Otsingu tulemused:
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Aafrika paelsabahai (Eridacnis sinuans)
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Admiralkalad (Otolithoides)
8. Aedangerjad (Gorgasia)
9. Al-‘Aqabah laht (Akaba laht)
10. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
11. Amirandid (Admiralisaared)
12. Anšoovislased (Engraulidae)
13. Andamani meri
14. Araabia meri
15. Arafura meri
16. Arakaanlased (Aracanidae)
17. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
18. Astelhaid (Centrophorus)
19. Astelrailased (Dasyatidae)
20. Atlandi ookean
21. Atlantis
22. Austraalia makrell (Scomber australasicus)
23. Bab el-Mandeb
24. Bali
25. Bambushaid (Chiloscyllium)
26. Bassi väin
27. Beani saagsuuangerjas (Serrivomer beanii)
28. Bengali angerjas (Anguilla bengalensis)
29. Bengali laht
30. Besuugod (Pagellus)
31. Caspilly ehk Neemora (kala keskaja bestiaariumides)
32. Chagos (saarestik)
33. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
34. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
35. Ehisangerjad (Callechelys)
36. Erinarkid (Heteronarce)
37. Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
38. Gaavialangerjad (Gavialiceps)
39. Galapagose hallhai (Carcharhinus galapagensis)
40. Hõljurangerjad (Benthenchelys)
41. Habehailased (Orectolobidae)
42. Hall bambushai (Chiloscyllium griseum)
43. Hammasraid (Dentiraja)
44. Haniangerjad (Facciolella)
45. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
46. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
47. Harilik kammhai (Hexanchus griseus)
48. Harilik lameninahai (Notorynchus cepedianus)
49. Harilik näpitsangerjas (Labichthys carinatus)
50. Harjasuimed (Setipinna)
51. Haugangerlased (Muraenesocidae)
52. Haugasraid (Aetobatus)
53. Heeringakesed (Herklotsichthys)
54. Heleraid (Leucoraja)
55. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
56. Hiid-sarvikrai (Mobula birostris, Manta birostris)
57. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
58. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
59. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
60. Huntheeringlased (Chirocentridae)
61. Hõbekalad (Argentina)
62. Härghailised (Heterodontiformes)
63. Härjapearaid (Rhinoptera)
64. Ilišad (Ilisha)
65. Imurnark (Electrolux addisoni)
66. India liivhai (Carcharias tricuspidatus)
67. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
68. India saleteleskoop (Ioichthys kashkini)
69. Indo-Vaikne ookeaniala
70. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
71. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
72. Irvangerjad (Xenomystax)
73. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
74. Jämesabaraid (Urolophus)
75. Jäseraid (Cruriraja)
76. Kõrvukangerjas (Castleichthys auritus)
77. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
78. Kahelihambune hallhai (Carcharhinus hemiodon)
79. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
80. Kare tähishai, ka tähishai, alligaatorhai (Echinorhinus brucus)
81. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
82. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
83. Kiikerkala (Winteria telescopa)
84. Kilbikhaid (Parmaturus)
85. Kirihaid (Holohalaelurus)
86. Kiudangerjad (Yirrkala)
87. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
88. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
89. Koerhaid (Scyliorhinus)
90. Koibraid (Sinobatis)
91. Koiliad (Coilia)
92. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
93. Konuangerjad (Myrophis)
94. Koonhaid (Rhizoprionodon)
95. Kotkasraid (Myliobatis)
96. Kärphaid (Mustelus)
97. Kääbusraid (Fenestraja)
98. Läkuangerjad (Ilyophis)
99. Lõuna-lonthüljes (Mirounga leonina)
100. Lahitshaid (Hemitriakis)
101. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
102. Laiguline angerjas (Anguilla nebulosa)
103. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
104. Laisuumureenid (Channomuraena)
105. Laiuim-uusharriott (Neoharriotta pinnata)
106. Laiuimhaid (Lamiopsis)
107. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
108. Lapikninahai (Planonasus parini)
109. Lasnhaid (Scoliodon)
