Otsingu tulemused:

1. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
2. Aadria meri
3. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
4. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
5. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abiogenees
8. Adamson Amandus
9. aer
10. aerjalalised (kopepoodid)
11. Ahing (västar; angerjaahing)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. Ahtuba
14. Ahven (Perca fluviatilis)
15. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
16. Aiauss
17. ainupõlvsed
18. Akuraid (Narcine)
19. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
20. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
21. albatrossid
22. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
23. Allveevahimees
24. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
25. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
26. Amudarja
27. Amuur
28. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
29. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
30. Anemomeeter
31. Angerja oja (Angerja jõgi)
32. Angerjaõngejada
33. Angerjas (Anguilla anguilla)
34. Angerjas (pärimus)
35. Angerjas jaapani köögis
36. Angerjasöömise ajaloost
37. Angerjaõngejada
38. Angersägad (Clarias)
39. Angulas
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Anisakiidid (Anisakidae)
42. Anne kanal
43. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
44. Anšoovislased (Engraulidae)
45. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
46. Antagonism
47. Araabia meri
48. Arapaima
49. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
50. Arteesia vesi
51. Astelraid (Dasyatis)
52. Astelraid 2 (Bathytoshia)
53. Astelraid 3 (Hemitrygon),
54. Astelraid 6 (Fontitrygon)
55. Atla jõgi
56. Atla laht
57. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
58. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
59. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
60. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
61. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
62. Atlandiraid (Atlantoraja)
63. atraktant (atrahent)
64. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
65. Baikal
66. Balzer
67. Barramundi
68. Bass
69. Bellingshausen
70. Beluuga (Huso huso)
71. Bentaal
72. Bentos
73. Bete
74. Bete Krokodil
75. Biofilter
76. Bioturbatsioon
77. Birdeye
78. Birjussa
79. bissa
80. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
81. Botvinja
82. Brahmaputra
83. Briis
84. Buran (mootorsaan)
85. Canvey saare elukas
86. Castingu MM
87. Chessie (veekrüptiid USAs)
88. Cooki saared
89. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
90. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
91. Creme
92. D.A.M.
93. Daaniod (Danio)
94. Daing
95. Devaariod (Devario)
96. Dirhami laht
97. Donburi
98. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
99. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
100. Ebabootsiad (Parabotia)
101. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
102. Ebisu (jaapani kalajumal)
103. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
104. Eesti jõgede loend
105. Eesti järved
106. Eesti järvede loend
107. Eesti Kalur
108. Eesti lahed (tähestikuline loend)
109. Eesti Merekool
110. EFTTA
111. Elango, Julius
112. Emajõe Lodjaselts
113. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
114. Emakala (Zoarces viviparus)
115. End, Albert Arvo
116. Endla järvestik
117. Erikson, Juhan (kalatööstur)
118. Erinarkid (Heteronarce)
119. Erm Vaike
120. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
121. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
122. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
123. Fenkol (apteegitill)
124. Flambeau
125. Fotofoor
126. Friteerimine
127. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
128. Garum ja liquamen
129. Gupi (Poecilia reticulata)
130. Hõbesilmad (Chanodichthys)
131. Haamerhai (Eusphyra blochii)
132. Haid kulinaarias
133. Hailiha nimekujud
134. Hakk-kala
135. Hallhaid (Carcharhinus)
136. Hammassärg (Rutilus frisii)
137. Harilaid
138. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
139. Harilik meriangerjas (Conger conger)
140. Harilik merilohe (Trachinus draco)
141. Harilik mullauss (maauss)
142. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
143. Harilik pardkala (Barbus barbus)
144. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
145. Harilik taimen (Hucho taimen)
146. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
147. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
148. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
149. Harju alamvesikond
150. Hauapüük
151. Haug püügikalana
152. Haug toidukalana
153. Haugasraid (Aetobatus)
154. Heeringalised (Clupeiformes)
155. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
156. Heeringlased (Clupeidae)
157. Heik (Hake) kalanimedes
158. Heintz Karl
159. Helepardlikud (Mystacoleucus)
160. Heleraid (Leucoraja)
161. Helkseljad (Chelaethiops)
162. Hensen, Victor
163. Hi-Lo
164. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
165. Hiinatrullid (Yunnanilus)
166. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
167. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
168. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
169. Hobulaiuskraadid
170. Hollandi kaste
171. Homaarlased (Nephropidae)
172. Hulkharjasussid (Polychaeta)
173. Hõbekoger (Carassius gibelio)
174. Hõimkond
175. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
176. Hämarhaid (Scymnodalatias)
177. Hülgepüük
178. Iilastuli
179. Imiussid (Trematoda)
180. Indo-Vaikne ookeaniala
181. Invincible (Nilsu)
182. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
183. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
184. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
185. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
186. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
187. Jahumardika vastne (jahuuss)
188. Johannes Vares
189. Jussi järved
190. Juust õngesöödana
191. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
192. Jõehallhaid (Glyphis)
193. Jõemõisa-Kaiu järvestik
194. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
195. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
196. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
197. Jämesabaraid (Urolophus)
198. Järveelustik ehk limnobios
199. Järvekoletised
200. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
201. Jäseraid (Cruriraja)
202. Jääpüük
203. Jäärauad
204. Kääbusrasboorad (Boraras)
205. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
206. Kaanid (Hirudinea)
207. Kaarmise järv (Karmise järv)
208. Kaaviari ajaloost
209. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
210. Kahvamine
211. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
212. Kalakaste
213. Kalakasvatus
214. Kalakasvatus Eestis
215. Kalamüüdid ja müütilised kalad
216. Kalandus
217. Kalanduskoda
218. Kalaparv
219. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
220. Kalurite loitse ja ütlusi
221. Kaluuga (Huso dauricus)
222. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
223. Karelestad (Hippoglossoides)
224. Kartul
225. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
226. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
227. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
228. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
229. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
230. Katsuobushi
231. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
232. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
233. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
234. Kidata konks
235. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
236. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
237. Kiinide vastsed
238. Kiisk (pärimus)
239. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
240. Kilu nimelugu
241. Kinnine haspelrull
242. Kinnise rulli ehitus
243. Kirptirgu sidumise sõlm 1
244. kiviahvenlased (Serranidae)
245. Kivitrullingud (Nemacheilus)
246. Koerhaid (Scyliorhinus)
247. Koerhailased (Scyliorhinidae)
248. Koger (Carassius carassius)
249. Kogred (Carassius)
250. Koibraid (Sinobatis)
251. konks (õngekonks)
252. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
253. Koolmekalad (Erimyzon
254. Koonhaid (Rhizoprionodon)
255. Koorküla järvestik
256. Kopskalad (Dipnoi)
257. Kosmoidsoomus
258. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
259. Kuivatamine/vinnutamine
260. Kuldkala (Carassius auratus)
261. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
262. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
263. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
264. Kura säär
265. Kuremaa järv (Kurema järv)
266. Kussie (jaapani järvekoletis)
267. Kuusamon Uistin Oy
268. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
269. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
270. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
271. Kärbsed õngesöödana
272. Kärbsenukk (kärbsekookon)
273. Kärbsetõugud meditsiinis
274. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
275. Kärphaid (Mustelus)
276. Kärsshingud (Acantopsis)
277. Käsiõng
278. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
279. Käärtrullid (Schistura) 2
280. Käärtrullid (Schistura) 3
281. Lühirasboorad (Brevibora)
282. Lahtise rulli ehitus
283. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
284. Lahtise rulli vänt
285. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
286. Lakerda (türgipärane soolakala)
287. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
288. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
289. Landilugu: dr Heintz
290. Landilugu: Kuusamo puukala
291. Landilugu: Nilsu
292. Lasa järv [Koorküla järvestik]
293. Lasnhaid (Scoliodon)
294. Lasnlõuad (Scaphognathops)
295. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
296. Leevi jõgi
297. Leivast õngesöödad
298. Lenddaaniod (Esomus)
299. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
300. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
301. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
302. Lestad (Platichthys)
303. Libekala
304. Liblikate röövikud
305. Liblikraid (Gymnura)
306. Liftahvenad (Helicolenus)
307. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
308. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
309. Linajärv (Jussi Linajärv)
310. Linask (Tinca tinca)
311. Linné, Karl
312. Linnuroni (Ligula intestinalis)
313. Lintsabalased (Trichiuridae)
314. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
315. Logardraid 3 (Pseudobatos)
316. Logardrailased (Rhinobatidae)
317. Lonthülged (Mirounga)
318. Loobu jõgi
319. Lophius budegassa (must merikurat)
320. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
321. Luts (Lota lota)
322. Lõunaraid (Zearaja)
323. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
324. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
325. Läänesaarte alamvesikond
326. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
327. maailma jõed (loend)
328. Maggot
329. Majak (kolhoos)
330. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
331. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
332. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
333. Man
334. Mannasöödad
335. Maskraid (Neotrygon)
336. meduus
337. Merehaigus
338. Merekoletised
339. Meremeeste uskumused
340. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
341. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
342. Merikeellased (Soleidae)
343. Merikogerlased (Sparidae)
344. Merikoha (Sander marinus)
345. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
346. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
347. Meriluts (Brosme brosme)
348. Merineitsi
349. Meripuugid (Scorpaena)
350. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
351. Merisutt (Petromyzon marinus)
352. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
353. Merluusid (Merluccius)
354. Metsprussakas
355. Miiu
356. Moiva (Mallotus villosus)
357. Mokkparrakad (Labeobarbus)
358. Morilased (Moridae)
359. muda
360. Mudaelustik ehk pelon
361. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
362. Mussie (järvekoletis Kanadas)
363. Mussoon
364. Must marliin (Istiompax indica)
365. Mustatäpitõbi
366. Musthaid (Apristurus)
367. Mustjõe alamvesikond
368. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
369. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
370. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
371. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
372. Mõrrapüük
373. Mõõkkala (Xiphias gladius)
374. Mägiründid (Psilorhynchus)
375. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
376. Määr, Aleksander
377. Mölder, August
378. Mügarninad (Hybopsis)
379. Müütilised veeolendid
380. Näkk (eesti)
381. Naaskelraid (Pastinachus)
382. Nahknark (Crassinarke dormitor)
383. Naissaar
384. Narmasmokad (Labeo)
385. Narva veehoidla
386. Nasv
387. Navaaga (Eleginus nawaga)
388. Nelikant-kaldauss
389. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
390. Niituimlutslased (Physidae)
391. Nipsviidikad (Hemiculter)
392. Nirkhailased (Hemigaleidae)
393. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
394. Nokisründid (Microphysogobio)
395. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
396. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
397. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
398. Nugishaid (Triakis)
399. Nuutraid (Himantura)
400. Oad, Jaan
401. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
402. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
403. Ogahaid (Squalus)
404. Ogasilmad (Pangio)
405. Ojamaa (Gotland)
406. Okasturilased (Notacanthidae)
407. Okishaid (Centroscyllium)
408. ondatra (piisamrott, biisamrott)
409. Osmussaar
410. Pakssabaraid (Trygonoptera)
411. Paljaslõuad (Acheilognathus)
412. paneerimine
413. Pardpuntiused (Barbodes)
414. Paunküla veehoidla
415. Peen kõduuss
416. Peipsi alamvesikond
417. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
418. Pettai, Elmar Voldemar
419. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
420. Pigo (Rutilus pigus)
421. Pihklased (Myxini)
422. Pihtla kalakasvandus
423. Piikraid (Urobatis)
424. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
425. Piimjas soouss
426. Piiskopikala (bishop fish)
427. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
428. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
429. Pimenarkid (Typhlonarke)
430. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
431. Poi
432. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
433. Polaarhaid (Somniosus)
434. Poola uss
435. Prespa forell (Salmo peristericus)
436. Prussakas ja tarakan
437. Psammon
438. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
439. Punane vihmauss (pool-ööuss)
440. Punapardlikud (Pseudobarbus)
441. Puntiused (Puntius)
442. Purikalalased (Istiophoridae)
443. Purjus krevetid
444. Puukala (Kuusamo puukala)
445. Põhjavee-elustik
446. Põishüljes (Cystophora cristata)
447. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
448. Põlula Kalakasvatuskeskus
449. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
450. Pärimus: Kaussjärv
451. Pärimus: Lutsu järv
452. Pärimus: Otepää Pühajärv
453. Pärimus: Raudjärve kullapütt
454. Pärimus: Uhtjärv
455. Pärimus: Verijärv
456. Pärnu alamvesikond
457. Pärnu Kalakombinaat
458. Pärnu kalanduskool
459. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
460. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
461. Rabakonn
462. Raid (Raja)
463. Rakfisk ehk norra hapukala
464. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
465. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
466. Rasboorad (Rasbora)
467. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
468. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
469. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
470. Reobiont
471. Riffhai (Triaenodon obesus)
472. Rihmsabaraid (Taeniura)
473. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
474. Riikoja Heinrich
475. Ristkok, Jüri
476. Robalod (Centropomus)
477. Roheline mullauss
478. Rohukonn
479. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
480. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
481. Rombkalad (Bothus)
482. Rombkalalased (Bothidae)
483. Roosa mullauss
484. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
485. Ruske käärtrull (Schistura russa)
486. Russalka
487. Rõbak Baltiki
488. Rõuge järvestik
489. Räimeõng
490. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
491. Saadjärv (Saadrejärv)
492. Saaghailised (Pristiophoriformes)
493. Saagsabahaid (Galeus)
494. Sagrits, Richard
495. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
496. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
497. Sammet, Jaak
498. Sannakji
499. Sardiin (Sardina pilchardus)
500. Sardiinid
501. Sardinellid (Sardinella)
502. Saunja laht
503. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
504. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
505. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
506. Sidrunhaid (Negaprion)
507. Siiad (Coregonus)
508. Siig - huvipüük Eestis
509. Siig spordikalana Skandinaavias
510. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
511. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
512. Sinakas soouss
513. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
514. siugkonnalised (apoodid)
515. Soomuskuked (Lepidotrigla)
516. Soomuslest (Limanda limanda)
517. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
518. Sovetskaja Rodina (laev)
519. Spinningisti kaksteist käsku
520. Staratel
521. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
522. Stroganina
523. Sump (kumm, pandur, märss)
524. Sumplaev
525. Susski, Vladimir
526. Suue
527. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
528. Suur mullauss
529. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
530. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
531. Suurallikas
532. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
533. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
534. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
535. Sõnnikuuss
536. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
537. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
538. Südvester
539. Sünkraid (Amblyraja)
540. Süvahaid (Centroscymnus)
541. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
542. Süvaraid (Bathyraja)
543. Šelfihaid (Halaelurus)
544. Zoobentos
545. Taaliku sadam
546. Tabadusekepp
547. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
548. Tainas angerjapüügiks
549. Tallinna Kalakombinaat
550. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
551. Tallinna Merekolledž
552. Tamm, Friedrich
553. Tamula järv (Tamla järv)
554. Tatrakakud
555. Temera (Temera hardwickii)
556. Tempura
557. Tiit Hunt. Eesti kalad
558. Tintlased (Osmeridae)
559. Tippviidikad (Alburnoides)
560. Tobiased (Ammodytes)
561. Tooder
562. Traaler
563. Traalnoot
564. Traalpüük
565. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
566. Triivpüük
567. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
568. Trullinglased (Nemacheilidae)
569. Trullingud (Barbatula)
570. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
571. Tuletorn
572. Tume vihmauss
573. Tumehaid (Etmopterus)
574. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
575. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
576. Tursad (Gadus)
577. Tursamaks
578. Tursamaksa konserveerimine
579. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
580. Tuul
581. tuulekala (pärimus)
582. Tuur
583. Tuurlased (Acipenseridae)
584. Tõugjärv (Küünjärv)
585. Tõugussaare raba laugas
586. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
587. Tääkraid (Urotrygon)
588. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
589. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
590. Tömpninad (Pimephales)
591. Ukraina (baaslaev)
592. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
593. Unadon
594. Und
595. Undiin
596. Urbukse järv (Urbuse järv)
597. Ussikonks (säärekidadega konks)
598. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
599. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
600. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
601. Väitskõhud (Parachela)
602. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
603. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
604. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
605. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
606. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
607. Valgeninahai (Nasolamia velox)
608. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
609. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
610. Vasarhaid (Sphyrna)
611. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
612. Vastne
613. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
614. vesikond
615. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
616. Vihmauslased (Lumbricidae)
617. Vihmauss (liigid)
618. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
619. Viitina kuurits
620. Vimb (Vimba vimba)
621. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
622. Vinkelhaid (Oxynotus)
623. Vinnutatud räimed
624. Viru alamvesikond
625. Viuraid (Aetomylaeus)
626. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
627. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
628. Võldas (Cottus gobio)
629. Võrtsjärve alamvesikond
630. Väheharjasussid
631. Vähilaadsed
632. väike meriahven (Sebastes viviparus)
633. Väike ogahai (Squalus blainville)
634. Väike saagrai (Pristis clavata)
635. väike tobias (nigli, väiketobias)
636. Väikeraid (Rajella)
637. Väikesuulest (Microstomus kitt)
638. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
639. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
640. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
641. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
642. Vöötninad (Rhinichthys)
643. Õlikook
644. Õngekonksu ajaloost
645. Õngitsemine+
646. Õnne lõhe
647. Äntu järved
648. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
649. Ülemiste järv
650. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
651. Yam (mere ja kaose jumal)

