Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koorküla järvestik
262. Kopskalad (Dipnoi)
263. Kosmoidsoomus
264. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
265. Kuivatamine/vinnutamine
266. Kuldkala (Carassius auratus)
267. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
268. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
269. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
270. Kura säär
271. Kuremaa järv (Kurema järv)
272. Kussie (jaapani järvekoletis)
273. Kuusamon Uistin Oy
274. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
275. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
276. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
277. Kärbsed õngesöödana
278. Kärbsenukk (kärbsekookon)
279. Kärbsetõugud meditsiinis
280. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
281. Kärphaid (Mustelus)
282. Kärsshingud (Acantopsis)
283. Käsiõng
284. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
285. Käärtrullid (Schistura) 2
286. Käärtrullid (Schistura) 3
287. Lühirasboorad (Brevibora)
288. Lahtise rulli ehitus
289. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
290. Lahtise rulli vänt
291. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
292. Lakerda (türgipärane soolakala)
293. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
294. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
295. Landilugu: dr Heintz
296. Landilugu: Kuusamo puukala
297. Landilugu: Nilsu
298. Lasa järv [Koorküla järvestik]
299. Lasnhaid (Scoliodon)
300. Lasnlõuad (Scaphognathops)
301. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
302. Leevi jõgi
303. Leivast õngesöödad
304. Lenddaaniod (Esomus)
305. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
306. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
307. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
308. Lestad (Platichthys)
309. Libekala
310. Liblikate röövikud
311. Liblikraid (Gymnura)
312. Liftahvenad (Helicolenus)
313. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
314. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
315. Linajärv (Jussi Linajärv)
316. Linask (Tinca tinca)
317. Linné, Karl
318. Linnuroni (Ligula intestinalis)
319. Lintsabalased (Trichiuridae)
320. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
321. Logardraid 3 (Pseudobatos)
322. Logardrailased (Rhinobatidae)
323. Lonthülged (Mirounga)
324. Loobu jõgi
325. Lophius budegassa (must merikurat)
326. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
327. Luts (Lota lota)
328. Lõunaraid (Zearaja)
329. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
330. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
331. Läänesaarte alamvesikond
332. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
333. maailma jõed (loend)
334. Maggot
335. Majak (kolhoos)
336. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
337. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
338. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
339. Man
340. Mannasöödad
341. Maskraid (Neotrygon)
342. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
343. meduus
344. Merehaigus
345. Merekoletised
346. Meremeeste uskumused
347. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
348. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
349. Merikeellased (Soleidae)
350. Merikogerlased (Sparidae)
351. Merikoha (Sander marinus)
352. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
353. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
354. Meriluts (Brosme brosme)
355. Merineitsi
356. Meripuugid (Scorpaena)
357. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
358. Merisutt (Petromyzon marinus)
359. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
360. Merluusid (Merluccius)
361. Metsprussakas
362. Miiu
363. Moiva (Mallotus villosus)
364. Mokkparrakad (Labeobarbus)
365. Morilased (Moridae)
366. muda
367. Mudaelustik ehk pelon
368. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
369. Mussie (järvekoletis Kanadas)
370. Mussoon
371. Must marliin (Istiompax indica)
372. Mustatäpitõbi
373. Musthaid (Apristurus)
374. Mustjõe alamvesikond
375. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
376. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
377. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
378. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
379. Mõrrapüük
380. Mõõkkala (Xiphias gladius)
381. Mägiründid (Psilorhynchus)
382. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
383. Määr, Aleksander
384. Mölder, August
385. Mügarninad (Hybopsis)
386. Müütilised veeolendid
387. Näkk (eesti)
388. Naaskelraid (Pastinachus)
389. Nahknark (Crassinarke dormitor)
390. Naissaar
391. Narmasmokad (Labeo)
392. Narva veehoidla
393. Nasv
394. Navaaga (Eleginus nawaga)
395. Nelikant-kaldauss
396. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
397. Niituimlutslased (Physidae)
398. Nipsviidikad (Hemiculter)
399. Nirkhailased (Hemigaleidae)
400. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
401. Nokisründid (Microphysogobio)
402. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
403. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
404. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
405. Nugishaid (Triakis)
406. Nuutraid (Himantura)
407. Oad, Jaan
408. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
409. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
410. Ogahaid (Squalus)
411. Ogasilmad (Pangio)
412. Ojamaa (Gotland)
413. Okasturilased (Notacanthidae)
414. Okishaid (Centroscyllium)
415. ondatra (piisamrott, biisamrott)
416. Osmussaar
417. Pakssabaraid (Trygonoptera)
418. Paljaslõuad (Acheilognathus)
419. paneerimine
420. Pardpuntiused (Barbodes)
421. Paunküla veehoidla
422. Peen kõduuss
423. Peipsi alamvesikond
424. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
425. Pettai, Elmar Voldemar
426. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
427. Pigo (Rutilus pigus)
428. Pihklased (Myxini)
429. Pihtla kalakasvandus
430. Piikraid (Urobatis)
431. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
432. Piimjas soouss
433. Piiskopikala (bishop fish)
434. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
435. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
436. Pimenarkid (Typhlonarke)
437. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
438. Poi
439. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
440. Polaarhaid (Somniosus)
441. Poola uss
442. Prespa forell (Salmo peristericus)
443. Prussakas ja tarakan
444. Psammon
445. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
446. Punane vihmauss (pool-ööuss)
447. Punapardlikud (Pseudobarbus)
448. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
449. Puntiused (Puntius)
450. Purikalalased (Istiophoridae)
451. Purjus krevetid
452. Puukala (Kuusamo puukala)
453. Põhjavee-elustik
454. Põishüljes (Cystophora cristata)
455. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
456. Põlula Kalakasvatuskeskus
457. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
458. Pärimus: Kaussjärv
459. Pärimus: Lutsu järv
460. Pärimus: Otepää Pühajärv
461. Pärimus: Raudjärve kullapütt
462. Pärimus: Uhtjärv
463. Pärimus: Verijärv