110. Latesahvenlased (Latidae)
111. Latesed (Lates)
112. Latimeeriad (Latimeria)
113. Lauskraid (Insentiraja)
114. Logardraid (Rhinobatos)
115. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
116. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
117. Luits-nokkhai (Deania calcea)
118. Luitsangerjad (Nettenchelys)
119. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
120. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
121. Madumureenid (Uropterygius)
122. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
123. Manimekhala (jumalanna hinduistlikus-budistlikus mütoloogias)
124. Mareel / meretuli
125. Maskraid (Neotrygon)
126. Meriangerjad (Conger)
127. Meriangerlased (Congridae)
128. Merikeeled (Solea)
129. Merikogerlased (Sparidae)
130. Merimadulased (Hydrophiinae)
131. Merisarvikud (Mobula)
132. Mokkangerjad (Gnathophis)
133. Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
134. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
135. Mureenangerjad (Myroconer)
136. Must marliin (Istiompax indica)
137. Must sileselgrai (Indobatis ori, ka Anacanthobatis ori)
138. Musthaid (Apristurus)
139. Nöörangerjas (Luthulenchelys heemstraorum)
140. Nansenikalad (Nansenia)
141. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
142. Niitangerjad (Nemichthys)
143. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
144. Nokkhaid (Deania)
145. Nuutraid (Himantura)
146. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
147. Nuutraid 4 (Maculabatis)
148. Nuutraid 5 (Pateobatis)
149. Nuutraid 6 (Urogymnus)
150. Nõlvahaid (Bythaelurus)
151. Nöbiraid (Okamejei)
152. Nöbiraid 2 (Orbiraja)
153. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
154. Ogahaid (Squalus)
155. Okasnahksed (Echinodermata)
156. Okishaid (Centroscyllium)
157. Ookean
158. Päisangerjad (Parabathymyrus)
159. Pällangerjad (Coloconger)
160. Paguangerjas (Xestochilus nebulosus)
161. Pakssabaraid (Trygonoptera)
162. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
163. Partangerjad (Nettastoma)
164. Peitangerjad (Neenchelys)
165. Peitsilmangerjad (Caecula)
166. Pellonad (Pellona)
167. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
168. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
169. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
170. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
171. Pisianšoovised (Encrasicholina)
172. Piugangerjad (Ichthyapus)
173. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
174. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
175. Purikala (Istiophorus platypterus)
176. Puurangerjad (Ariosoma)
177. Põishaid (Cephaloscyllium)
178. Rööpangerjas (Diploconger polystigmatus)
179. Raid (Raja)
180. Rakonda (Raconda russeliana)
181. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
182. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
183. Reduangerjad 2 (Xyrias)
184. Rifi-nöbihai (Atelomycterus marmoratus)
185. Rihmsabaraid (Taeniura)
186. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
187. Riivikangerjad (Bathymyrus)
188. Robinsia (Robinsia catherinae)
189. Roheline saagrai (Pristis zijsron)
190. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
191. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
192. Saabelmureenid (Enchelycore)
193. Saaghaid (Pristiophorus)
194. Saagsuuangerjad (Serrivomer)
195. Sale minkhai (Paragaleus randalli)
196. Salealoosad (Tenualosa)
197. Sardinellid (Sardinella)
198. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
199. Saurangerjas (Sauromuraenesox vorax)
200. Silehambune hallhai (Carcharhinus leiodon)
201. Silepeamureenid (Gymnothorax)
202. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
203. Sileselgraid (Anacanthobatis)
204. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
205. Sisalangerjad (Saurenchelys)
206. Siugmureenid (Anarchias)
207. Soomus-astelhai (Centrophorus squamosus)
208. Stolefoorid (Stolephorus)
209. Sukulentangerjas (Suculentophichthus nasus)
210. Sulgsaba-naaskelrai (Pastinachus sephen)
211. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
212. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
213. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
214. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
215. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
216. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
217. Sünkraid (Amblyraja)
218. Süvahaid (Centroscymnus)
219. Süvaraid (Bathyraja)
220. Süvaraid (Bathyraja) 2
221. Šelfihaid (Halaelurus)
222. Tabib al-Bahr / Merearst (veeolend araabia kirjanduses)
223. Tambaanid (Amblygaster)
224. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
225. Teravsabaangerlased (Ophichthidae)
226. Tiibraid (Dipturus)
227. Tiibraid (Dipturus) 2
228. Tintargentiinid (Glossanodon)
229. Tonthai (Mitsukurina owstoni)
230. Trüssad (Thryssa)
231. Troopikamakrellid (Rastrelliger)
232. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
233. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
234. Tumehaid (Etmopterus)
235. Turiraid (Notoraja)
236. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
237. Täpikhaid (Asymbolus)
238. Udeangerjad (Cirrhimuraena)
239. Uimteleskoobid (Dolichopteryx)
240. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
241. Uruangerjad (Heteroconger)
242. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
243. Uurikangerjad (Bascanichthys)
244. Väätangerjad (Chlopsis)
245. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
246. Vöötheeringad (Spratelloides)
247. Vagelangerjad (Moringua)
248. Valemureenlased (Chlopsidae)
249. Valevmureen (Pseudechidna brummeri)
250. valgala (valgla)
251. Valgealoosad (Escualosa)
252. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
253. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
254. veelahe
255. Vibalangerjad (Uroconger)
256. Vidusilmangerjad (Dysomma)
257. Viikangerjad (Scolecenchelys)
258. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
259. Väike saagrai (Pristis clavata)
260. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
261. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
262. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
Ilišad (Ilisha)
Ilišad (Ilisha), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi saagkõhtheeringlaste (Pristigasteridae) sugukonnast. Inglise ilishas; vene илиши.
Kõikide ookeanide troopilistes ja subtroopilistes rannikuvetes. Sisenevad riimvetesse ja jõgede suudmealadele. Mõned liigid tõuseva ka jõgedesse ja 2 liiki (amasonase iliša, väitsiliša) ongi üksnes mageveelised.
Kõhuserv kiiljas, silmad suured, hambad tillukesed. Toituvad peamiselt planktonist, ka koorikloomadest, pisikaladest jm.
Mõnda liiki (aafrika iliša, idailiša) püütakse ärilises mahus.
Suurim pikkus liigiti 7,4 (SL) – 60 (TL) cm.
Perekonnas on 16 liiki (FishBase, 2020):
Ilisha africana (Bloch, 1795) (West African ilisha) – aafrika iliša. Aafrika: Atlandi rannikul Senegali põhjaosast lõunasuunas kuni Angoolani. Rannikumeres, laguunides, estuaarides. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-35 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (SL), tavapikkus 16 cm (SL). Pole ohustatud. Äripüük (2000-2011. a vahemikus 5 708 – 32 865 t; Angoola, Sierra Leone, Ghana jt).
Ilisha amazonica (A. Miranda-Ribeiro, 1920) (Amazon ilisha) – amazonase iliša. Lõuna-Ameerika: Amazonase vesikonnas. Jõgedes, merre tõenäoliselt ei liigu. Mageveeline; pelaagiline. Pikkus kuni 19,7 cm (SL), suurim publitseeritud mass 98 g. Pole ohustatud.
Ilisha compressa J. E. Randall, 1994 – õhuke iliša. India ookeani lääneosa. Rannavetes. Mereveeline; pelaagilis-neriidne; 8-10 m sügavusel. Pikkus kuni 23,8 cm (SL). Pole ohustatud.
Ilisha elongata (Anonymous (referred to E. T. Bennett), 1830) (Elongate ilisha) – idailiša. Indo-patsifiidne regioon: India ookeani põhjaosas (Kuweidi laht, Bengali lahes Puducherry piirkonnas), Jaava meres (Singapur), Ida-Hiina meres, Korea ja Jaapani rannikuvetes, Jaapani meres ja sisenevad ka Peeter Suure lahte Venemaa vetes. Rannikumeres, suudmealadel, ka poolkinnistes lahtedes. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; sügavamal kui 5 m. Pikkus kuni 60 cm (TL), tavapikkus 30 cm (TL). Pole ohustatud. Rohke äripüük (2000-2011. a vahemikus 80 425 – 98 657 t; Hiina).
