Aloosad (Alosa)

Aloosad (Alosa), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonnast. Inglise river herrings, shads; vene алозы.

Aloosad elavad Atlandi ookeani põhjapoolkera mõõdukalt soojades osades ja Mustas ning Kaspia meres; nad on siirde-, poolsiirde-, riimvee-, mõni ka mageveekala. Enamus liike anadroomsed.

Lõpuskaane taga on neil tumedad täpid, kõhul ogasoomustest kiil, silmadel rasvalaud. Aloosade hulka kuuluvad kõige suuremad heeringlased. Ameerika aloosa ehk harilik šed (Alosa sapidissima) kaalub kuni 6 kg, teda on edukalt asustatud Ameerika idarannikult läänerannikule. Läänemeres elutseb euroopa aloosat (Alosa alosa) ja vinträime (Alosa fallax), esimest ainult mere lääneosas, teist ka Eesti vetes. Vesiehitused on siirdealoosade arvukust ja selle tõttu nende töönduslikku tähtsust järsult vähendanud. Töönduslik väljapüük 2000-2014. a vahemikus 524 800 – 860 346 t.

USAs populaarsed spordikalad; spinning, lendõng. Suurim pikkus liigiti 17 cm (SL) kuni 83 cm (TL).

Perekonnas on 24 liiki (FishBase, 2020):

Alosa aestivalis (Mitchill, 1814), (blueback herring) – siniselg-aloosa. Atlandi lääneosas Cape Bretoni saarest (Nova Scotia, Kanada) lõunasuunas kuni St. Johni'i jõeni (Florida); ka jõe alamjooksul; asustatud mitmete osariikide veehoidlatesse ja Tennessee jõgikonna ülemjooksule. Mere-, riim- ja mageveeline. Rannikumeres, jõgedes, järvedes, veehoidlates. Parvena. Pelaagilis-neriidne; anadroomne; 5-55 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm (SL), tavapikkus 27,5 cm (SL), eluiga kuni 8 a. Ohustatud (VU). Äripüük. Turustatakse värskena, soolatuna, suitsutatuna. Kasutatakse söödakalana homaaripüügil.

 

Alosa agone (Scopoli, 1786), (agone) – agone aloosa. Euroopa: Como, Garda, Orta, Maggiore, Lugano ja Iseo järvedes (Põhja-Itaalia, Šveits), asustatud Bolsena, Bracciano ja Vico järvedesse (Kesk-Itaalia). Mageveeline. Pelaagiline; paikne. Pikkus kuni 42,6 cm (TL), suurim publitseeritud mass 760 g. Pole ohustatud.

 

Alosa alabamae Jordan & Evermann, 1896, (Alabama shad) – alabama aloosa, ka lõunašed. Lääne-Atlandi keskosa: Mehhiko laht (Mississippi deltast Choctawhatchee jõeni Floridas, samuti Iowa, Arkansase ja Lääne-Virgina jõgedes). Mere-, riim- ja mageveeline. Parvena. Pelaagilis-neriidne; anadroomne. Pikkus kuni 51 cm (SL), tavapikkus 42,5 cm (SL), eluiga kuni 4 a. Ohustatuds määramata. Vähene äripüük.

 

Alosa algeriensis Regan, 1916, (North African shad) – alžeeria aloosa. Aafrika ja Euroopa: Vahemeres Põhja-Aafrika rannikuvetes Alžeeriast kuni Tuneesia põhjaosani, ka Alžeeria ja Tuneesia jõgedes; Itaalia vetes Sardiinia lääneranniku juures. Mere-, riim- ja mageveeline. Parvena. Pelaagilis-neriidne; anadroomne. Pikkus kuni 50 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Alosa alosa (Linnaeus, 1758), (Allis Shad) – euroopa aloosa. Atlandi idaosa: Lõuna-Norrast piki Euroopa rannikut kuni Mauritaania põhjaosani, sealhulgas Läänemere lääneosas, Vahemere lääneosas ja Põhja-Aafrika rannikuvetes. Heeringa moodi, kuid keha on kõrgem ja sinakas. Ülalt metaljassinine, küljed hõbejad, lõpusekaane ülemise taganurga taga suur tume laik. Rabbijukähedases vees, sööb planktoniloomi, krevette ja kalade noorjärke. Kevadel läheb parvedena jõgedesse kudema, naaseb merre suve lõpuks. Kreekas Bezikia järves on kohalik asurkond. Mere-, riim- ja mageveeline. Parvena. Pelaagilis-neriidne; anadroomne; 10-300 m sügavusel. Pikkus kuni 83 cm (TL), tavapikkus 40 cm (TL), suurim publitseeritud mass 4 kg, eluiga kuni 10 a. Pole ohustatud. Vähene äripüük; huvikalastus. Turustatakse värskena ja külmutatult, süüakse enamasti praetuna või küpsetatuna.

 

Alosa braschnikowi (Borodin, 1904), (Caspian marine shad) – bražnikovi aloosa. Kaspia järv. Riimveeline. Pelaagiline; okeanodroomne. Pikkus kuni 50 cm (SL), tavapikkus 30 cm (SL). Ohustatus määramata. Rohke äripüük. Eristatatud on 8 alamliiki: A. b. agrachanica – agrahani aloosa (talvitub Lõuna-Kaspias, kudema tuleb Põhja-Kaspiasse, kus hoidub selle lääneossa); A. b. autumnalis (Lõuna-Kaspias); A. b. brashnikovi – dolgi aloosa (kogu Kaspias, koeb Põhja-Kaspias); A. b. grimmi (Põhja-Kaspia idaosas); A. b. kisselevitshi – hassan-kuli aloosa (Lõuna- ja Kesk-Kaspia); A. b. nirchi – krasnovodski heeringas (Krasnovodski laht ja Kenderli laht); A. b. orientalis (Lõuna-Kaspia idaosa); A. b. sarensis (Lõuna-Kaspia lääneosa).

