Ilišad (Ilisha)

Ilišad (Ilisha), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi saagkõhtheeringlaste (Pristigasteridae) sugukonnast. Inglise ilishas; vene илиши.

Kõikide ookeanide troopilistes ja subtroopilistes rannikuvetes. Sisenevad riimvetesse ja jõgede suudmealadele. Mõned liigid tõuseva ka jõgedesse ja 2 liiki (amasonase iliša, väitsiliša) ongi üksnes mageveelised.

Kõhuserv kiiljas, silmad suured, hambad tillukesed. Toituvad peamiselt planktonist, ka koorikloomadest, pisikaladest jm.

Mõnda liiki (aafrika iliša, idailiša) püütakse ärilises mahus.

Suurim pikkus liigiti 7,4 (SL) – 60 (TL) cm.

Perekonnas on 16 liiki (FishBase, 2020):

Ilisha africana (Bloch, 1795) (West African ilisha) – aafrika iliša. Aafrika: Atlandi rannikul Senegali põhjaosast lõunasuunas kuni Angoolani. Rannikumeres, laguunides, estuaarides. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-35 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (SL), tavapikkus 16 cm (SL). Pole ohustatud. Äripüük (2000-2011. a vahemikus 5 708 – 32 865 t; Angoola, Sierra Leone, Ghana jt).

 

Ilisha amazonica (A. Miranda-Ribeiro, 1920) (Amazon ilisha) – amazonase iliša. Lõuna-Ameerika: Amazonase vesikonnas. Jõgedes, merre tõenäoliselt ei liigu. Mageveeline; pelaagiline. Pikkus kuni 19,7 cm (SL), suurim publitseeritud mass 98 g. Pole ohustatud.

 

Ilisha compressa J. E. Randall, 1994 – õhuke iliša. India ookeani lääneosa. Rannavetes. Mereveeline; pelaagilis-neriidne; 8-10 m sügavusel. Pikkus kuni 23,8 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Ilisha elongata (Anonymous (referred to E. T. Bennett), 1830) (Elongate ilisha) – idailiša. Indo-patsifiidne regioon: India ookeani põhjaosas (Kuweidi laht, Bengali lahes Puducherry piirkonnas), Jaava meres (Singapur), Ida-Hiina meres, Korea ja Jaapani rannikuvetes, Jaapani meres ja sisenevad ka Peeter Suure lahte Venemaa vetes. Rannikumeres, suudmealadel, ka poolkinnistes lahtedes. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; sügavamal kui 5 m. Pikkus kuni 60 cm (TL), tavapikkus 30 cm (TL). Pole ohustatud. Rohke äripüük (2000-2011. a vahemikus 80 425 – 98 657 t; Hiina).

 

Ilisha filigera (Valenciennes, 1847) (Coromandel ilisha) – coromandeli iliša. Indo-patsifiidne regioon: India ookeanis Bombays India idarannikuni, võib-olla ka Andamani mere rannikuni; Lõuna-Hiina meres Borneo looderannikul ja ka Sarawaki vetes. Rannikuvetes, siseneb suudmealadele. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; anadroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 22 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.

 

Ilisha fuerthii (Steindachner, 1875) (Pacific ilisha) – panama iliša. Vaikse ookeani kesk-idaosa: Salvadorist Peruu põhjatipuni. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Rannikuvetes, suudmealadel. Pikkus kuni 33 cm (TL), tavapikkus 20 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Liha ei peeta eriti kvaliteetseks.

 

Ilisha kampeni (M. C. W. Weber & de Beaufort, 1913) (Kampen's ilisha) – kampeni iliša. Indo-patsifiidne regioon: India ookeanis (India idarannikust Calcuttani), Indoneesias (Jakarta, Jaava, ka Kalimantan, Takisung); teated ka Araabia merest ja Tai vetest. Rannikuvetes, siseneb ka jõgedesse. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; amfidroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 15 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Ilisha lunula Kailola, 1986 (Longtail ilisha) – käärsaba-iliša. Vaikse ookeani kesk-lääneosa: Paapua Uus-Guinea ja Austraalia vetes. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus määramata. Andmed vähesed.

 

Ilisha macrogaster Bleeker, 1866 (Kalimantan ilisha) – suurkõht-iliša. Vaikse ookeani kesk-lääneosa: Lõuna-Hiina meres Borneol lääneranniku ja Sarawaki osariigi vetes. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Rannikuvetes, võib-olla siseneb estuaaridesse. Pikkus kuni 12 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Ilisha megaloptera (Swainson, 1839) (Bigeye ilisha) – suudmeiliša. Indo-patsifiidne regioon: India ookeanis Bombayst Bengali laheni ja Tais Andamani mere rannikul, Jaava meres (Jaava, Singapur). Rannikumeres, ka jõgedes loodetealal. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; anadroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 36 cm (SL). Pole ohustatud. Äripüük.

 

Ilisha melastoma (Bloch & J. G. Schneider, 1801) (Indian ilisha) – india iliša. Indo-patsifiidne regioon: India ookeanis Malabari rannikust Calcuttani, Jaava meres (Jaava saar), Arafura meres, Lõuna-Hiina meres (Singapur, Tai laht), Ida-Hiina meres (Põhjasuunas kuni Taiwanini). Rannikumeres, suudmealadel. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; amfidroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 22 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Ilisha novacula (Valenciennes, 1847) (Burmese River ilisha) – väitsiliša. Aasia: Myanmari jõgedes. Irrawaddys ulatub vähemalt 650 km kaugusele rannikust. Mageveeline; pelaagiline; amfidroomne. Pikkus kuni 32 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.

 

Ilisha obfuscata Wongratana, 1983 (Hidden ilisha) – väike iliša. India ookean: teada vaid Bombay ja Pondicherry rannikult Rannikumeres ja estuaarides. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 7,4 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Ilisha pristigastroides (Bleeker, 1852) (Javan ilisha) – jaava iliša. Vaikse ookeani kesk-lääneosa: Jaava meres (Jakarta). Rannikumeres, siseneb ka riim- ja mageveekogudesse. Mere-, mage- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (SL). Ohustatus määramata. Äripüük.

 

Ilisha sirishai Seshagiri Rao, 1975 (Lobejaw ilisha) – sagarlõug-iliša. Indo-patsifiidne regioon: Pärsia lahest Bengali laheni ja Andamani meres Tai rannikul ja Tai lahes. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; anadroomne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 23 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.

 

Ilisha striatula Wongratana, 1983 (Banded ilisha) – triipiliša. India ookean: Karachist kuni Madraseni, võib-olla ka Calcuttani; võib-olla ka Austraalia looderannikul. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Rannikuvetes, tõenäoliselt ka suudmealadel. Pikkus kuni 18 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük

.

                                                                                                                                                                                         Juuli, 2020

Vaata lisaks:

Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)




Hotmedia.ee