Devaariod (Devario)

Devaariod (Devario), kiiruimsete kalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes ) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna daaniolaste (Danioninae) alamsugukonnast. Leviala Lõuna- ja Kagu-Aasias. Erinevates biotoopides: nii kiire vooluga mägijõgedes kui ka tiikides, lammidel või üleujutatud riisipõldudel. Vilkad parvekalad.

Keha piklik, külgedelt lamestunud. Lühikesed poised (1-2 paari), paljudel liikidel piki- või põikitriibud, emased tavaliselt isastest värvilisemad. Toituvad putukatest, koorikloomadest, ussikestest, planktonist.

Mõned liigid on kasutusel akvaariumikaladena.

Perekonnas on 47 liiki (FishBase, 2020):

Devario acrostomus (Fang & Kottelat, 1999) – ülasuu-devaario. Aasia: Laoses Mekongi vesikonnas. Bentopelaagiline. Väikestes metsajõgedes, ka mägisel alal. Pikkus kuni 7,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Devario acuticephala (Hora, 1921) – teravpea-devaario. Aasia: India. Bentopelaagiline. Mägijõgedes ja -tiikides. Pikkus kuni 4 cm (SL). Ohustatud (VU).

 

Devario aequipinnatus (McClelland, 1839) (Giant danio) – suur devaario. Aasia: Indiast ja Nepaalist kuni Indohiina poolsaareni. Pelaagiline. Eelmäestiku jõgedes metsavööndis. Pikkus kuni 15 cm (TL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.

 

Devario affinis (Blyth, 1860) – salweeni devaario. Aasia: India. Pelaagiline. Pikkus kuni 8 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Devario annandalei (Chaudhuri, 1908) – annandale'i devaario. Aasia: Chao Phraya, Salweeni ja Mekongi vesikondades. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Devario annnataliae Batuwita, de Silva & Udugampala, 2017 – ann-natalie devaario (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Si Lankal Sinharaja vihmametsas asuva Brahmana Ella joa vetes. Liigi olemasolu peertakse osade ihtüoloogide poolt küsitavaks. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,4 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Devario anomalus Conway, Mayden & Tang, 2009 – chittagongi devaario. Aasia: Bangladesh; teada vaid ühes piirkonnas. Pelaagiline. Pikkus kuni 9,7 cm (SL). Ohustatud (VU).

 

Devario apogon (Chu, 1981) – yunnani devaario. Aasia: Hiinas Yunnani provintsis Irrawaddy vesikonnas. Bentopelaagiline. Suurte parvedena suurtes jõgedes, nende lisajõgedes ja ka kraavides. Pikkus kuni 5,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Devario apopyris (Fang & Kottelat, 1999) – nakboni devaario. Aasia: Laose põhjaosas Mekongi vesikonnas, teada vaid ühest paikkonnast. Bentopelaagiline. Leitud oru põhjas asuvast aeglase vooluga madalast ojast, ümberringi riisipõllud. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Devario assamensis (Barman, 1984) – assami devaario. Aasia: Indias Assami osariigis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9 cm (SL). Ohustatud (VU).