Ilisha filigera (Valenciennes, 1847) (Coromandel ilisha) – coromandeli iliša. Indo-patsifiidne regioon: India ookeanis Bombays India idarannikuni, võib-olla ka Andamani mere rannikuni; Lõuna-Hiina meres Borneo looderannikul ja ka Sarawaki vetes. Rannikuvetes, siseneb suudmealadele. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; anadroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 22 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.
Ilisha fuerthii (Steindachner, 1875) (Pacific ilisha) – panama iliša. Vaikse ookeani kesk-idaosa: Salvadorist Peruu põhjatipuni. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Rannikuvetes, suudmealadel. Pikkus kuni 33 cm (TL), tavapikkus 20 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Liha ei peeta eriti kvaliteetseks.
Ilisha kampeni (M. C. W. Weber & de Beaufort, 1913) (Kampen's ilisha) – kampeni iliša. Indo-patsifiidne regioon: India ookeanis (India idarannikust Calcuttani), Indoneesias (Jakarta, Jaava, ka Kalimantan, Takisung); teated ka Araabia merest ja Tai vetest. Rannikuvetes, siseneb ka jõgedesse. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; amfidroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 15 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.
Ilisha lunula Kailola, 1986 (Longtail ilisha) – käärsaba-iliša. Vaikse ookeani kesk-lääneosa: Paapua Uus-Guinea ja Austraalia vetes. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus määramata. Andmed vähesed.
Ilisha macrogaster Bleeker, 1866 (Kalimantan ilisha) – suurkõht-iliša. Vaikse ookeani kesk-lääneosa: Lõuna-Hiina meres Borneol lääneranniku ja Sarawaki osariigi vetes. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Rannikuvetes, võib-olla siseneb estuaaridesse. Pikkus kuni 12 cm (SL). Ohustatus määramata.
Ilisha megaloptera (Swainson, 1839) (Bigeye ilisha) – suudmeiliša. Indo-patsifiidne regioon: India ookeanis Bombayst Bengali laheni ja Tais Andamani mere rannikul, Jaava meres (Jaava, Singapur). Rannikumeres, ka jõgedes loodetealal. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; anadroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 36 cm (SL). Pole ohustatud. Äripüük.
Ilisha melastoma (Bloch & J. G. Schneider, 1801) (Indian ilisha) – india iliša. Indo-patsifiidne regioon: India ookeanis Malabari rannikust Calcuttani, Jaava meres (Jaava saar), Arafura meres, Lõuna-Hiina meres (Singapur, Tai laht), Ida-Hiina meres (Põhjasuunas kuni Taiwanini). Rannikumeres, suudmealadel. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; amfidroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 22 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.
Ilisha novacula (Valenciennes, 1847) (Burmese River ilisha) – väitsiliša. Aasia: Myanmari jõgedes. Irrawaddys ulatub vähemalt 650 km kaugusele rannikust. Mageveeline; pelaagiline; amfidroomne. Pikkus kuni 32 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Ilisha obfuscata Wongratana, 1983 (Hidden ilisha) – väike iliša. India ookean: teada vaid Bombay ja Pondicherry rannikult Rannikumeres ja estuaarides. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 7,4 cm (SL). Ohustatus määramata.
Ilisha pristigastroides (Bleeker, 1852) (Javan ilisha) – jaava iliša. Vaikse ookeani kesk-lääneosa: Jaava meres (Jakarta). Rannikumeres, siseneb ka riim- ja mageveekogudesse. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (SL). Ohustatus määramata. Äripüük.
Ilisha sirishai Seshagiri Rao, 1975 (Lobejaw ilisha) – sagarlõug-iliša. Indo-patsifiidne regioon: Pärsia lahest Bengali laheni ja Andamani meres Tai rannikul ja Tai lahes. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; anadroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 23 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.
Ilisha striatula Wongratana, 1983 (Banded ilisha) – triipiliša. India ookean: Karachist kuni Madraseni, võib-olla ka Calcuttani; võib-olla ka Austraalia looderannikul. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Rannikuvetes, tõenäoliselt ka suudmealadel. Pikkus kuni 18 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük
.
Juuli, 2020