Vaarao sõjavägi (pärimus, Eesti; Loorits)

„Näkid olla Varau sõea väest sündinud ja seepärast saab neid ka Varau inimesteks hüitud. Nad oida endid sagedaste rinnast saadik veest välja ja karjuda: varau. Juhtuvad nad aga inimest nägema, siis kaduda kohe jälle vette ära“ (ERM 1920 a., lhk. 40 < Sõrve.

Arvatavasti sedasama teadet refereerib ka Eisen (Näkiraamat2 9), lisades veel juurde: “Rahvas kõneleb, näkid ja kõik veevaimud tekkinud vaarao sõjaväest... Ühest osast saanud hülged, teisest näkid. Punases merest on näkid aegamööda igasse vette asunud... Kuusalus kõneldakse, hülged olla vaarao sõjaväest tekkinud.”).

Esimesena vaarao väge eesti folkloristlikus kirjanduses mainib Wiedemann 1876. a. (LdE 448), nimetades neid lihtsalt mereinimesiks (Meermenschen) – „mereinimesed on need, kes uppusid, kui vaarao hukkus koos oma sõjaväega Punases meres“. Oma sõnaraamatus Wiedemann vaaraod ei esitagi. Teisena vaarao motiivi käsiteleb K. v. Kügelgen (Sitzungsberichte d. GEG 1886, lhk. 110) ja väljendab ilmekalt egüptlaste muutumise hülgeiks kui ka hüljete erilise häälitsemise tähenduse: „Eesti randades on levinud väga omapärane ebausk. Seal elavad talupidajad, kes käivad palju kalal, usuvad, et Soome lahe põhjaosast leitud hülged pole keegi muu kui need egiptlased, kes uppusid Punasesse merre Iisraeli lapsi jälitades ja et nendele mereloomadele omane hädaldamine tähendas „vaaraod“ – Tõeliselt markantne näide rahva seas endiselt valitsevast ebausust.“

/---/

Eisen oma “Eesti Mütoloogias” (I—III) ei maini vaarao nime üldse mitte, küll aga esitab ta oma “Rahva-raamatute” sarjas huvitava loo Võrumaalt vaarao sõjaväe kaladeks muutumisest ja “Näkiraamatus” Kuusalu loo viimispäeva küsijaist. Järgnegu need ja muid lugusid

VAARAO, MIL TULED PÄÄSTMA MEID VANGIST?

Meres olla üks tõug kalu: pea pool olla neil inimese moodi, tagumine pool kala moodi. Kui halvad ilmad tulemas, siis pista need kalad pead merest välja, ujuda vee peal edasi ja hüüda ise: “Vaarao! Vaarao!” Need kalad olla Vaarao sõjavägi, kes Israeli lapsi taga ajades Punasesse merde jäi. Nüüd

küsida nad: “Vaarao! Vaarao! Millal tuled meid vangist lahti päästma!” Et Vaarao neid aga ei ole tulnud lahti päästma, on nad praegu alles kalad. Eisen, Rahvaraamat II 131, Nr. 41 < Võrumaalt

HÜÜD “VAARAO” ENNUSTAB TORMI JA ÕNNETUST

Rahvas usub, et sellest sõa väest, mis punase merde ära uppus Moosese taga ajamise aeg, on ühed kalad saanud, mida varao kaladeks nimetakse. Nende pealmine keha on päris inimese moodu naesterahva nägu, väga ilusad, pitka juukstega, aga alumine keha on kui kala saba. Need kalad peavad täna päevani punases meres ümber ajama. Ka rahvas teab rääki, et mõned neist ka olla kinnipüütud, kuid kaua ei või nad mitte ilma veeta elada, ega ka rääkida ei pea nad oskama, peale sõnade “Varao, varao”. Neid sõnu peab nende suust üksi enne tormi ehk õnnetust kuulma, sest tormi ehk mere õnnetuse eel peavad nad sagedasti veepinda ehk ka kalda lähedale tulema, rahutumalt ojuma ja hüüdma “Varao, varao”. H I 10, 61 (11) < Risti.

MILLAL TULEB VIIMNE PÄEV?

Mõned laevamehed teavad jutustada: Kui nemad suurtes väljameredes purjetanud, siis tulnud ühed iseäralikud elukad merest välja. Pool, nimelt esimene pool keha olla inimese, aga tagumine pool olla kala laadi, pool keha nimelt kala saba, ja hakanud laeva küljest kinni. Mõnede jutustuse järele ujunud nad laeva järele ja küsinud: “Millal tuleb viimne päev?”

Kui neile üteldud, et varsti tuleb, siis läinud nad ruttu vee alla (mõnede jutustamise järele jäänud ruttu maha), aga kui neile üteldud, et nemad ei tea, siis käinud nad ikka laeva järel, oma küsimust korrates, ja kui neile veel seda üteldud, et sinna veel palju aega on siis tulnud nad uludes laeva järele. Rahva arvamise järele olla nad need inimesed, kes, Iisraeli rahvast taga aetud. Punasesse merde ära uppunud, nimelt vaaraa sõjavägi. Ja nad olla vaevas kuni viimse päevani; sellepärast nad välja tullagi, et kuulda saaks, millal viimne päev tuleb; siis saaksid nad vaevast lahti. Eisen, Näkiraamat2 63, Nr. 4 < Kuusalu.

/---/

Allikas: O. Loorits. Liivi rahva usund. 1926

August, 1926

Vaata lisaks: