Otsingu tulemused:

1. Ülemiste järve soldat (pärimus)
2. Abinõusid kalaõnne kindlustamiseks (pärimus, maagia; Loorits)
3. Adeni puurangerjas (Ariosoma nigrimanum)
4. Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)
5. ahven pärimuses
6. Andmata ohvriand (pärimus; Loorits)
7. Angerjas (pärimus)
8. Autrimpus (preisi merejumal)
9. Blanšeerimine
10. Deglasseerimine (kokandus)
11. Ebausku ühenduses paadi ja laevaga (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
12. Emajõe ja Virtsjärve sündimine (pärimus; Eisen)
13. Emajõe peal sõitmine (pärimus: Eisen)
14. Emulgeerimine
15. Endla järve tekkimine (pärimus; Eisen)
16. Fileerimine
17. Fileerimine (haug)
18. Fileerimine (lest)
19. Fileerimine (räim)
20. Fileerimine (särg, roosärg, nurg, teiv)
21. Filtreerimine ehk filtrimine
22. Flambeerimine
23. Fossegrim / Grim / Strömkarlen (viiuldav veevaim Skandinaavia folklooris)
24. Friteerimine (valmistusviis)
25. Glisseerimine
26. Gratineerimine
27. Grimaldi peegelkõht (Monacoa grimaldii)
28. Hülged kalurite paadi taha nõiutud (pärimus, maagia; Loorits)
29. Habemureen (Cirrimaxilla formosa)
30. Haldjad laevas (pärimus; Eisen)
31. Halli ja Kuningvere järve tekkimine (pärimus; Eisen)
32. Harilik koolmekala (Erimyzon sucetta)
33. Haug komi pärimuses
34. Haug pärimuses
35. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
36. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
37. Haugist handi pärimuses
38. Hiidlase kolm sõlme (pärimus; Eisen)
39. Hiidlased Pärnu rannas kalastamas (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
40. Hiidlased teevad tuult (pärimus; Loorits)
41. Hiidlaste kuldkala (Pärimus Kalana kabelist)
42. Hiidlaste tohuselkäigust (pärimus, vanapagan, tont; Loorits)
43. Hiiu torupillimees mererahva pulmas (pärimus; Loorits)
44. Hobuseohver veejumalaile (pärimus; Loorits)
45. Ida-koolmekala (Erimyzon oblongus
46. Iga aasta inimpää järve (pärimus; Peipsi)
47. Ikepera järv (pärimus)
48. Inimene-kala nivhi pärimuses
49. Inimohver järvele (pärimus; Peipsi)
50. Itrimobe (ürgne mereolend Madagaskari mütoloogias)
51. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
52. Järve kinnikasvamine vee roojastamise tõttu (pärimus; Loorits)
53. Järvevee roojastamine (pärimus, lapse tagumik + tölpsaba; Loorits)
54. Jõevähk pärimuses
55. Jõuluaegsed vetehaldjad (olendid komi pärimuses)
56. Jaaniõhtused juhtumised (näkipärimus; Eisen)
57. Kaevuhaldjas (olend komi pärimuses)
58. Kahala järve tekkimine (pärimus)
59. Kaijin (humanoidne mereolend jaapani pärimuses)
60. Kalaõnne äravõtmine konnaga (pärimus; Loorits)
61. Kalaõnne kogumine (pärimus; Loorits)
62. Kalad – veevaimude kari (pärimus, Siniallika, tölpsaba; Loorits)
63. Kalakuningad (pärimus, Peipsi)
64. Kalapüügist Jõelähtme rannikul (pärimus, maagia ja kombed; Loorits)
65. Kalastamisest Ristil (pärimus, kuldkala; Loorits)
66. Kalatont ajab kalu mõrda (pärimus; Loorits)
