Viikangerjad (Scolecenchelys)

Viikangerjad (Scolecenchelys), kiiruimsete luukalade perekond angerjaliste (Anguilliformes) seltsi teravsabaangerlaste (Ophichthidae) sugukonnast.

India ja Vaikne ookean.

Suurim pikkus liigiti 10-60 cm (TL).

Perekonnas on 20 liiki (FishBase, 2020):

Scolecenchelys acutirostris (M. C. W. Weber & de Beaufort, 1916) (Sharp-nose worm eel) – teravkoon-viikangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Indoneesia. Liivapõhjal riffide juures. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 10 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys aoki (D. S. Jordan & Snyder, 1901) (Misaki worm eel) – misaki-viikangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan, Ryukyu saared, Lõuna-Korea. Mereveeline; rifieluline; 0-80 m sügavusel. Pikkus kuni 46 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Scolecenchelys australis (W. J. Macleay, 1881) (Short-fin worm eel) – lõuna-viikangerjas. Vaikse ookeani edelaosa: Austraalia kagurannik, Tasmaania, Uus-Meremaa. Kolooniatena urgudes pehmetes setetes. Toitub peamiselt koorikloomadest ja hulkharjasussidest. Mereveeline; demersaalne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Scolecenchelys brevicaudata Hibino & Kimura, 2015 (Short-tail worm eel) – lühisaba-viikangerjas (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Mereveeline; bentopelaagiline; kuni 246 m sügavusel. Pikkus kuni 31,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys breviceps (Günther, 1876) (Short-headed worm eel) – lühipea-viikangerjas. India ookeani idaosas Lõuna- ja Lääne-Austraalia ning Tasmaania vetes; Vaikse ookeani edelaosas Uus-Meremaa vetes. Mereveeline; rifieluline; 0-156 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Scolecenchelys castlei J. E. McCosker, 2006 (Deep-water bigeyed worm eel) – suursilm-viikangerjas. Vaikse ookeani edelaosa: Uus-Meremaa. Mereveeline; bentopelaagiline; 425-820 m sügavusel. Pikkus kuni 58 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Scolecenchelys chilensis (J. E. McCosker, 1970) (Chilean worm eel) – tšiili viikangerjas. Vaikse ookeani kaguosas Desventuradase ja Juan Fernandeze saarte vahel. Mereveeline; demersaalne; 3-35 m sügavusel. Pikkus kuni 28,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys cookei (Fowler, 1928) – cooke'i viikangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Hawai. Liivapõhjal korallide vahel. Mereveeline; demersaalne; 3-5 m sügavusel. Pikkus kuni 15,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Scolecenchelys fuscogularis Hibino, Y. Kai & Kimura, 2013 (Dark-throat worm eel) – tumekurk-viikangerjas. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapanai meri, Ida-Hiina meri. Mereveeline; bentopelaagiline; 81-147 m sügavusel. Pikkus kuni 26,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Scolecenchelys godeffroyi (Regan, 1909) (Godeffroy) – godeffroy viikangerjas. Vaikse ookeani lääneosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys gymnota (Bleeker, 1857) (Slender worm eel) – peen viikangerjas. Indo-patsifiidne regioon: laialadaselt Ida-Aafrikast Samoani, põhjasuunas Okinawani, puudub Punases meres ja Austraalia rannikuvetes. Urgub liivas või peenes kruusas. Toitub pisikaladest ja koorikloomadest. Mereveeline; rifieluline; kuni 30 m sügavusel. Pikkus kuni 38 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Scolecenchelys iredalei (Whitley, 1927) (Coral worm eel) – eritrea viikangerjas. Indo-patsifiidne regioon: laialdaselt Lõuna-Aafrikast Fidžini, põhjasuunas Honshu saare (Jaapan) keskosani, esineb ka Punases meres ja Austraalia vetes. Mereveeline; rifieluline; kuni 60 m sügavusel. Pikkus kuni 20 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys laticaudata (J. D. Ogilby, 1897) (Red-fin worm eel) – laisaba-viikangerjas. Indo-patsifiidne regioon: laialdaselt Mosambiigist põhjasuunas Kikai (Jaapan) saareni, idasuunas Cokki saarteni, esineb ka Punases meres. Laguunides, riffide juures, kolooniatena liivase põhjaga paikades. Mereveeline; rifieluline; kuni 1-26 m sügavusel. Pikkus kuni 35 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Scolecenchelys macroptera (Bleeker, 1857) (Narrow worm eel) – pikkuim-viikangerjas. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Seltsisaarteni, põhjas Ryukyu saarteni, lõunas Suure Vallrahu lõunaosani. Loodete piirkonnas ja mangroovivetes, ka riffide läheduses. Mereveeline; rifieluline; 0-33 m sügavusel. Pikkus kuni 25 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Scolecenchelys nicholsae (Waite, 1904) (Nichols' worm eel) – nicholsi viikangerjas. Vaikse ookeani edelaosa: Klord Howe saar, Norfolki saar. Mereveeline; demersaalne; kuni 25 m sügavusel. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys profundorum (J. E. McCosker & Parin, 1995) (Deep-water worm eel) – süva-viikangerjas. Vaikse ookeani kaguosa: endeem Nazca veealuse mäestiku juures. Mereveeline; batüdemersaalne; kuni 310 m sügavusel. Pikkus kuni 33,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys puhioilo (J. E. McCosker, 1979) – havai viikangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Havai saared. Mereveeline; demersaalne; kuni 275 m sügavusel. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys robusta Hibino & Kimura, 2015 (Robust worm eel) – tüse viikangerjas (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). India ookeani lääneosa: Reunion, Mauritius. Mereveeline; bentopelaagiline. Pikkus kuni 29 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys vermiformis (W. K. H. Peters, 1866) – sri lanka viikangerjas. India ookeani lääneosa: Sri Lanka. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Scolecenchelys xorae (J. L. B. Smith, 1958) (Orange-head worm eel) – aafrika viikangerjas. India ookeani lääneosa: LAVi rannikuvetes Natalist Algoa laheni; Reunioni, Mauritiuse ja Madfagaskaro edelaosa vetes. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 25 cm (TL). Ohustatus määramata.

August, 2020

Vaata lisaks:

Teravsabaangerlased (Ophichthidae)




Hotmedia.ee