ajujää (triivjää)

ajujää, triivjää 


Tuule ja hoovuste toimel veekogul triiviv jää; põhiline jäätüüp avamerel. 

Maa pöörlemisest Coriolisi jõu mõjul ajub jää põhjapoolkeral tuule suuna suhtes paremale, lõunapoolkeral vasemale. Ajujää liikumissuunda mõjutavad tugevasti ka kalda lähedus, saarte ja madalike olemasolu ning veekogu põhjareljeef. Ajujää veepinna katvus võib ulatuda kuni 100%. 
Kui vaba veepinda on väga vähe, siis nimetatakse vastavat ajujääd ka paakjääks
Vallideks kuhjunud ajujääd nimetatakse rüsijääks, samuti nimetatakse rüsijääks või rüsiks jääkaane alla kuhjunud jääkihte. – 

Paiguti võib rüsijää kohal jääd olla palju paksema kihina kui veekogu muudes osades ning rüsijää võib ulatuda ka veekogu põhjani. Ajujää hulka kuuluvad ka jäämäed. Ajujääd iseloomustavad iga, sulamisaste, lumikatte olemasolu, tihedus ja jäävälja horisontaalmõõtmed. Väikeste jääväljade mõõtmed on 0,5-2 km, suurtel 2-10 km, ulatuslikel 10 km ja rohkem. 
Ajujää tihedust iseloomustatakse jäätükkide pindala ja nende vahel oleva vaba vee pindala suhtega; seda väljendatakse pallides (1 kuni 10). 

Allikad: 
ENE 
Mereleksikon 
Vikipeedia
Kalale.ee KIK