176. Pähkla kalakasvatus
177. Päikesekalalased (Centrarchidae)
178. Röövpardkalad (Raiamas)
179. Rakfisk ehk norra hapukala
180. Ramulad (Capoeta)
181. Randal (Phoca vitulina)
182. Rannak Linda
183. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
184. Rize forell (Salmo rizeensis)
185. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
186. Roheforell (Salmo viridis)
187. Roosna-Alliku kalakasvandus
188. Räsänen
189. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
190. Schieffermülleri forell (Salmo schiefermuelleri)
191. Sevani lõhe, išhan (Salmo ischchan)
192. Seyhani forell (Salmo labecula)
193. Siig spordikalana Skandinaavias
194. Siirdekalad
195. Soomuste mahavõtmine
196. Spöket
197. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
198. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
199. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
200. Zeta forell (Salmo taleri)
201. Zrmanja forell (Salmo zrmanjaensis)
202. Tartarkaste
203. Thor (lant)
204. Tigrise forell (Salmo tigridis)
205. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
206. Tiskre oja
207. Toby
208. Trolling Spoon (Nils Master)
209. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
210. Tursk eestlaste suus
211. Tuvikene, Arvo
212. Türgi forell (Salmo platycephalus)
213. Türreeni forell (Salmo cetti)
214. Ugly Duckling
215. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
216. Vagula järv
217. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
218. Veskijärv (Nõmme Veskijärv, Nõmme järv, Nõmmeveski paisjärv)
219. Vihula järv (Vihula paisjärv, Vihula veehoidla)
220. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
221. Vimb (Vimba vimba)
222. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
223. Visova forell (Salmo visovacensis)
224. Võistre järv (Võistvere järv)
225. Võldas (Cottus gobio)
226. väike tobias (nigli, väiketobias)
227. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
228. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
229. Väinjärv (Veinjärv)
230. Witch
231. Õngerulli ajalugu
232. Õngu noorkalakasvatus OÜ
233. Äntu ja Nõmme järved

Harjus (Thymallus thymallus)

Harjus, ka euroopa harjus (Thymallus thymallus) on kalaliik lõheliste (Salmoniformes) seltsi harjuslaste (Thymallidae) sugukonna ainsast perekonnast harjused (Thymallus).
 
Harjuste  perekonna nimetus Thymallus viitab sellele, et äsjapüütuina on neil tihti tüümiani (aed-liivateed) meenutav lõhn.

Eesti keeles ka ärn, harjakas, õrn, hõbeforell

Inglise k – Grayling, European grayling; prantsuse k - Ombre commun; leedu k – Kyr¹lys; läti k – Alata; poola k – Lipieñ; norra k - Harr; rootsi k – Harr; saksa k – die Aesche; soome k – Harjus; taani k – Stalling, vene k – Хариус обыкновенный,  Хариус европейский



Loendatavad põhitunnused. 
Seljauimes 6-7(9) ogakiirt ja 13-17 pehmet kiirt, rinnauimedes 1 ogakiir ja 15-16 pehmet kiirt, kõhuuimes 1 ogakiir ja 10-11, pehmet kiirt, pärakuuimes 2-4(6) ogakiirt ja 8-11 pehmet kiirt, lõpusepiisid 21-29, küljejoonel soomuseid 74-96.

Kirjeldus. 
Erineb perekonna teistest liikidest väikese suu poolest. 
Keha suhteliselt pikk, kuid jässakas, pea väike, ninamik terav, lõugadel ja suulaes peened ja teravad, kuid nõrgad hambad. Eriliseks tunnuseks pikk ja kõrge seljauim. Sabauim sügava väljalõikega. Selja poolt hallikaspruun või -rohekas, küljed hõbehallid, harvade mustade täppidega. Kõht valge või hõbejas. Paarisuimed enamasti kollakaspunakad, paaritud hallid, violetse varjundiga. Seljauimel mitu paralleelrida ähmaseid laike. 
Noortel isendeil lõhitähnikutele omased tumedad ristilaigud. Kudemisperioodil kala värvus tumeneb, seljauimele tekib lilla välisserv ja 3-4 pruunikate täppide rida, isaste külgedele ilmub nõrk helmeskate. 

Levik, eluviis. 
Euroopas läänest itta Walesist Uurali jõe ülemjooksuni, põhjast lõunasse Pet¹ora jõest ja Põhja-Skandinaaviast Alpideni, Põhja-Balkanini ja Karpaatideni. Puudub Islandil, Iirimaal, Pürenee ja Apenniini poolsaartel, Balkani poolsaare lõunaosas, Venemaa Euroopa-osa kesk- ja lõunapiirkonnas ning suuremas osas Ukrainast.
Skandinaavias elab ka mõnedes järvedes ja Botnia lahe skäärides. Meil on aeg-ajalt tabatud Peipsist (peamiselt selle lõunaosast – Pihkva järvest).

Eestis oli 20. saj. algul 24 jões (riigi põhja-, ida- ja kaguosas), nüüdseks on see arv kahanenud tosinani. Peapõhjuseks jõgede reostamise kiire suurenemine põllumajandus- ja tööstusheitvetega 1950-ndatest aastatest alates. Praegustest populatsioonidest on mitmed üsna nõrgad ja võivad tulevikus kaduda (Kunda, Ahja, Õhne, Võhandu jõgedes), samas on mõnedes jõgedes (nt Piusa) populatsioonid tugevad.
  