 

Devario auropurpureus (Annandale, 1918) – inlé devaario. Aasia: Myanmaris Inlé järve vesikonnas. Pelaagiline. Tiheda taimestikuga seisuvees. Pikkus kuni 10 cm (TL), tavapikkus 5 cm (NG). Väga ohustatud (EN). Akvaristikaäri.

 

Devario browni (Regan, 1907) – browni devaario. Aasia: Myanmar Salweeni vesikonnas. Pelaagiline. Kiire vooluga varjulistes ojades. Toitub peamiselt maismaaputukatest, sealhulgas sipelgatest ja kärbestest. Pikkus kuni 8 cm (Sl). Ohustatude (VU).

 

Devario chrysotaeniatus (Chu, 1981) – kuldtriip-devaario. Aasia: Hiinas ja Laoses Mekongi ülemjooksul. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Devario coxi Kullander, Rahman, Norén & Mollah, 2017 – coxi devaario (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Bangladesh. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,2 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Devario deruptotalea Ramananda & Vishwanath, 2014 – sogakiri-devaario (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Indias Manipuri osariigis Yu jõkke voolavas Dutah ojas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 6,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Devario devario (F. Hamilton, 1822) (Bengal danio) – harilik devaario. Aasia: Pakistan, India, Nepaal ja Bangldesh; teated kia Afganistanist. Bentopelaagiline. Jõgedes, kanalites, tiikides, üleujutatud riisipõldudel. Parvena. Toitub ussikestest, koorikloomadest, putukatest, vetikatest. Pikkus kuni 10 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Devario fangae Kullander, 2017 – fangfangi devaario (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Myanmaris Ayeyarwaddy jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Väikestes mägiojades. Pikkus kuni 6,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Devario fangfangae (Kottelat, 2000) – fangi devaario. Aasia: Laoses Nam Kadingi vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 6,8 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Devario fraseri (Hora, 1935) (Fraser's danio) – fraseri devaario. Aasia: Indias Maharashtra osariigis. Bentopelaagiline. Jõgedes ja ojades. Pikkus kuni 10 cm (TL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Devario gibber (Kottelat, 2000) – küürdevaario. Aasia: Laoses Xe Kongi ja Xe Gongi jõgede valgaladel (Mekongi vesikond); tõenäoliselt ka Laose lõunaosas ja Kambodža põhjaosas. Bentopelaagiline. Kiire või mõõduka vooluga ojades. Pikkus kuni 6,5 cm (SL). Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük.

 

Devario horai (Barman, 1983) – hora devaario. Aasia: India. Bentopelaagiline. Mägiojades. Pikkus kuni 2,8 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

 

Devario interruptus (Day, 1870) – pooljoon-devaario. Aasia: Hiinas Yunnani provintsis Irrawaddy vesikonnas. Bentopelaagiline. Mägiojades. Pikkus kuni 6 cm (SL), tavapikkus 5 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Devario kakhienensis (J. Anderson, 1879) – kakhyeni devaario. Aasia: Myanmaris ja Hiinas Irrawaddy vesikonnas. Bentopelaagiline. Väikestes mägiojades. Toitub maaputukatest. Pikkus kuni 12 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Devario kysonensis (Nguyễn, Nguyễn & Mùa, 2010) – vietnami devaario (nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt; varem vietnami daanio). Aasia: Vietnamis Nghe An'i provintsis Nam Khieni allikas. Bentopelaagiline. Madalates selge veega allikates. Pikkus kuni 15 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Devario laoensis (Pellegrin & Fang, 1940) – mekongi devaario. Aasia: Salweeni jõest kuni Mekongi keskjooksuni. Bentopelaagiline. Kiire vooluga jõgedes. Parvena. Toitub õhuputukatest ja veeselgrootutest. Pikkus kuni 8 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Devario leptos (Fang & Kottelat, 1999) – sale devaario. Laose põhjaosas Mekongi vesikonnas. Bentopelaagiline. Aeglase või mõõduka vooluga metsaojades. Pikkus kuni 5,2 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Devario maetaengensis (Fang, 1997) (Fire bar danio) – põhjatai devaario. Aasia: Tai põhjaosas. Bentopelaagiline. Mägiojades. Toitub maaputukatest. Pikkus kuni 5 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Devario malabaricus (Jerdon, 1849) (Malabar danio) – malabari devaario. Aasia: India läänerannikul ja Sri Lankal. Bentopelaagiline. Erinevates biotoopides. Toitub putukatest ja detriidist. Pikkus kuni 12 cm (TL), tavapikkus 8 cm (TL). Pole ohustatud. Ulatuslik akvaristikaäri.

