Hiidlase kolm sõlme (pärimus; Eisen)

Kord läinud Tallinnamaalt neli kalameest Hiiu saare lähedale kalu püüdma. Tuul olnud neil tagant, nii saanud nad oma paadiga varsti sinna. Mehed püüdnud hulga aega kalu. Siis tulnud mõte jälle koju tagasi minna. Seadnudki paadi joonele ja hakanud kodu poole sõudma. Äkitselt tulnud mere poolt suur tuul ja lükanud neid paadiga Hiiu saare juurde ühte teise kohta välja. Tuul olnud kange ühtelugu edasi, nii et meestel koju saamisest polnud juttugi. Nad läinud siis saare peale, juhtunud ühe vana onnikese juurde. Onnis elanud vanamees.

Nad palunud vanamehe käest korterit. Vanamees küsima: "Kust teie siis tulete ja kuhu teie minna soovite?"

Kalamehed seletama: "Meie oleme Tallinnamaa kalamehed. Püüdsime siin kalu, tahtsime omale maale tagasi minna, aga suur tuul tõusis ja ajas meid siia saarele. Tuul on veel ikka väga suur, ja nii ei saa meie koju minna."

Vanamees vastu: "Mina võin teid küll koju aidata, kui teie aga sõna peate." - "Küll meie sõna peame, kui sa aga aitad," kostnud kalamehed.

Seepeale võtnud vanamees varnast kolme tolli pikkuse nööri, mille sees olnud kolm sõlme, andnud selle kalameeste kätte, ise ütelnud: "Nüüd minge seadke paadid joonde. Kui paadid joones on, siis päästke nööri otsast esimene sõlm lahti. Seepeale tõuseb tuul tagant ja te lähete silmapilguga hulga maad edasi. Kui keset koduteed olete, päästke teine sõlm lahti. Kui juba omal pool merekaldal olete, siis päästke kolmas sõlm lahti. Aga ärge kolmandat sõlme mitte mere peal lahti päästke!"

Kalamehed võtnud nööri, tänanud vanameest ja läinud hommikul hästi vara merele.

Mere ääres ajanud nad isekeskis juttu, et mis see kolme tolli pikkune nöör oma kolme sõlmega ka võib aidata. Neljas nendest, kes alles poisike olnud, ütelnud: "See vanamees, kes meile nööri andis, oli päris tõsine mees. Temalt võime küll abi loota."

Selle poisikese ütlemise järgi võtnud mehed ometi nõuks proovi teha, kas nöör aitab või mitte. Nad seadnud paadi joonele ja päästnud esimese sõlme lahti. Aga oh sa heldene aeg! kui siis tõusnud alles tuul just tagant ja kihutanud paati välgukiirusel Tallinna poole.

Kui nad koduteel kesk merd jõudnud, päästnud ka teise sõlme lahti. Nüüd läinud paat veel poole kiiremalt edasi. Nii saanud varsti kodukalda ligidale. Seal võtnud mehed, kui veel üks vakamaa kaldast kaugel olnud, nõuks ka kolmandat sõlme lahti teha. Poisikene aga vastu ajama: "See hiidlane ei käskinud ju enne kolmandat sõlme lahti teha, kui kalda peal oleme. Ärge seepärast mere peal mitte sõlme lahti tehke! Ehk juhtub meile mõni õnnetus, kui sõlme lahti teete."

Vanemad mehed kostnud vastu: "Meie oleme juba kalda ligi, mis õnnetus siis meile veel juhtuda võib. See võib ju ka olla, et laev veel rutemini äärele ligineb."

Päästnudki kolmanda sõlme lahti.

Niipea kui kolmas sõlm lahti tehtud, pööranud tuul kalda poole ja tahtnud mehi Hiiu poole tagasi ajada. Mehed asunud neljakesi sõudma ja sõudnud nii, et kõigil pead otsas auranud, aga ei jõudnud kaldale. Mõne paari silmapilguga olid Hiiust maa ligi saanud, aga seda vakamaad maad ei jõudnud milgi nõul vastu saada. Suure vaevaga saanud kaldale alles õhtul, kui päev looja läinud.

Nüüd alles saanud mehed aru, mis hiidlase kolme vaksa pikkune nöör oma kolme sõlmega tähendab. Nad kahetsenud väga, et hiidlase õpetusest üle astunud. Aga mis tehtud, on tõesti tehtud. Jah! parem oleks küll hoida olnud, kui pärast oiata.

KJ I 70/2 (56). Käsikirjas: E 12721/6 (10) < Pärnu l. - J. Karu < Karl Nikolai, 29 a. (1894).

Allikas: Matthias Johann Eisen. Esivanemate varandus II. Kodused jutud. // folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/kodujutt

Juuli, 2023

Vaata lisaks: