Kiisk (pärimus)

Kiiska puudutavast rahvapärimusest on Mall Hiiemäe kirjutanud järgmist:

"Enamtuntud nimekujud on kiiss, kiis, Kagu-Eestis kusk (kordub sageli laulutüübi Kalajgi setu variantides).
Kuna kiiss öeldakse üksiti kassi kohta ja kassi nimetamine vis uskumuse kohaselt püüginne rikkuda, tuli kiisa nime suhuvtmisel kasutada eufemismi. Kiisa ega kassi nime es tohi vrkaidas nimeta. Laeva kipper keeldis selle ää. Kassi pidi nimetama küisik ehk pinnuline. Kiisk oo kua pinnuline, tal oo jo kassi nimi. ERA II 130, 419/20 (13) < Muhu khk, Hellamaa v, Kallaste k - R. Viidalepp (1937). Tuli öelda rkkam vrkus (Muhu), harjamees (Kaarma), va kräukala (Reigi).

Kui püügil tuli esimesena noota kiisk, visatud see vette tagasi, öeldes va kiisa kokk (Muhu).

Hüüdnimi kiisaräksid väljendab Tarvastu valla pllumeeste hinnangut Vrtsjärve-äärse Suislepa valla kehvemate, kalapüügiga lisaelatist hankivate elanike kohta.

Ahvenlaste sugukonna teiste esindajate - koha ja ahvena - krval on pisike ja söögikalana väheväärtuslik kiisk tühine kalake. Seda rhutab vanasna Kes kiisa kirja paneb ehk lutsu luusse [loosse] arvab (Palamuse), üldistatuna sobib see ütlus puhkudel, kui millegagi vi kellegagi pole vaja arvestada.

Kodavere kandi ütlust Kiissad ajavad kiimale ei oskagi hästi seletada. See, kes kiisku sööb, jooksvat jaanipäevani. Vast on tegemist huumorimeelse vihjega kiisa kudemisaja kohta: kirjanduse andmetel kestab see aprillikuu keskmest juuni lpuni, optimaalne kudemisaeg on seejuures mai algusest juuni keskpaigani (Mikelsaar 1984: 321; Pihu 1987: 88).

Karksist kirjapandud teate järgi kudevat kiisad snnikuveo ajal. Kiisa väljapüügi endeks on rohkete ämblikuvrkude esinemine rohukrtel Kui palju siidi maas, tuleb iasti kiissu välja (Kolga-Jaani).

Tekke- ja seletusmuistendid rhutavad selle kalaliigi omapära: tegemist on südi, vilka, agressiivse, teravate ogadega, luid täis pisiolendiga, kes püüab end sellegipoolest maksma panna.

Vana Jummal oll kala loonu ja segäsi neid viil käega, a kiisk oll timäle käe sisse tsusanu, sellepärast ütel Jummal tälle: Kes sinno süü, tuu sülgäs. Selleperast um kiisk luin. H II 45, 230 (11) < Räpina khk, Meeksi v, Naha k - M. Jennes (1892).

Hiiumaal öeldakse: Ta on karvane, tömp ja roogu ermus täis (Reigi); Kui sa kiiska akkad sööma, jäta enne naised-lapsed jumalaga - see kangesti roogu täis (Emmaste).

Kontrasti rhutamiseks pakub rahvapärimus kiisa vastastegelaseks suure ja esindusliku haugi, säga vi koguni vaala (ei puudu ka tegelastepaar kiisk - rääbis ja maim - ahven). Ihtüoloogidele on teada, et kiisk ilmutab agressiivsust nii liigikaaslaste kui teiste kalaliikide suhtes, trjudes neid toitumiskohtadest eemale; kalapüüdjate praktikast teatakse, et kiisarikastes paikades ei ole teisi kalu peale ahvena (Loomade elu 4, 1979: 325).

Purikal tuli kord see hull mte - Halliste, Riisa ja Navaste jest Peipsi poole ära minna. Kiisk tuli tal tee peal vastu ja küsis: Kus sa lähed, vennikene? Purikas (havi) avaldas oma mtet, et ta tahta ära minna. Kiisk laitis seda ettevtet ära, üteldes: Ka minul oli kord niisugune mte, aga vaata, kui pisukeseks ma, nnetu, olen kulunud. Enne oli ka minu otsaesine seitse vaksa lai, aga kivine phi on teda väga kitsaks kulutanud. Havi vttis oma kaasvenna nu kuulda ja pööris tagasi oma kasumise paika. Sest ajast on nime[ta]tud jed, iseäranis Halliste, väga kalarikkad. Purikas, angerjas ja vähk on suures hulkas nimetud jes elamas. H II 21, 804 (2) < Tori khk - Chr. Tults (1889).