67. Kalavanad vihtlemas ja vestlemas (pärimus; Loorits)
68. Kama jõe sünd (komi pärimus)
69. Kare sõnnrai (Aetomylaeus asperrimus)
70. Karujärve tekkimine (pärimus; Eisen)
71. Kave läte Puhja-Kavildas (pärimus; Eisen
72. Kiisk (pärimus)
73. Kirikhärra jõge õnnistamas (pärimus; Loorits)
74. Knockanare Well (püha kaev Iirimaal)
75. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
76. Kolmlaik-uuranguangerjas (Bathycongrus trimaculatus)
77. Kolmtäpp-aafrikaparrak (Enteromius trimaculatus)
78. Koolme-tampikoteibikud (Tampichthys erimyzonops)
79. Koolmekalad (Erimyzon)
80. Korallmees Haipuka (pärimus Markiisisaartel)
81. Krimmi hink (Cobitis taurica)
82. Krimmi pardkala (Barbus tauricus)
83. Krimmi rünt (Gobio krymensis)
84. Krimmi tippviidikas (Alburnoides maculatus)
85. Krimmi viidikas (Alburnus mentoides)
86. Kruusa-pardturbik (Erimystax x-punctatus)
87. Kudas kalad Tammetalu järvest ära kadusivad (pärimus; Eisen)
88. Kudas vähid Sausti jõest ära kadusivad (pärimus; Eisen)
89. Kuhu jäi vaarao sõjavägi (pärimus; Loorits)
90. Kuningvere järv (pärimus)
91. Kurat keelab kalu „sepale“ viia (liivi pärimuslugu)
92. Kuremaa järve roojastamine (pärimus; Eisen)
93. Lääne kalurite karmid kombed (pärimus, vägistaja karistus; Loorits
94. Lääne-koolmekala (Erimyzon claviformis)
95. Lõhkhuul-imikarp (Catostomus rimiculus)
96. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
97. Laiguline köbertrulling (Triplophysa laterimaculata)
98. Laiguline nivaell (Niwaella laterimaculata)
99. Laiguline pardturbik (Erimystax insignis)
100. Lapiline käärtrull (Schistura laterimaculata)
101. Lastud laene (pärimus, hall mehike; Eisen)
102. Latikas pärimuses
103. Latikate kadumine (pärimus; Eisen)
104. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
105. Ljubljana draakon (sloveeni pärimus)
106. Losi (hiiglane Samoa pärimuses)
107. Luts (pärimus)
108. Lõhe pärimuses
109. Läänemere Kalamajanduse Teadusliku Uurimise Instituut
110. Matsalumees ja Vigalamees (pärimus, Kasari üleujutused)
111. Megrim (Lepidorhombus whiffiagonis)
112. Megrimid (Lepidorhombus)
113. Mere sügavuse mõõtmine (pärimus; Loorits)
114. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
115. Merehobune (veeolend liivi pärimuses)
116. Merelehmad / maarjalehmad / sinilehmad (veeolendid liivi pärimuses)
117. Mereneitsi ja Neitsiliiv (pärimus; Loorits; Remmel)
118. Mererohi paadi põhja küljes (pärimus, meretont; Loorits)
119. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
120. Merimadulased (Hydrophiinae)
121. Meritint ja peipsi tint pärimuses
122. Mida hiidlane merepõhjas nägi (pärimus, merepõhja-vanames; Loorits)
123. Miks hiidlased Pärnu rannas käivad kala püüdmas (pärimus; Eisen)
124. Muckie (järvekoletis Iirimaal)
125. Muirdris / Sinach / Uath (merekoletis Iirimaal)
126. Murujärv (pärimus; Eisen)
127. must raamat (pärimus)
128. Mustjas väikerai (Rajella nigerrima)