464. Pärnu alamvesikond
465. Pärnu Kalakombinaat
466. Pärnu kalanduskool
467. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
468. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
469. Rabakonn
470. Raid (Raja)
471. Rakfisk ehk norra hapukala
472. Rakonda (Raconda russeliana)
473. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
474. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
475. Rasboorad (Rasbora)
476. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
477. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
478. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
479. Reobiont
480. Riffhai (Triaenodon obesus)
481. Rihmsabaraid (Taeniura)
482. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
483. Riikoja Heinrich
484. Ristkok, Jüri
485. Robalod (Centropomus)
486. Roheline mullauss
487. Rohukonn
488. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
489. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
490. Rombkalad (Bothus)
491. Rombkalalased (Bothidae)
492. Roosa mullauss
493. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
494. Ruske käärtrull (Schistura russa)
495. Russalka
496. Rõbak Baltiki
497. Rõuge järvestik
498. Räimeõng
499. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
500. Saadjärv (Saadrejärv)
501. Saaghailised (Pristiophoriformes)
502. Saagsabahaid (Galeus)
503. Sagrits, Richard
504. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
505. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
506. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
507. Sammet, Jaak
508. Sannakji
509. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
510. Sardiinid
511. Sardiinikesed (Harengula)
512. Sardinellid (Sardinella)
513. Saunja laht
514. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
515. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
516. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
517. Sidrunhaid (Negaprion)
518. Siiad (Coregonus)
519. Siig - huvipüük Eestis
520. Siig spordikalana Skandinaavias
521. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
522. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
523. Sinakas soouss
524. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
525. siugkonnalised (apoodid)
526. Soomuskuked (Lepidotrigla)
527. Soomuslest (Limanda limanda)
528. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
529. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
530. Sovetskaja Rodina (laev)
531. Spinningisti kaksteist käsku
532. Staratel
533. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
534. Stroganina
535. Sump (kumm, pandur, märss)
536. Sumplaev
537. Susski, Vladimir
538. Suue
539. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
540. Suur mullauss
541. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
542. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
543. Suurallikas
544. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
545. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
546. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
547. Sõnnikuuss
548. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
549. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
550. Südvester
551. Sünkraid (Amblyraja)
552. Süvahaid (Centroscymnus)
553. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
554. Süvaraid (Bathyraja)
555. Šelfihaid (Halaelurus)
556. Zoobentos
557. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
558. Taaliku sadam
559. Tabadusekepp
560. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
561. Tainas angerjapüügiks
562. Tallinna Kalakombinaat
563. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
564. Tallinna Merekolledž
565. Tamm, Friedrich
566. Tamula järv (Tamla järv)
567. Tatrakakud
568. Temera (Temera hardwickii)
569. Tempura
570. Tiit Hunt. Eesti kalad
571. Tintlased (Osmeridae)
572. Tippviidikad (Alburnoides)
573. Tobiased (Ammodytes)
574. Tooder
575. Trüssad (Thryssa)
576. Traaler
577. Traalnoot
578. Traalpüük
579. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
580. Triivpüük
581. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
582. Trullinglased (Nemacheilidae)
583. Trullingud (Barbatula)
584. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
585. Tuletorn
586. Tume vihmauss
587. Tumehaid (Etmopterus)
588. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
589. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
590. Tursad (Gadus)
591. Tursamaks
592. Tursamaksa konserveerimine
593. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
594. Tuul
595. tuulekala (pärimus)
596. Tuur
597. Tuurlased (Acipenseridae)
598. Tõugjärv (Küünjärv)
599. Tõugussaare raba laugas
600. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
601. Tääkraid (Urotrygon)
602. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
603. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
604. Tömpninad (Pimephales)
605. Ukraina (baaslaev)
606. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
607. Unadon
608. Und
609. Undiin
610. Urbukse järv (Urbuse järv)
611. Ussikonks (säärekidadega konks)
612. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
613. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
614. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
615. Väitskõhud (Parachela)
616. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
617. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
618. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
619. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
620. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
621. Valgeninahai (Nasolamia velox)
622. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
623. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
624. Vasarhaid (Sphyrna)
625. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
626. Vastne
627. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
628. vesikond
629. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
630. Vihmauslased (Lumbricidae)
631. Vihmauss (liigid)
632. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
633. Viitina kuurits
634. Vimb (Vimba vimba)
635. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
636. Vinkelhaid (Oxynotus)
637. Vinnutatud räimed
638. Viru alamvesikond
639. Viuraid (Aetomylaeus)
640. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
641. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
642. Võldas (Cottus gobio)
643. Võrtsjärve alamvesikond
644. Väheharjasussid
645. Vähilaadsed
646. väike meriahven (Sebastes viviparus)
647. Väike ogahai (Squalus blainville)
648. Väike saagrai (Pristis clavata)
649. väike tobias (nigli, väiketobias)
650. Väikeraid (Rajella)
651. Väikesuulest (Microstomus kitt)
652. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
653. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
654. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
655. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
656. Vöötninad (Rhinichthys)
657. Õlikook
658. Õngekonksu ajaloost
659. Õngitsemine+
660. Õnne lõhe
661. Äntu järved
662. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
663. Ülemiste järv
664. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
665. Yam (mere ja kaose jumal)

