Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
58. Atlandiraid (Atlantoraja)
59. atraktant (atrahent)
60. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
61. Baikal
62. Balzer
63. Barramundi
64. Bass
65. Bellingshausen
66. Beluuga (Huso huso)
67. Bentaal
68. Bentos
69. Bete
70. Bete Krokodil
71. Biofilter
72. Bioturbatsioon
73. Birdeye
74. Birjussa
75. bissa
76. Botvinja
77. Brahmaputra
78. Briis
79. Buran (mootorsaan)
80. Canvey saare elukas
81. Castingu MM
82. Chessie (veekrüptiid USAs)
83. Cooki saared
84. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
85. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
86. Creme
87. D.A.M.
88. Daing
89. Dirhami laht
90. Donburi
91. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
92. Ebisu (jaapani kalajumal)
93. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
94. Eesti jõgede loend
95. Eesti järved
96. Eesti järvede loend
97. Eesti Kalur
98. Eesti lahed (tähestikuline loend)
99. Eesti Merekool
100. EFTTA
101. Elango, Julius
102. Emajõe Lodjaselts
103. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
104. Emakala (Zoarces viviparus)
105. End, Albert Arvo
106. Endla järvestik
107. Erikson, Juhan (kalatööstur)
108. Erinarkid (Heteronarce)
109. Erm Vaike
110. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
111. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
112. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
113. Fenkol (apteegitill)
114. Flambeau
115. Fotofoor
116. Friteerimine
117. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
118. Garum ja liquamen
119. Gupi (Poecilia reticulata)
120. Haamerhai (Eusphyra blochii)
121. Haid kulinaarias
122. Hailiha nimekujud
123. Hakk-kala
124. Hallhaid (Carcharhinus)
125. Hammassärg (Rutilus frisii)
126. Harilaid
127. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
128. Harilik meriangerjas (Conger conger)
129. Harilik merilohe (Trachinus draco)
130. Harilik mullauss (maauss)
131. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
132. Harilik taimen (Hucho taimen)
133. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
134. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
135. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
136. Harju alamvesikond
137. Hauapüük
138. Haug püügikalana
139. Haug toidukalana
140. Haugasraid (Aetobatus)
141. Heeringalised (Clupeiformes)
142. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
143. Heeringlased (Clupeidae)
144. Heik (Hake) kalanimedes
145. Heintz Karl
146. Heleraid (Leucoraja)
147. Hensen, Victor
148. Hi-Lo
149. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
150. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
151. Hobulaiuskraadid
152. Hollandi kaste
153. Homaarlased (Nephropidae)
154. Hulkharjasussid (Polychaeta)
155. Hõbekoger (Carassius gibelio)
156. Hõimkond
157. Hülgepüük
158. Iilastuli
159. Imiussid (Trematoda)
160. Indo-Vaikne ookeaniala
161. Invincible (Nilsu)
162. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
163. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
164. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
165. Jahumardika vastne (jahuuss)
166. Johannes Vares
167. Jussi järved
168. Juust õngesöödana
169. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
170. Jõehallhaid (Glyphis)
171. Jõemõisa-Kaiu järvestik
172. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
173. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
174. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
175. Jämesabaraid (Urolophus)
176. Järveelustik ehk limnobios
177. Järvekoletised
178. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
179. Jäseraid (Cruriraja)
180. Jääpüük
181. Jäärauad
182. Kaanid (Hirudinea)
183. Kaarmise järv (Karmise järv)
184. Kaaviari ajaloost
185. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
186. Kahvamine
187. kalade loend H-K
188. kalade loend L-O
189. kalade loend P-T
190. kalade loend U-Ü
191. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
192. Kalakasvatus
193. Kalakasvatus Eestis
194. Kalamüüdid ja müütilised kalad
195. Kalandus
196. Kalanduskoda
197. Kalaparv
198. Kalurite loitse ja ütlusi
199. Kaluuga (Huso dauricus)
200. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
201. Karelestad (Hippoglossoides)
202. Kartul
203. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
204. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
205. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
206. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
207. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
208. Katsuobushi
209. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
210. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
211. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
212. Kidata konks
213. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
214. Kiinide vastsed
215. Kiisk (pärimus)
216. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
217. Kilu nimelugu
218. Kinnine haspelrull
219. Kinnise rulli ehitus
220. Kirptirgu sidumise sõlm 1
221. kiviahvenlased (Serranidae)
222. Koerhailased (Scyliorhinidae)
223. Koger (Carassius carassius)
224. Kogred (Carassius)
225. Koibraid (Sinobatis)
226. konks (õngekonks)
227. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
228. Koonhaid (Rhizoprionodon)
229. Koorküla järvestik
230. Kopskalad (Dipnoi)
231. Kosmoidsoomus
232. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
233. Kuivatamine/vinnutamine
234. Kuldkala (Carassius auratus)
235. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
236. Kura säär
237. Kuremaa järv (Kurema järv)
238. Kussie (jaapani järvekoletis)
239. Kuusamon Uistin Oy
240. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
241. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
242. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
243. Kärbsed õngesöödana
244. Kärbsenukk (kärbsekookon)
245. Kärbsetõugud meditsiinis
246. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
247. Käsiõng
248. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
249. Lahtise rulli ehitus
250. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
251. Lahtise rulli vänt
252. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
253. Lakerda (türgipärane soolakala)
254. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
255. Landilugu: dr Heintz
256. Landilugu: Kuusamo puukala
257. Landilugu: Nilsu
258. Lasa järv [Koorküla järvestik]
259. Lasnhaid (Scoliodon)
260. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
261. Leevi jõgi
262. Leivast õngesöödad
263. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
264. Lestad (Platichthys)
265. Libekala
266. Liblikate röövikud
267. Liblikraid (Gymnura)
268. Liftahvenad (Helicolenus)
269. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
270. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
271. Linajärv (Jussi Linajärv)
272. Linask (Tinca tinca)
273. Linné, Karl
274. Linnuroni (Ligula intestinalis)
275. Lintsabalased (Trichiuridae)
276. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
277. Logardraid 3 (Pseudobatos)
278. Logardrailased (Rhinobatidae)
279. Lonthülged (Mirounga)
280. Loobu jõgi
281. Lophius budegassa (must merikurat)
282. Luts (Lota lota)
283. Lõunaraid (Zearaja)
284. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
285. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
286. Läänesaarte alamvesikond
287. maailma jõed (loend)
288. Maggot
289. Majak (kolhoos)
290. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
291. Man
292. Mannasöödad
293. Maskraid (Neotrygon)
294. meduus
295. Merehaigus
296. Merekoletised
297. Meremeeste uskumused
298. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
299. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
300. Merikeellased (Soleidae)
301. Merikogerlased (Sparidae)
302. Merikoha (Sander marinus)
303. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
304. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
305. Meriluts (Brosme brosme)
306. Merineitsi
307. Meripuugid (Scorpaena)
308. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
309. Merisutt (Petromyzon marinus)
310. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
311. Merluusid (Merluccius)
312. Metsprussakas
313. Miiu
314. Moiva (Mallotus villosus)
315. Morilased (Moridae)
316. muda
317. Mudaelustik ehk pelon
318. Mussie (järvekoletis Kanadas)
319. Mussoon
320. Must marliin (Istiompax indica)
321. Mustatäpitõbi
322. Musthaid (Apristurus)
323. Mustjõe alamvesikond
324. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
325. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
326. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
327. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
328. Mõrrapüük
329. Mõõkkala (Xiphias gladius)
330. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
331. Määr, Aleksander
332. Mölder, August
333. Müütilised veeolendid
334. Naaskelraid (Pastinachus)
335. Nahknark (Crassinarke dormitor)
336. Naissaar
337. Narva veehoidla
338. Nasv
339. Navaaga (Eleginus nawaga)
340. Nelikant-kaldauss
341. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
342. Niituimlutslased (Physidae)
343. Nirkhailased (Hemigaleidae)
344. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
345. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
346. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
347. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
348. Nuutraid (Himantura)
349. Näkk (eesti)
350. Oad, Jaan
351. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
352. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
353. Ojamaa (Gotland)
354. Okasturilased (Notacanthidae)
355. ondatra (piisamrott, biisamrott)
356. Osmussaar
357. Pakssabaraid (Trygonoptera)
358. paneerimine
359. Paunküla veehoidla
360. Peen kõduuss
361. Peipsi alamvesikond
362. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
363. Pettai, Elmar Voldemar
364. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
365. Pigo (Rutilus pigus)
366. Pihklased (Myxini)
367. Pihtla kalakasvandus
368. Piikraid (Urobatis)
369. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
370. Piimjas soouss
371. Piiskopikala (bishop fish)
372. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
373. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
374. Pimenarkid (Typhlonarke)
375. Poi
376. Poola uss
377. Prespa forell (Salmo peristericus)
378. Prussakas ja tarakan
379. Psammon
380. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
381. Punane vihmauss (pool-ööuss)
382. Purikalalased (Istiophoridae)
383. Purjus krevetid
384. Puukala (Kuusamo puukala)
385. Põhjavee-elustik
386. Põishüljes (Cystophora cristata)
387. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
388. Põlula Kalakasvatuskeskus
389. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
390. Pärimus: Kaussjärv
391. Pärimus: Lutsu järv
392. Pärimus: Otepää Pühajärv
393. Pärimus: Raudjärve kullapütt
394. Pärimus: Uhtjärv
