Otsingu tulemused:

1. Äbaruimangerjad (Mixomyrophis)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)

Viikangerjad (Scolecenchelys)

Viikangerjad (Scolecenchelys), kiiruimsete luukalade perekond angerjaliste (Anguilliformes) seltsi teravsabaangerlaste (Ophichthidae) sugukonnast.

India ja Vaikne ookean.

Suurim pikkus liigiti 10-60 cm (TL).

Perekonnas on 20 liiki (FishBase, 2020):

Scolecenchelys acutirostris (M. C. W. Weber & de Beaufort, 1916) (Sharp-nose worm eel) – teravkoon-viikangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Indoneesia. Liivapõhjal riffide juures. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 10 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys aoki (D. S. Jordan & Snyder, 1901) (Misaki worm eel) – misaki-viikangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan, Ryukyu saared, Lõuna-Korea. Mereveeline; rifieluline; 0-80 m sügavusel. Pikkus kuni 46 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Scolecenchelys australis (W. J. Macleay, 1881) (Short-fin worm eel) – lõuna-viikangerjas. Vaikse ookeani edelaosa: Austraalia kagurannik, Tasmaania, Uus-Meremaa. Kolooniatena urgudes pehmetes setetes. Toitub peamiselt koorikloomadest ja hulkharjasussidest. Mereveeline; demersaalne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Scolecenchelys brevicaudata Hibino & Kimura, 2015 (Short-tail worm eel) – lühisaba-viikangerjas (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Mereveeline; bentopelaagiline; kuni 246 m sügavusel. Pikkus kuni 31,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys breviceps (Günther, 1876) (Short-headed worm eel) – lühipea-viikangerjas. India ookeani idaosas Lõuna- ja Lääne-Austraalia ning Tasmaania vetes; Vaikse ookeani edelaosas Uus-Meremaa vetes. Mereveeline; rifieluline; 0-156 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Scolecenchelys castlei J. E. McCosker, 2006 (Deep-water bigeyed worm eel) – suursilm-viikangerjas. Vaikse ookeani edelaosa: Uus-Meremaa. Mereveeline; bentopelaagiline; 425-820 m sügavusel. Pikkus kuni 58 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Scolecenchelys chilensis (J. E. McCosker, 1970) (Chilean worm eel) – tšiili viikangerjas. Vaikse ookeani kaguosas Desventuradase ja Juan Fernandeze saarte vahel. Mereveeline; demersaalne; 3-35 m sügavusel. Pikkus kuni 28,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys cookei (Fowler, 1928) – cooke'i viikangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Hawai. Liivapõhjal korallide vahel. Mereveeline; demersaalne; 3-5 m sügavusel. Pikkus kuni 15,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Scolecenchelys fuscogularis Hibino, Y. Kai & Kimura, 2013 (Dark-throat worm eel) – tumekurk-viikangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapanai meri, Ida-Hiina meri. Mereveeline; bentopelaagiline; 81-147 m sügavusel. Pikkus kuni 26,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Scolecenchelys godeffroyi (Regan, 1909) (Godeffroy) – godeffroy viikangerjas. Vaikse ookeani lääneosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys gymnota (Bleeker, 1857) (Slender worm eel) – peen viikangerjas. Indo-patsifiidne regioon: laialadaselt Ida-Aafrikast Samoani, põhjasuunas Okinawani, puudub Punases meres ja Austraalia rannikuvetes. Urgub liivas või peenes kruusas. Toitub pisikaladest ja koorikloomadest. Mereveeline; rifieluline; kuni 30 m sügavusel. Pikkus kuni 38 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Scolecenchelys iredalei (Whitley, 1927) (Coral worm eel) – eritrea viikangerjas. Indo-patsifiidne regioon: laialdaselt Lõuna-Aafrikast Fidžini, põhjasuunas Honshu saare (Jaapan) keskosani, esineb ka Punases meres ja Austraalia vetes. Mereveeline; rifieluline; kuni 60 m sügavusel. Pikkus kuni 20 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys laticaudata (J. D. Ogilby, 1897) (Red-fin worm eel) – laisaba-viikangerjas. Indo-patsifiidne regioon: laialdaselt Mosambiigist põhjasuunas Kikai (Jaapan) saareni, idasuunas Cokki saarteni, esineb ka Punases meres. Laguunides, riffide juures, kolooniatena liivase põhjaga paikades. Mereveeline; rifieluline; kuni 1-26 m sügavusel. Pikkus kuni 35 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Scolecenchelys macroptera (Bleeker, 1857) (Narrow worm eel) – pikkuim-viikangerjas. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Seltsisaarteni, põhjas Ryukyu saarteni, lõunas Suure Vallrahu lõunaosani. Loodete piirkonnas ja mangroovivetes, ka riffide läheduses. Mereveeline; rifieluline; 0-33 m sügavusel. Pikkus kuni 25 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Scolecenchelys nicholsae (Waite, 1904) (Nichols' worm eel) – nicholsi viikangerjas. Vaikse ookeani edelaosa: Klord Howe saar, Norfolki saar. Mereveeline; demersaalne; kuni 25 m sügavusel. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys profundorum (J. E. McCosker & Parin, 1995) (Deep-water worm eel) – süva-viikangerjas. Vaikse ookeani kaguosa: endeem Nazca veealuse mäestiku juures. Mereveeline; batüdemersaalne; kuni 310 m sügavusel. Pikkus kuni 33,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys puhioilo (J. E. McCosker, 1979) – havai viikangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Havai saared. Mereveeline; demersaalne; kuni 275 m sügavusel. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys robusta Hibino & Kimura, 2015 (Robust worm eel) – tüse viikangerjas (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). India ookeani lääneosa: Reunion, Mauritius. Mereveeline; bentopelaagiline. Pikkus kuni 29 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys vermiformis (W. K. H. Peters, 1866) – sri lanka viikangerjas. India ookeani lääneosa: Sri Lanka. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys xorae (J. L. B. Smith, 1958) (Orange-head worm eel) – aafrika viikangerjas. India ookeani lääneosa: LAVi rannikuvetes Natalist Algoa laheni; Reunioni, Mauritiuse ja Madfagaskaro edelaosa vetes. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 25 cm (TL). Ohustatus määramata.

August, 2020

Vaata lisaks:

Teravsabaangerlased (Ophichthidae)