Jõesilm (Lampetra fluviatilis)

Jõesilm (Lampetra fluviatilis) on silmlaste (Petromyzontidae) sugukonda silmude (Lampetra) perekonda kuuluv keelikloom. 
Sageli peetakse teda kalaks, kuid evolutsiooniliselt on ta enamusest kaladest märksa madalama arengutasemega. Silmlaste sugukonna paiknevus taksonoomilises süsteemis pole tänapäeval üheselt käsitletud.  Traditsiooniliselt vaadeldakse silmusid kuuluvaina sõõrsuude klassi, kuid tänapäeval võivad nad olla ka vaadeldud teistmoodi.

Etümoloogia: ladina k lambere = nilpsama, lakkuma + kreeka k petra = kivi — eesti keeles oleks seega Lampetra kivinilpsaja või kivilakkuja, Lampetra fluviatilis aga jõe kivilakkuja.

Inglise k — River lamprey, European river lamprey, Lampern, Stone eel; prantsuse k — Lamproie de rivière, Lamproie fluviatile, Lamprillon, Flûte jm; saksa k - Gemeines, Lamprete, Negenaugen, Neunauge, Pricke, Uhlen jm; itaalia k - Lampreda di fiume; norra k - Elveniøye, Flodnejonögat; taani k - Flodlampret, Flodnegenøjn; läti k - Strauta negis; leedu k - Upine nege; soome k - Nahkiainen; vene k - речная минога

Eestis on jõesilmu rahvapärased nimetused jõesutt, nõgenool, silmus, sutikala, üheksasilm.