395. Pärimus: Verijärv
396. Pärnu alamvesikond
397. Pärnu Kalakombinaat
398. Pärnu kalanduskool
399. Rabakonn
400. Raid (Raja)
401. Rakfisk ehk norra hapukala
402. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
403. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
404. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
405. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
406. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
407. Reobiont
408. Riffhai (Triaenodon obesus)
409. Rihmsabaraid (Taeniura)
410. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
411. Riikoja Heinrich
412. Ristkok, Jüri
413. Robalod (Centropomus)
414. Roheline mullauss
415. Rohukonn
416. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
417. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
418. Rombkalad (Bothus)
419. Rombkalalased (Bothidae)
420. Roosa mullauss
421. Russalka
422. Rõbak Baltiki
423. Rõuge järvestik
424. Räimeõng
425. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
426. Saadjärv (Saadrejärv)
427. Saaghailised (Pristiophoriformes)
428. Sagrits, Richard
429. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
430. Sammet, Jaak
431. Sannakji
432. Sardiin (Sardina pilchardus)
433. Sardiinid
434. Sardinellid (Sardinella)
435. Saunja laht
436. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
437. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
438. Sidrunhaid (Negaprion)
439. Siiad (Coregonus)
440. Siig - huvipüük Eestis
441. Siig spordikalana Skandinaavias
442. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
443. Sinakas soouss
444. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
445. siugkonnalised (apoodid)
446. Soomuskuked (Lepidotrigla)
447. Soomuslest (Limanda limanda)
448. Sovetskaja Rodina (laev)
449. Spinningisti kaksteist käsku
450. Staratel
451. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
452. Stroganina
453. Sump (kumm, pandur, märss)
454. Sumplaev
455. Susski, Vladimir
456. Suue
457. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
458. Suur mullauss
459. Suurallikas
460. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
461. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
462. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
463. Sõnnikuuss
464. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
465. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
466. Südvester
467. Sünkraid (Amblyraja)
468. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
469. Süvaraid (Bathyraja)
470. Zoobentos
471. Taaliku sadam
472. Tabadusekepp
473. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
474. Tainas angerjapüügiks
475. Tallinna Kalakombinaat
476. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
477. Tallinna Merekolledž
478. Tamm, Friedrich
479. Tamula järv (Tamla järv)
480. Tatrakakud
481. Teibid (Leuciscus)
482. Temera (Temera hardwickii)
483. Tempura
484. Tiit Hunt. Eesti kalad
485. Tintlased (Osmeridae)
486. Tobiased (Ammodytes)
487. Tooder
488. Traaler
489. Traalnoot
490. Traalpüük
491. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
492. Triivpüük
493. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
494. Tuletorn
495. Tume vihmauss
496. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
497. Tursad (Gadus)
498. Tursamaks
499. Tursamaksa konserveerimine
500. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
501. Tuul
502. tuulekala (pärimus)
503. Tuur
504. Tuurlased (Acipenseridae)
505. Tõugjärv (Küünjärv)
506. Tõugussaare raba laugas
507. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
508. Tääkraid (Urotrygon)
509. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
510. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
511. Ukraina (baaslaev)
512. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
513. Unadon
514. Und
515. Undiin
516. Urbukse järv (Urbuse järv)
517. Ussikonks (säärekidadega konks)
518. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
519. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
520. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
521. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
522. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
523. Valgeninahai (Nasolamia velox)
524. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
525. Vastne
526. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
527. vesikond
528. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
529. Vihmauslased (Lumbricidae)
530. Vihmauss (liigid)
531. Viidikas (Alburnus alburnus)
532. Viitina kuurits
533. Vimb (Vimba vimba)
534. Vinnutatud räimed
535. Viru alamvesikond
536. Viuraid (Aetomylaeus)
537. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
538. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
539. Võldas (Cottus gobio)
540. Võrtsjärve alamvesikond
541. Väheharjasussid
542. Vähilaadsed
543. väike meriahven (Sebastes viviparus)
544. Väike saagrai (Pristis clavata)
545. väike tobias (nigli, väiketobias)
546. Väikeraid (Rajella)
547. Väikesuulest (Microstomus kitt)
548. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
549. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
550. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
551. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
552. Õlikook
553. Õngekonksu ajaloost
554. Õngitsemine+
555. Õnne lõhe
556. Äntu järved
557. Ülemiste järv
558. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
559. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Kiisk (pärimus)