129. Möldri meri / Menarsvae (Möldrimeri, Möldri järv, Mellansjöu)
130. Näki-neiu ennast pesemas (pärimus; Eisen)
131. Näki-neiu laulmine (pärimus; Eisen)
132. Natt ehk nott (veeolend liivi pärimuses)
133. Ningirima (Mesopotaamia jumalanna)
134. Nootkonna omaaegsest kodukorrast (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
135. Nägus hiinatrull (Yunnanilus pulcherrimus)
136. Obra jõe koletis (kohapärimus Poolas)
137. Olt ja Maros (veehaldjad ungari pärimuses)
138. Ononi (müütiline püüton Ašanti pärimuses; Ghana; Lääne-Aafrika)
139. Ozarki pardturbik (Erimystax harryi)
140. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
141. Pärimus: Õisu järv
142. Pärimus: Helme Valgjärv
143. Pärimus: Otepää Pühajärv
144. Pärimus: Otepää Valgjärv
145. Pärimus: Suurjärv ja Pikkjärv
146. Pärimus: Tõrva Vanamõisa järv
147. Paiste / Lig na Paiste / Lig na Baste (draakon Iirimaal)
148. Paneerimine
149. Panga kabel (pärimus; Loorits)
150. Pardturbikud (Erimystax)
151. pareerimine
152. Passeerimine
153. Patrimpus (preisi veejumal)
154. Peipsi järv (pärimus; Eisen)
155. Peipsi nime versioon (pärimus; Eisen)
156. Pikä järv (Rimmi veehoidla)
157. Pikä järv (Rimmi veehoidla)
158. Pisarlaik-rasboora (Rasbora lacrimula)
159. Porimokk-teravsabaangerjas Ophichthus aniptocheilos)
160. Pornuse puna ootab (pärimus, Eisen)
161. Prossa järve tekkimine (Kalevipoja pärimus, Eisen)
162. Punalaik-käärtrull (Schistura rubrimaculata)
163. Puuhalgude kandmine tuule manamiseks (pärimus; Loorits)
164. Pärimus: Ahijärv (Küti Ahijärv)
165. Pärimus: Andresjärv ja Voorumägi
166. Pärimus: Helsejärv
167. Pärimus: Holvandi Kivijärv
168. Pärimus: Jõksi järv
169. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
170. Pärimus: Juudajärv
171. Pärimus: Kaarna järv
172. Pärimus: Kaussjärv
173. Pärimus: Keema järv
174. Pärimus: Kirgjärv
175. Pärimus: Kirikumäe järve kellahelin
176. Pärimus: Konnjärv
177. Pärimus: Kunnejärv (Konnajärv)
178. Pärimus: Kuresoo
179. Pärimus: Külajärv
180. Pärimus: Lanna järv
181. Pärimus: Latsejärv
182. Pärimus: Laugjärv
183. Pärimus: Linnajärv
184. Pärimus: Linnasjärv
185. Pärimus: Lutsu järv
186. Pärimus: Lutsuoja
187. Pärimus: Mõrtsuka järv
188. Pärimus: Majori järv
189. Pärimus: Meelva Järv
190. Pärimus: Mikila järv ja Sepamägi
191. Pärimus: Mustjärv
192. Pärimus: Mädajärv
193. Pärimus: Mähe järv
194. Pärimus: Määstjärv
195. Pärimus: Neitsijärv
196. Pärimus: Näkijärv
197. Pärimus: Paene järv
198. Pärimus: Paenujärv ja Tubinajärv
199. Pärimus: Palujärv
200. Pärimus: Pappjärv
201. Pärimus: Peetri jõe sünd
202. Pärimus: Peratjärv
203. Pärimus: Plaki järv
204. Pärimus: Pullijärv
205. Pärimus: Pärlijõgi
206. Pärimus: Rõuge Suurjärv
207. Pärimus: Rammu saar
208. Pärimus: Rasina järv
209. Pärimus: Rauajärv (Raudjärv)
210. Pärimus: Raudjärve kullapütt
211. Pärimus: Rautine järv
212. Pärimus: Sika järv
213. Pärimus: Sirtsi soo
214. Pärimus: Sitajärv