Kirjeldus.
Angerjalaadse kehaga kala, veel ilma tõeliste lõugadeta kalalaadsete loomade viimaseid säilinud sugulasi. Kõhrest skelett, sarvainest hamab ja limane, soomusteta nahk, pole paarisuimi ega eristunud sabauime. Tema kohta kõik, mis iseloomustab lõuatuid (Agnatha) kalu (vt artikkel lõuatud e agnaadid).
Jõesilm on ülalt tinahall, alt kreemjas, kuderände ajal kollakas. Jõkke kudema tulnud isendeil selg tume (oliivroheline, pronksjas või must), küljed sinakashallid või hõbejad,kõht valkjas, harva must.
Seljauimed eraldi, v.a kudemisajal.
Pea külgedel on 7 paari lõpuseavasid.


Jõesilmu suulehter

Hambad kollakad, paiknevad imilehtris ümber suuava 3 rühmana; suu eesserval on kõverdunud ülalõuaplaat. Sellel sarvplaadil (suuava kohal) kaks suurt teravat hammast, allpool plaat tavaliselt 7 hambaga. Kummalgi pool suuava 3 külgmist hammast, neist keskmine kolme-, teised kaheosalised. Suulehtri ehitus on üheks peamiseks tunnuseks, mille põhjal silmlasi üksteisest eristatakse. 
Pikkus kuni 50 cm (tavaline 35 cm), mass kuni 150 g, eluiga 7 a (maksimaalne fikseeritud eluiga 10 a).
Narva jõkke tõusjate pikkus enamasti 30-35 cm, kaal 50-70 g.

Rekordsuurus Eestis: emane isend 45,2 cm ja 190 g, püütud Pärnu jõest.

Levik.
Läänemere, Põhjamere ja Vahemere lääneosa vesikondade vooluvetes ja rannikumeres.
Tavaliselt elab jõesilm vastsena (liivasonglasena) jõgedes, täiskasvanuna laskub merre ja sealt tuleb tagasi jõkke üksnes kudema. Kuid jõesilmul on ka järvevorm, kes ei lähegi merre, vaid elab täiskasvanuna Laadoga ja Oneega järves.
Eestis tõuseb kudema 30 jõkke ja 13 ojja, millest enamik (kokku 26) kuulub Soome lahe vesikonda (neist tähtsaim on Narva jõgi), ülejäänud Liivi lahe vesikonda.

Eluviis.
Täiskasvanud jõesilm on parasiitne röövkala. Imilehtri abil puurib ta end ohvri külge ning toitub tema verest, kudedest ja siseelunditest. Kõige tavalisemad saakloomad on räim, kilu, meriforell, lõhe, säinas, tursk ja meritint. Kalavarudele ta erilist kahju ei tekita, sest ta on vilets ujuja ning tema saagiks langevad  eeskätt haiged ja vigased kalad.
Vastsena (liivasonglasena) imevad suhu ja kurnavad seal toiduks detriiti ja vetikaid.

Suve lõpul või sügise algul kogunevad jõesilmud jõesuudmete lähedale. Sealt suunduvad nad suurte parvedena jõgedesse. Ränne algab mõnel pool juba mai lõpul ning kestab pidevalt suurenedes kogu suve ja sügise, saavutades maksimumi septembris-oktoobris, aga Liivi lahe vesikonnas novembris-detsembris. Mööda Koiva jõge rändab jõesilm kiirusega 1–4 km/h.
Ränne on intensiivsem pimedail öil ja seda soodustab kõrge veeseis. Jõesilmul väljendub selgelt negatiivne reaktsioon valgusele ja ta kardab isegi kuuvalgust. Sellepärast sõltub tema ränne Kuu faasidest. Kõige intensiivsem on see pilves ilmaga kuuloomise ajal. Kuu kasvades silmusaagid vähenevad ning pilvitu taeva ja täiskuu korral silmud peaaegu ei rända. Ometigi on teada ka silmu päevase rände juhtumeid, aga need on toimunud sombuse ilmaga väga sogases vees.
Silmud jäävad jõkke peaaegu aastaks, ilma et nad toituksid. Selle ajaga muutuvad nad oluliselt. Neil valmib mari või niisk. Seljauimed suurenevad ja nendevaheline vahe väheneb. Emastel kasvab suureks pärakuuim, isastel sugunibu. Seevastu hambad nüristuvad ja suulehtris olevad süljenäärmed lakkavad toimimast. Sooltoru, mida pole enam vaja, mandub peenikeseks väädiks. Selle protsessi käigus väheneb ka kala pikkus: isastel kuuendiku, emastel veerandi võrra.
Kudemine algab vee temperatuuril 9-10 kraadi C juures tavaliselt mai algul, kestab kuu aja ümber, toimub põhiliselt 12-18 kraadi juures. 
Isane valmistab sobiva pesalohu. Kudemiskoha sügavus on 0,3–1,5 m. Marja viljastamisega kaasnevad paaritumismängud, kus iga emase kohta tuleb 1–6 isast. Paaritumismängud võivad kesta mitu päeva. Marjateri on 20–25 tuhat (mõnedel andmetel 15 000 - 50 000), need on 0,5–1,1 mm läbimõõduga, pirnjad, kleepuvad ja vajuvad põhja. Kui mari on koetud ja viljastatud, kaetakse see hoolikalt kruusaga. Suhteline viljakus on 350 marjatera ümber.
Pärast kudemist täiskasvanud silmud hukkuvad, sest nad on kaotanud võime toituda.