Kiiska puudutavast rahvapärimusest on Mall Hiiemäe kirjutanud järgmist:

"Enamtuntud nimekujud on kiiss, kiis, Kagu-Eestis kusk (kordub sageli laulutüübi «Kalajõgi» setu variantides). 
Kuna kiiss öeldakse üksiti kassi kohta ja kassi nimetamine võis uskumuse kohaselt püügiõnne rikkuda, tuli kiisa nime suhuvõtmisel kasutada eufemismi. Kiisa ega kassi nime es tohi võrkaidas nimeta. Laeva kipper keeldis selle ää. Kassi pidi nimetama küisik ehk pinnuline. Kiisk oo kua pinnuline, tal oo jo kassi nimi. ERA II 130, 419/20 (13) < Muhu khk, Hellamaa v, Kallaste k - R. Viidalepp (1937). Tuli öelda rõkkam võrkus (Muhu), harjamees (Kaarma), va kräukala (Reigi).

Kui püügil tuli esimesena noota kiisk, visatud see vette tagasi, öeldes va kiisa kokk (Muhu). 

Hüüdnimi kiisaräksid väljendab Tarvastu valla põllumeeste hinnangut Võrtsjärve-äärse Suislepa valla kehvemate, kalapüügiga lisaelatist hankivate elanike kohta.

Ahvenlaste sugukonna teiste esindajate - koha ja ahvena - kõrval on pisike ja söögikalana väheväärtuslik kiisk tühine kalake. Seda rõhutab vanasõna Kes kiisa kirja paneb ehk lutsu luusse [loosse] arvab (Palamuse), üldistatuna sobib see ütlus puhkudel, kui millegagi või kellegagi pole vaja arvestada. 

Kodavere kandi ütlust Kiissad ajavad kiimale ei oskagi hästi seletada. See, kes kiisku sööb, jooksvat jaanipäevani. Vast on tegemist huumorimeelse vihjega kiisa kudemisaja kohta: kirjanduse andmetel kestab see aprillikuu keskmest juuni lõpuni, optimaalne kudemisaeg on seejuures mai algusest juuni keskpaigani (Mikelsaar 1984: 321; Pihu 1987: 88).

Karksist kirjapandud teate järgi kudevat kiisad sõnnikuveo ajal. Kiisa väljapüügi endeks on rohkete ämblikuvõrkude esinemine rohukõrtel Kui palju siidi maas, tuleb iasti kiissu välja (Kolga-Jaani).

Tekke- ja seletusmuistendid rõhutavad selle kalaliigi omapära: tegemist on südi, vilka, agressiivse, teravate ogadega, «luid täis» pisiolendiga, kes püüab end sellegipoolest maksma panna.

Vana Jummal oll kala loonu ja segäsi neid viil käega, a kiisk oll timäle käe sisse tsusanu, sellepärast ütel Jummal tälle: «Kes sinno süü, tuu sülgäs.» Selleperast um kiisk luinõ. H II 45, 230 (11) < Räpina khk, Meeksi v, Naha k - M. Jennes (1892).

Hiiumaal öeldakse: Ta on karvane, tömp ja roogu ermus täis (Reigi); Kui sa kiiska akkad sööma, jäta enne naised-lapsed jumalaga - see kangesti roogu täis (Emmaste).

Kontrasti rõhutamiseks pakub rahvapärimus kiisa vastastegelaseks suure ja esindusliku haugi, säga või koguni vaala (ei puudu ka tegelastepaar kiisk - rääbis ja maim - ahven). Ihtüoloogidele on teada, et kiisk ilmutab agressiivsust nii liigikaaslaste kui teiste kalaliikide suhtes, tõrjudes neid toitumiskohtadest eemale; kalapüüdjate praktikast teatakse, et kiisarikastes paikades ei ole teisi kalu peale ahvena (Loomade elu 4, 1979: 325).

Purikal tuli kord see hull mõte - Halliste, Riisa ja Navaste jõest Peipsi poole ära minna. Kiisk tuli tal tee peal vastu ja küsis: «Kus sa lähed, vennikene?» Purikas (havi) avaldas oma mõtet, et ta tahta ära minna. Kiisk laitis seda ettevõtet ära, üteldes: «Ka minul oli kord niisugune mõte, aga vaata, kui pisukeseks ma, õnnetu, olen kulunud. Enne oli ka minu otsaesine seitse vaksa lai, aga kivine põhi on teda väga kitsaks kulutanud.» Havi võttis oma kaasvenna nõu kuulda ja pööris tagasi oma kasumise paika. Sest ajast on nime[ta]tud jõed, iseäranis Halliste, väga kalarikkad. Purikas, angerjas ja vähk on suures hulkas nimetud jões elamas. H II 21, 804 (2) < Tori khk - Chr. Tults (1889).