215. Pärimus: Tabina järv
216. Pärimus: Tamula järv
217. Pärimus: Uhtjärv
218. Pärimus: Võhandu jõgi (Pühajõgi)
219. Pärimus: Vagula ja Tamula
220. Pärimus: Vagula järv
221. Pärimus: Verijärv
222. Pärimus: Vihtla järv
223. Pärimus: Virtsjärv
224. Pärimus: Visaku järv
225. Pärimus: Ärnu jõgi / Ristikolga
226. Räimed tagumikus (pärimus; Loorits)
227. Räimepüüdjate kunstid (pärimus, maagia; Loorits)
228. Rimmi järv (Rimmi veehoidla)
229. Säinaste kadumine (pärimus; Loorits)
230. Saarmas handi pärimuses
231. Saarmas itelmeeni pärimuses
232. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
233. Sale pardturbik (Erimystax cahni)
234. Sant-Andruse kabel (pärimus; Loorits)
235. Siilrai (Urogymnus asperrimus)
236. Silmaallikas (pärimus; Eisen; Kalbu silmaallikas)
237. Sinihallid merelehmad (pärimus; Loorits)
238. Sinisetriibuline heeringake (Herklotsichthys quadrimaculatus)
239. Sjörå / Sjöfru (järvevaim Rootsi pärimuses)
240. Slaavlaste kalapärimusi
241. Strandvaskare (mereohver Rootsi pärimuses)
242. Surimi
243. Suur hall / merehall (veeolend liivi pärimuses)
244. Suursilm-tülka (Clupeonella grimmi)
245. Särg ja roosärg pärimuses
246. Tähed Virtsjärve põhjas (pärimus; Eisen)
247. Tõllaga mööda Ülemiste järve (pärimus; Eisen)
248. Tölp (pärimus; allikavaldjas)
249. Tölpsaba (pärimus; Loorits)
250. Tölpsaba ja halgjad (pärimus; Loorits)
251. Tšaadi napplõug (Garra quadrimaculata)
252. Tšov jusa nõv (näkilaadne olend komi pärimuses)
253. Taiwani hiigelangerjas ja hiigelkrabi (tsou rahva pärimus)
254. Targa antud tuulesõlmed (Pärimus; Loorits)
255. Tarimi köbertrulling (Triplophysa incipiens)
256. Tarimi marinka (Schizothorax biddulphi)
257. Tarimi paljastrull (Hedinichthys yarkandensis)
258. Tenasserimi napplõug (Garra notata)
259. Teravuim-koolmekala (Erimyzon tenuis)
260. Tindikalade äramängija (pärimus; Eisen)
261. Tširimarja jook
262. Tursamaksa konserveerimine
263. Tuule väljatantsimine (pärimus; Loorits)
264. tuulekala (pärimus)
265. Tähniline pardturbik (Erimystax dissimilis)
266. Ujujatest murueide tütardest (pärimus; Eisen)
267. Ulgus (jõevaim keti pärimuses)
268. Urvaste Silmaveeallikas (pärimus)
269. Väike-Maarja kadund jõgi (pärimus, haldjate tüli; Loorits)
270. Võrtsjärv nõuab Veisjärvelt oma kalakümnist (pärimus; Loorits
271. Vaarao aegsed inimesed (pärimus)
272. Vaarao kalad (pärimus; Eisen)
273. Vaarao sõjavägi (pärimus, Eesti; Loorits)
274. Vaikne järv (pärimus; Eisen)
275. Valgejõe algjas (pärimus; Loorits)
276. Valgjärve lehm (pärimus; Eisen)
277. Vana Piljani Antsu kalaõnn (pärimus, järve hoidja; Loorits)
278. Vanajärv (pärimus; Eisen)
279. Vanapagan ja vähid (pärimus; Loorits)
280. Vanapagan laevameheks (pärimus; Eisen)
281. Varssavi merineitsi (Poola pärimus)
282. Veden emo / Veen emonen (veevaldjas soome pärimuses)
283. Venepapp Peipsit õnnistamas (pärimus; Loorits)
284. Üksuimrai (Arhynchobatis asperrimus)