Pille Kippari koostatud loomajutukataloogis kuulub see jutuvariant jututüübi Mto 256 alla, tekkimiskohaks on arvatud Vrtsjärve piirkonda (Kippar 1986: 166). Ilmselt on seda dialoogile rajatud juttu aidanud populariseerida mitmekordne trükisilmumine (vrd ka: Loorits 1939a: 45-46, kolm teisendit). Nähtavasti ühise geneesi vimalust arvesse vttes on Kipparil selle jututüübi alla paigutatud veel seletusmuistend, kus proportsioone piltlikustatakse samuti silmavahe-mdete esitamisega ning taas kordub arv seitse.

Kiisa küla väikeses jes olla ühe kitsa koha peal kaks kivi krvuti. Vanasti olnud kiiskade silmade vahe seitse penikoormat, aga kui nad ükskord sealt kahe kivi vahelt läbi ujunud, jäänud silmade vahe nnda kitsaks kui praegu. Sellest saanud ka küla enesele Kiisa küla nime. E 63063/4 (12) < Viljandi - V. Krtsmik (1928).

Ainuliselt Eestis esinevaks jututüübiks peetaval Mt 256-l on ühist proportsioonifantaasiale rajatud hiidkiisa-juttudega Soomes (vrd Kuusi 1976: 311-313). Soome hiigelkala-juttudes on kiisk haugi järel sageduselt teine. Hiigelmtmeid pakuvad nii runod (lauludes suur härg, suur tamm jts) kui valetamisnaljandid. Mainides, et jututüüp AT 1960 B suurest kalast on tuntud philiselt Soomes, möönab M. Kuusi, et knesolevad kvaasijutud kiisast on pigem parodeerivad kohamuistendid kui valetamisnaljandid, et varianditi tuleb ette ka tekkeloolist ja et tema tähelepanekute järgi pole suurest kiisast juttu mujal kui soome pärimuses (Kuusi 1976: 313-314)."

Soome rahvapärimuses on kiisk pisike järvekuningas ning seda seostatakse tsiasjaga, et kiisa suur seljauim sarnaneb kuningakroonile.
Pühajärvelt on kirja pandud ütlemine: Kerran sanoi kiiski lohelle, pois kalan tieltä. (Kord ütles kiisk lhele, et eest kala teelt.)

Phja-Karjalas on riimitud: Parempi kiiskikin kuin tyhjä tiiski. (Parem vaid kiisk kui tühi taldrik.)

Kesk-Soomest pärineb järgmine lugu:Kerran kiiski ja lohi löi vetoa kosken alla, että joka ennen on yläpäässä koskea, on voittaja. Lohi lähti edellä, kiiski tarttui lohen häntään kiinni. Kun lohi pääsi koskenniskaan, pyörähti se katsomaan missä kiiski tulee ja huusi: Minä olen täällä, johon kiiski vastas, mutta minä olen jo täällä, ja niin voitti kiiski vedon. Siitä ilossaan se joi itsensä juovuksiin, oksensi ja rypi siinä limassa. Siitä saakka kiiski on ollut niin limanen.
(Kord vedasid kiisk ja lhe kärestiku all kihla, et kes ennem kärestikust üles juab, on vitja. Lhe läks ees, kiisk haaras lhe sabast kinni. Kui lhe sai kärestikust üles sai, pööras lhe ennast vaatama, kuiskohast kiisk tuleb ja hüüdis: "Mina olen siin!", millele kiiski vastas: "Aga mina olen siin", na nii vitis kiisk kihlveo. Sellest rmust ji ta ennast purju, oksendas ja rähkles selles limas. Sellest ajast ongi kiisk olnud nii limane.)

Rahvalikku epiteeti vastasranna kiisk (vastarannan kiiski) kasutatakse inimeste kohta, kes on innukalt vastu teiste inimeste arvamustele ja tegevuskavadele. Helsingis asub ka kalarestoran Vastarannan kiiski.

Allikad:
Mall Hiiemäe.Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis
KiiskiWikipedias
Vastarannan kiiski ...Yle uutiset



Vaata lisaks:

Kiisk (Gymnocephalus cernua)
Vöödiline kiisk (Gymnocephalus schraetser)
Kiisad (Gymnocephalus)
Kalale.ee KIK