Vastsed, keda kutsutakse liivasonglasteks, kooruvad 11.–14. päeval pärast kudemist. Vastne on 3–4 mm pikkune väheliikuv kollakas ussike. Vastne erineb täiskasvanud silmust niivõrd, et kaua aega ei osatud teda silmuga seostada. Vastsed kanduvad süvenditesse kivide ja kruusa vahel, kust kiire vool neid ära ei vii. Seal lebavad nad liikumatult mitu päeva, toitudes maksa koondatud rebuvarust. 6 mm pikkuseks saanud vastsed kaevuvad põhja. 15–20 päeva vanused vastsed lahkuvad kudemispaigast ja kanduvad allavoolu, kuni jäävad pidama mudastesse nõrga vooluga jõeosadesse. Seal kaevuvad nad mutta ning hakkavad toituma detriidist ja ränivetikatest. Selleka ajaks omandavad nad varjevärvuse, mis neid muda peal maskeerib
.Jõesilmul kestab vastsejärk 4–5 aastat. Ta kasvab ja toitub ainult suvel. Seejärel toimub moone, mille käigus liivasonglasele tekivad silmad ja imilehter. Soome ja Liivi lahes algab moone suvel ja lõpeb kevadel. Moonde ajal silm ei toitu. Pärast moonet kanduvad silmud vooluga merre.
Merre jõudnuna hakkab jõesilm kohe intensiivselt toituma. Meres elab ta 1–3 aastat ja läheb siis tagasi jõkke kudema.

Jõesilmu püütakse mitmesuguste püünistega, näiteks mõrdade ja torbikutega.
 
Kasutamine, varud
Jõesilm on maitsva liha ja suure toiteväärtusega. Rasvasus 12-17%, kalorsus 190-200 kcal / 100 g. Tal puuduvad sapp ja luud. Kudema minevatel kaladel on ka sooltoru mandunud ja selles pole seedimata toidujäänuseid. Töötlemiskaod on väikesed (5-10%).
Lühikese eluea tõttu (pärast moonet 1-3 aastat) on varud ebapüsivad. Arvukuse tõusu soodustavad soe kevad ja jahe suvi, samuti kudemispaiga loodusliku ilme säilimine, seda kahandavad metsa- ja võsaraie ning mullatööd jõe (oja) kaldail, hüdroehitiste rajamine.
Enne II Maailmasõda püüti Eestis silmu kuni 100 tonni aastas, praegu on saagid 4-10 korda väiksemad.
1950-ndail alustati Narvas ja Sindis silmumarja kunstlikku hautamist, vastsed lasti jõgedesse. Töid jätkati vaheaegadega 1990-ndate alguseni. Tulemusi pole selgitatud.

Jõesilmu püük on Eestis keelatud 1. märtsist 30. juunini.

O. Looritsa teoses "Endis Eesti Elu-olu I" on ajaloolis-etnograafiline kirjutis Silmupüügist Narva jõel  

Allikad:
E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
Loomade elu, 4. kd Kalad, Tallinn, 1979
P. Miller, J. Loates. Euroopa Kalad. Tallinn, 2006
Lampetra fluviatilis fishbase's
European river lamprey Wikipedias
Jõesilm Vikipeedias

Vaata lisaks:

Jõesilmu püüdmine ja kasutamine
Hammassilmud (Eudontomyzon)
Silmud (Lampetra)
Ojasilm (Lampetra planeri)
liivasonglane
Sõõrsuud (Cyclostomata)
Lõuatud e agnaadid (Agnatha)
Silmlased (Petromyzontidae)
Silmulised (Petromyzontiformes)
Rühm silmud (Cephalaspidomorphi)




Hotmedia.ee