Hiidlase kolm sõlme (pärimus; Eisen)

Kord läinud Tallinnamaalt neli kalameest Hiiu saare lähedale kalu püüdma. Tuul olnud neil tagant, nii saanud nad oma paadiga varsti sinna. Mehed püüdnud hulga aega kalu. Siis tulnud mõte jälle koju tagasi minna. Seadnudki paadi joonele ja hakanud kodu poole sõudma. Äkitselt tulnud mere poolt suur tuul ja lükanud neid paadiga Hiiu saare juurde ühte teise kohta välja. Tuul olnud kange ühtelugu edasi, nii et meestel koju saamisest polnud juttugi. Nad läinud siis saare peale, juhtunud ühe vana onnikese juurde. Onnis elanud vanamees.

Nad palunud vanamehe käest korterit. Vanamees küsima: "Kust teie siis tulete ja kuhu teie minna soovite?"

Kalamehed seletama: "Meie oleme Tallinnamaa kalamehed. Püüdsime siin kalu, tahtsime omale maale tagasi minna, aga suur tuul tõusis ja ajas meid siia saarele. Tuul on veel ikka väga suur, ja nii ei saa meie koju minna."

Vanamees vastu: "Mina võin teid küll koju aidata, kui teie aga sõna peate." - "Küll meie sõna peame, kui sa aga aitad," kostnud kalamehed.

Seepeale võtnud vanamees varnast kolme tolli pikkuse nööri, mille sees olnud kolm sõlme, andnud selle kalameeste kätte, ise ütelnud: "Nüüd minge seadke paadid joonde. Kui paadid joones on, siis päästke nööri otsast esimene sõlm lahti. Seepeale tõuseb tuul tagant ja te lähete silmapilguga hulga maad edasi. Kui keset koduteed olete, päästke teine sõlm lahti. Kui juba omal pool merekaldal olete, siis päästke kolmas sõlm lahti. Aga ärge kolmandat sõlme mitte mere peal lahti päästke!"

Kalamehed võtnud nööri, tänanud vanameest ja läinud hommikul hästi vara merele.

Mere ääres ajanud nad isekeskis juttu, et mis see kolme tolli pikkune nöör oma kolme sõlmega ka võib aidata. Neljas nendest, kes alles poisike olnud, ütelnud: "See vanamees, kes meile nööri andis, oli päris tõsine mees. Temalt võime küll abi loota."

Selle poisikese ütlemise järgi võtnud mehed ometi nõuks proovi teha, kas nöör aitab või mitte. Nad seadnud paadi joonele ja päästnud esimese sõlme lahti. Aga oh sa heldene aeg! kui siis tõusnud alles tuul just tagant ja kihutanud paati välgukiirusel Tallinna poole.

Kui nad koduteel kesk merd jõudnud, päästnud ka teise sõlme lahti. Nüüd läinud paat veel poole kiiremalt edasi. Nii saanud varsti kodukalda ligidale. Seal võtnud mehed, kui veel üks vakamaa kaldast kaugel olnud, nõuks ka kolmandat sõlme lahti teha. Poisikene aga vastu ajama: "See hiidlane ei käskinud ju enne kolmandat sõlme lahti teha, kui kalda peal oleme. Ärge seepärast mere peal mitte sõlme lahti tehke! Ehk juhtub meile mõni õnnetus, kui sõlme lahti teete."

Vanemad mehed kostnud vastu: "Meie oleme juba kalda ligi, mis õnnetus siis meile veel juhtuda võib. See võib ju ka olla, et laev veel rutemini äärele ligineb."

Päästnudki kolmanda sõlme lahti.

Niipea kui kolmas sõlm lahti tehtud, pööranud tuul kalda poole ja tahtnud mehi Hiiu poole tagasi ajada. Mehed asunud neljakesi sõudma ja sõudnud nii, et kõigil pead otsas auranud, aga ei jõudnud kaldale. Mõne paari silmapilguga olid Hiiust maa ligi saanud, aga seda vakamaad maad ei jõudnud milgi nõul vastu saada. Suure vaevaga saanud kaldale alles õhtul, kui päev looja läinud.

Nüüd alles saanud mehed aru, mis hiidlase kolme vaksa pikkune nöör oma kolme sõlmega tähendab. Nad kahetsenud väga, et hiidlase õpetusest üle astunud. Aga mis tehtud, on tõesti tehtud. Jah! parem oleks küll hoida olnud, kui pärast oiata.

KJ I 70/2 (56). Käsikirjas: E 12721/6 (10) < Pärnu l. - J. Karu < Karl Nikolai, 29 a. (1894).

Allikas: Matthias Johann Eisen. Esivanemate varandus II. Kodused jutud. // folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/kodujutt

Juuli, 2023

Vaata lisaks:

Tuule väljatantsimine (pärimus; Loorits)
Puuhalgude kandmine tuule manamiseks (pärimus; Loorits)
Hiidlased teevad tuult (pärimus; Loorits)
Targa antud tuulesõlmed (Pärimus; Loorits)
Miks hiidlased Pärnu rannas käivad kala püüdmas (pärimus; Eisen)
Hiidlaste kuldkala (Pärimus Kalana kabelist)