Nurg (Blicca bjoerkna)

Nurg (Blicca bjoerkna) on kalaliik karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonna Leuciscinae perekonnast Blicca.  Ainus liik perekonnas.

[Inglise white bream, silver bream; saksa Güster, Blicke, Pliete, Halbbrasse jm; leedu plakis; läti plicis; poola kr±p; rootsi björkna; soome pasuri; taani flire; vene густера]

Eestis ka hooralatik, latika hoorapoeg, litakas, litslatikas, pillak, praks, pärul, rõks, sirul.


Joonistus: A. Turovski / Eesti mageveekalad

Kirjeldus
Kehalt sarnaneb noore latikaga, ent tema soomused on seljauime lähedal peaaegu sama suured kui küljejoone juures (erinevalt latikast). Silma läbimõõt ninamiku pikkusega võrdne või sellest suurem (latikal väiksem). 
Neeluhambad kahes reas. 
Selg hallikasroheline kuni mustjaspruun, küljed heledad hõbedase varjundiga, kõht valge. Uimed rohekashallid, kuid paarisuimed (mõnikord ka pärakuuim) aluse juures punakad (vahel ka kollakad). 
Isastel kudemisajal peas ja keha eesosas nõrk helmeskate.

Loendatavad tunnused: Seljauimes 3 ogakiirt ja  8-9 pehmet kiirt; rinnauimes 1 ogakiir ja 14-16 pehmet kiirt, kõhuuimes 2 ogakiirt ja 8 pehmet kiirt; pärkuuimes 3 ogakiirt ja 19-24 pehmet kiirt, lõpusepiisid 14-21; soomusvalem 44  8-10/4-6  52.

Levik
Meie alamliik (B. b. bjoerkna) elab Püreneedest ja Alpidest põhja pool kuni Lõuna-Rootsini, ida poole Kaama ja Uurali jõgedeni, lõunasuunas Musta ja Kaspia meredeni. Teda on Kirde-Prantsusmaal, Ida-Inglismaal, Taanis, Kagi-Norras, Lõuna-Soomes; Laadogas ja Oneegas; Volga Urali Embas Tereki jt jõgedes.
Kaukaasia lõunaosajõgedes elab teine alamliik taga-kaukaasia nurg (B. b. transcaucasica).

Eestis elab nurg ligikaudu 70-s järves (valdav enamik neist on latikajärved) ja paarikümnes aeglase vooluga jões, samuti rannikumere magestunud osades (eeskätt Pärnu lahes ja Väinameres).

Eluviis
Põhja hoiduv parvekala, kes eelistab taimerikkaid madala sooja veega kohti. Talvitub sügavamal.

Sigimine 
Eestis emastel suguküpsus tavaliselt 3-5-aastaselt (L 10-15 cm), isastel pisut nooremalt (3-4-aastaselt, 9-13 cm). Koeb enam-vähem samal ajal kui roosärg (mai lõpust 16-18 ºC juures juuli keskpaigani), ka koelmud sarnased (jää poolt üles tõstetud pilliroo- ja kaislakogumike juured ning taimerikas madalvesi).
Küpsed marjaterad on heledad punakaskollased, läbimõõduga 1,1-1,3 mm, koetakse ühe kuni kolme (enamasti kahe) portsjonina. Absoluutne viljakus tavaliselt 5000-100 000 marjatera, suhteline viljakus 200-250 marjatera. Haudeaeg 4-7 ööpäeva, kooruva vastse pikkus (L) 5 mm ümber.

Toitumine 
Noorjärkude põhitoiduks on tavapäraselt zooplankton, ent üleminek põhjaloomastikule toimub palju varem kui latikal, harilikult juba esimese eluaasta sügisel. Ei heida armu ka koetud marjale (tihti isegi liigikaaslaste omale), kalavastsetele ja -maimudele.

Kasv ja vanus 
Kasvab latikast ligikaudu viis korda aeglasemalt: aastaste pikkus (L) keskmiselt 3,8-5 cm ja kaal 0,4-1 g, kolmeaastased 8,5-10 cm ja 5-9 g, viieaastased 14-15 cm ja 24-35 g, seitsmeaastased 18-19 cm ja 58-75 g, kümneaastased 21-23 cm ja 110-140 g, viieteistaastased 26-29 cm ja 220-300 g. 
Emased kasvavad isastest kiiremini ja elavad kauem.

Kaalurekord Eestis 900 g (Suur-Emajõgi, 2006). 1
Maailmarekord: 1,8 kg (T¹ehhoslovakkia, kuuekümnendad aastad)2; 2,13 kg (Hase jõgi, Saksamaa)3.

Väljapüük 
Töönduskalana väikese tähtsusega, saak arvatakse peamiselt loomasöödaks kasutatava peenkala hulka. Kohati (näiteks Pärnu jões) pakub huvi harrastuskalastajaile.

Vähesel määral (kokku 300-1000 tonni) püütakse nurgu Poolas ja Ukrainas.

Liha kalorsuselt (110-120 kcal / 100g) latika omaga peaaegu võrdne, kuid jääb sellest maitse poolest tublisti maha. Söömise teevad ebamugavaks ka rohked pindluud.

Allikad:
1 Rekordkalad Eesti vetest. Emajõe Nupuklubi.ee
2 E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
3 Maailma rekordkalad (inglise)
Blicca bjoerkna FishBase's (juuli, 2014)

 
Juuli, 2014

Vaata lisaks:

Latikas (Abramis brama)
Leuciscinae (karpkalalaste alamsugukond)
Karpkalalased (Cyprinidae)
Kalale.ee KIK