 

Devario manipurensis (Barman, 1987) – manipuri devaario. Aasia. India. Bentopelaagiline. Mägiojades. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Devario micronema (Bleeker, 1863) – pisidevaario (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Sri Lanka lääneosas Kelani oru kaitsealal. Bentopelaagiline. Aeglase vooluga metsaojades. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Devario monticola Batuwita, de Silva & Udugampala, 2017 – mägidevaario (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Sri Lankal Mahaweli jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Mägiojades. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Devario myitkyinae Kullander, 2017 – myitkyina devaario (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Myanmari põhjaosas Ayeyarwaddy jõe vesikonnas Myitkyina linna lähedal järves ja ojas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 6,9 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Devario naganensis (Chaudhuri, 1912) – naga devaario. Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 4,5 cm (TL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Devario neilgherriensis (Day, 1867) (Nilgiri danio) – nilgiri devaario. Aasia: India. Bentopelaagiline. Mägiojades. Pikkus kuni 10 cm (TL). Väga ohustatud (EN).

 

Devario ostreographus (McClelland, 1839) – purpurdevaario. Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Devario pathirana (Kottelat & Pethiyagoda, 1990) (Barred danio) – safiirdevaario. Aasia: Sri Lankal Nilwana jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Kiire vooluga ojades. Pikkus kuni 6 cm (SL). Väga ohustatud (EN). Akvaristikaäri.

 

Devario peninsulae (Smith, 1945) – lõunatai devaario. Aasia: Tali lõunaosas. Pelaagiline. Pikkus kuni 8 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Devario regina (Fowler, 1934) (Queen danio) – kuningdevaario. Aasia: India, Myanmar, Tai, Loode-Malaisia. Bentopelaagiline. Kiire või mõõduka vooluga väikejõgedes ja ojades eelmäestiku metsavööndis. Rühmana. Toitub putukatest ja zooplanktonist. Pikkus kuni 10,1 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Devario salmonata (Kottelat, 2000) – lõhidevaario. Aasia: Laoses Bolaveni platool Mekongi vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 4,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Devario shanensis (Hora, 1928) (Hora danio) – shani devaario. Aasia: Irrawaddy ja Salweeni vesikondades. Bentopelaagiline. Ojad, tiigid, riisipõllud. Pikkus kuni 7 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Devario sondhii (Hora & Mukerji, 1934) – sondhi devaario. Aasia: Myanmar. Bentopelaagiline. Jõelammid, riisipõllud. Parvena. Toitub veeselgrootutest ja vetikatest. Pikkus kuni 6,5 cm (SL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.

 

Devario spinosus (Day, 1870) – ogadevaario. Aasia: Myanmar. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Devario strigillifer (Myers, 1924) – strigildevaario. Aasia: Myanmari põhjaosas Myitkuina distriktis. Pelaagiline. Kiiretes ja madalates bambusmetsa ojades. Pikkus kuni 10 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Devario suvatti (Fowler, 1939) – suvatti devaario. Aasia: Tai. Pelaagiline. Pikkus kuni 9 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Devario udenii Batuwita, de Silva & Udugampala, 2017 – udeni devaario (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Osade ihtüoloogide poolt peetud liigi olemasolu küsitavaks. Aasia: Sri Lankal Gini jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Kiiretes mõõdukalt varjulistes ojades. Pikkus kuni 6,8 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Devario xyrops Fang & Kullander, 2009 (Blue moon danio) – arakani devaario. Aasia: Myanmaris Arakani mäestiku läänenõlvade väikestes metsaojades. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,7 cm (SL). Ohulähedane (NT).

 

Devario yuensis (Arunkumar & Tombi Singh, 1998) – yu devaario. Aasia: Indias ja Myanmaris Lokchao jões. Pelaagiline. Pikkus kuni 8,8 cm (TL). Ohustatud (VU).

                                                                                                                                                                                           Aprill, 2020

Vaata lisaks:

Daaniolased (Danioninae)




Hotmedia.ee