Elutingimuste suhtes nõudlik ja valiv, mistõttu levikupilt katkendlik ja hajuv. Eelistab puhta jaheda (suvel mitte üle 16-18 ºC) hapnikurikka veega kiirevoolulisi jõelõike, ojad talle (erinevalt näiteks jõeforellist) ei sobi. Suvise madalvee ajal peab vooluhulk olema vähemalt 0,5 m/s.

Sigimine. 
Eestis saavad emased suguküpseks tavaliselt 3-4-aastaselt ja 25-32 cm pikkuselt (L), isased enam-vähem aasta nooremalt (21-27 cm). Kudemine kohe pärast kevadist suurvett, mil vee tº jões 5-7 ºC, meil enamasti mai esimesel poolel, kestab nädal-paar. Koelmu harilikult kärestikust allavoolu kruusasel põhjal 0,2-0,4 m sügavuses. 
Iga kudev isane hõivab kudemisterritooriumi, mida kaitseb rivaalide ja teiste sissetungijate eest. Kudemist alustades keerab isane oma suure seljauime emase ümber ja surub viimase oma sabaga vastu kruusa. Järgneb marja ja niisa väljutamine, need kaevatakse kalade tugevate liigutuste varal kruusa sisse. Seega erinevalt lõhest ja forellidest ei tee harjused pesalohku, marja katmisel kruusaga osalevad mõlemad sugupooled. Mari jääb hauduma tavaliselt 4-7 cm paksuse kruusavaiba alla.
Koetavad marjaterad on merevaigukarva, 2,3-2,8 mm-se läbimõõduga. Absoluutne viljakus Peipsis kolmeaastastel 2000-2500 marjatera, suhteline viljakus 10-15 marjatera ümber. Mari haudub kolme nädala ümber. Koorunud 1,3-1,6 cm pikkused (L) vastsed jäävad mõneks päevaks kaitsva kruusavaiba alla, tulles välja paar millimeetrit pikematena.

Toitumine. 
Kruusa alt väljunud vastsed haaravad zooplanktereid ja veepinnal triivivaid pisiselgrootuid. Maimud on üle läinud eluviisile põhjas, peamiseks toiduks muutub zoobentos, eriti ehmestiivaliste vastsed (puruvanad) ja kirpvähid. Suviti võib oluliseks muutuda õhutoit. Suurematele isenditele langevad vahetevahel saagiks ka väikesed kalad, konnad ja vette sattunud pisiimetajad.

Kasv ja vanus. 
Keskmine kasvutempo Eesti jõgedes: aastased 9-10 cm (L) ja 5,5-8 g, kolmeaastased 25-27 cm ja 140-180 g, viieaastased 33-35 cm ja 320-400 g, seitsmeaastased 38-41 cm ja 550-670 g. Palju vanemaks meil seniseil andmeil ei saagi, kuid kasv võib eri jõgedes olla väga erinev.
 
Kasvu ja vanuse senised maailmarekordid: 
6,7 kg (Soome, Konnevesi järv, 1956), 14 aastat (Soome, Tornio jõgi, 20. saj. algus). Maksimaalne pikkus 60 cm.
Et Eestis on harjus täieliku kaitse all, pole kohalike rekordite paikapanekuks küllaldasi andmeid.

Tähtsus, kaitse. 
Mõne aastakümne eest oli harjus meil hinnatud spordikala (eriti lendõngega püügil), Narva jõel isegi mõninga tööndusliku tähtsusega.
Praegu püük aastaringselt keelatud. Arvukuse kasvades võib loota mõnel jõel (Piusa) püügikeelu kõrvaldamist ja harjuse muutumist uuesti harrastuspüügi objektiks. Selleks on hädavajalik säilitada harjusejõgede looduslik ilme, vältida nendel tammide ja muude hüdroehitiste rajamist. 
Tarvis oleks taastada ka noorkalade kasvatamine asustusmaterjaliks, mida varem tehti näiteks Aravuse ja Mõdriku kalakasvandustes (Lääne-Virumaal).

Kuigi harjusepüük on Eestis keelatud, satub ta siiski vahel kalameeste konksu otsa, nt jõeforelli püüdmisel. Lanti või kunstputukat haaranud harjus tuleb ettevaatlikult konksust vabastada ja tagasi vette lasta. 
Küll aga on võimalik harjust püüda täiesti seaduslikult Venemaal, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, samuti Inglismaal, Wales'is ja Shotimaal.

Kulinaarselt on harjus kõrgelt hinnatud kala (nt prantsuse köögis), kelle liha iseloomustab õrn ja peen tekstuur.  



Kasutaja wixa foto portaalist Kalale.ee

Allikad:
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Loomade elu, 7. kd Kalad. Tallinn, 1979
Thymallus thymallus FishBase's
Harjus Wikipedias




Vaata lisaks:

Harjusepüügist Skandinaavias
Harjused (Thymallus)