Pille Kippari koostatud loomajutukataloogis kuulub see jutuvariant jututüübi Mto 256 alla, tekkimiskohaks on arvatud Võrtsjärve piirkonda (Kippar 1986: 166). Ilmselt on seda dialoogile rajatud juttu aidanud populariseerida mitmekordne trükisilmumine (vrd ka: Loorits 1939a: 45-46, kolm teisendit). Nähtavasti ühise geneesi võimalust arvesse võttes on Kipparil selle jututüübi alla paigutatud veel seletusmuistend, kus proportsioone piltlikustatakse samuti silmavahe-mõõdete esitamisega ning taas kordub arv seitse.

Kiisa küla väikeses jões olla ühe kitsa koha peal kaks kivi kõrvuti. Vanasti olnud kiiskade silmade vahe seitse penikoormat, aga kui nad ükskord sealt kahe kivi vahelt läbi ujunud, jäänud silmade vahe nõnda kitsaks kui praegu. Sellest saanud ka küla enesele Kiisa küla nime. E 63063/4 (12) < Viljandi - V. Kõrtsmik (1928).

Ainuliselt Eestis esinevaks jututüübiks peetaval Mt 256-l on ühist proportsioonifantaasiale rajatud hiidkiisa-juttudega Soomes (vrd Kuusi 1976: 311-313). Soome hiigelkala-juttudes on kiisk haugi järel sageduselt teine. Hiigelmõõtmeid pakuvad nii runod (lauludes suur härg, suur tamm jts) kui valetamisnaljandid. Mainides, et jututüüp AT 1960 B suurest kalast on tuntud põhiliselt Soomes, möönab M. Kuusi, et kõnesolevad kvaasijutud kiisast on pigem parodeerivad kohamuistendid kui valetamisnaljandid, et varianditi tuleb ette ka tekkeloolist ja et tema tähelepanekute järgi pole suurest kiisast juttu mujal kui soome pärimuses (Kuusi 1976: 313-314)."

Soome rahvapärimuses on kiisk pisike järvekuningas ning seda seostatakse tõsiasjaga, et kiisa suur seljauim sarnaneb kuningakroonile.
Pühajärvelt on kirja pandud ütlemine: Kerran sanoi kiiski lohelle, pois kalan tieltä. (Kord ütles kiisk lõhele, et eest kala teelt.)

Põhja-Karjalas on riimitud: Parempi kiiskikin kuin tyhjä tiiski. (Parem vaid kiisk kui tühi taldrik.) 

Kesk-Soomest pärineb järgmine lugu: Kerran kiiski ja lohi löi vetoa kosken alla, että joka ennen on yläpäässä koskea, on voittaja. Lohi lähti edellä, kiiski tarttui lohen häntään kiinni. Kun lohi pääsi koskenniskaan, pyörähti se katsomaan missä kiiski tulee ja huusi: Minä olen täällä, johon kiiski vastas, mutta minä olen jo täällä, ja niin voitti kiiski vedon. Siitä ilossaan se joi itsensä juovuksiin, oksensi ja rypi siinä limassa. Siitä saakka kiiski on ollut niin limanen. 
(Kord vedasid kiisk ja lõhe kärestiku all kihla, et kes ennem kärestikust üles jõuab, on võitja. Lõhe läks ees, kiisk haaras lõhe sabast kinni. Kui lõhe sai kärestikust üles sai, pööras lõhe ennast vaatama, kuiskohast kiisk tuleb ja hüüdis: "Mina olen siin!", millele kiiski vastas: "Aga mina olen siin", na nii võitis kiisk kihlveo. Sellest rõõmust jõi ta ennast purju, oksendas ja rähkles selles limas. Sellest ajast ongi kiisk olnud nii limane.)

Rahvalikku epiteeti vastasranna kiisk (vastarannan kiiski) kasutatakse inimeste kohta, kes on innukalt vastu teiste inimeste arvamustele ja tegevuskavadele. Helsingis asub ka kalarestoran Vastarannan kiiski.

Allikad:
Mall Hiiemäe. Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis
Kiiski Wikipedias
Vastarannan kiiski ... Yle uutiset



Vaata lisaks:

Kiisk (Gymnocephalus cernua)
Vöödiline kiisk (Gymnocephalus schraetser)
Kiisad (Gymnocephalus)
Kalale.ee KIK