 

Alosa caspia (Eichwald, 1838) – pusanok. Euraasia: Kaspia (võimalik ka Must Meri ja Aazov). Mere-, riim- ja mageveeline. Parvena. Pelaagilis-neriidne; anadroomne. Pikkus kuni 32 cm (TL), tavapikkus 20 cm (SL), suurim publitseeritud mass 250 g, eluiga kuni 7 a. Pole ohustatud. Rohke äripüük. Eristatud on kuni kümmet alaliiki ning koos nendega hõlmas leviala ka Musta mere ja Aazovi. Osasid alaliikidest vaadeldakse nüüd iseseisvate liikidena (tanaisi aloosa, makedoonia aloosa, vistonisi aloosa), osasid käsitletakse jätkuvalt pusanoki alamliikidena: A. c. caspia – kaspia šed, põhjakaspia pusanok; A c. knipowitschi (Enzeli shad) – enseeli pusanok; A. c. persica (Astrabad shad) – astrabadi pusanok.

​

 

Alosa chrysochloris (Rafinesque, 1820), (skipjack shad) – roheselg-aloosa. Lääne-Atlandi keskosa: Mehhiko lahes ja sellese voolavates jõgedes Texases Floridani, ka Mississippi ja Ohio jõgedes. Mere-, riim- ja mageveeline. Parvena. Pelaagilis-neriidne; anadroomne. Pikkus kuni 50 cm (SL), tavapikkus 37,5 cm (SL), suurim publitseeritud mass 1,7 kg, eluiga kuni 4 a. Pole ohustatud. Vähene äripüük; huvikalastus.

 

Alosa curensis (Suvorov, 1907), (Kura shad) – kura aloosa. Euraasia: Kaspias Kura jõe suudmealal ja Kura jões (Azerbaidžaan). Väheuuritud liik. Riimveeline. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 19 cm (TL). Ohustatus määramata. Äripüük.

 

Alosa fallax (Lacepède, 1803), (Twaite Shad) – vinträim, vintaloosa. Vt artiklit Vinträim ehk vintaloosa.

Alosa immaculata Bennett, 1835, (Pontic shad) – pontose aloosa. Euraasia: Must mere ja Aazovi basseinis, samuti Marmara meres; Doonau, Dnepr, Dnestr, Lõuna-Bug, Don, Kuban. Mere-, riim- ja mageveeline. Pelaagilis-neriidne; anadroomne 3-90 m sügavusel. Pikkus kuni 39 cm (SL), eluiga kuni 7 a. Pole ohustatud. Vähene äripüük (2000-2011. a vahemikus 228 – 1 133 tonni; peamiselt Rumeenia ja Ukraina).

 

Alosa kessleri (Grimm, 1887), (Caspian anadromus shad) – kessleri aloosa. Euroopa: Kaspia järv, millest tõuseb kudema Volgasse (kuni Volgogradi tammini), vähesel määral ka Uurali ja Tereki jõgedesse. Mere-, riim- ja mageveeline. Pelaagilis-neriidne; anadroomne, 0-85 m sügavusel. Pikkus kuni 52 cm (SL), tavapikkus 40 cm (SL), suurim publitseeritud mass 1,2 kg, eluiga kuni 8 a. Pole ohustatud. Äripüük.

 

Alosa killarnensis Regan, 1916, (Killarney shad) – killarney aloosa. Euroopa: endeem Iirimaal Killarney rahvuspargis Lough Leane järves. Varem käsitleti vintaloosa (Alosa fallax) alamliigina. Mageveeline. Pelaagiline. Pikkus kuni 20 cm (SL), eluiga kuni 20 a. Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Alosa macedonica (Vinciguerra, 1921), (Macedonia shad) – makedoonia aloosa. Euroopa: üksnes Kreekas Volvi järves. Mageveeline. Pelaagiline. Pikkus kuni 35,1 cm (FL), suurim publitseeritud mass 600 g, eluiga kuni 10 a. Ohustatud (VU). Vähene äripüük.

 

Alosa maeotica (Grimm, 1901), (Black Sea shad) – aasovi aloosa. Euraasia: Musta ja Aasovi meres. Mere-, riim- ja mageveeline. Pelaagilis-neriidne. Mitteanadroomne. Talvitub Musta mere lõunaosas, kevadel suundub kudema riimveelistesse laguunidesse. Pikkus kuni 32 cm (TL), tavapikkus 18 cm (SL), eluiga kuni 6 a. Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Alosa mediocris (Mitchill, 1814), (Hickory shad) – hikkorialoosa. Lääne-Atlandis: rannikuvetes Maine osariigist kuni St John'i jõeni Floridas; võimalik ka Campobello saare vetes (Kanada). Mere-, riim- ja mageveeline. Pelaagilis-neriidne; anadroomne. Kudema suundub magevette. Pikkus kuni 60 cm (SL), tavapikkus 34 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük (2000-2011. a vahemikus 32 - 117 tonni; USA).

 

Alosa pseudoharengus (Wilson, 1811), (alewife) – hallselg-aloosa. Põhja-Ameerika: Atlandi rannikuvetes Labradorist (Kanada) kuni Lõuna-Carolinani (USA), mitmeid iseseisvaid populatsioone; algselt ka Ontario järves, mitmetesse järvedesse (nt Erie) asustunud Wellandi kanali kaudu; tuntud ka New jões ja Tennessee jõestiku ülemjooksul. Mere-, riim- ja mageveeline. Pelaagilis-neriidne; anadroomne 5-145 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm (SL), tavapikkus 30 cm (SL), suurim publitseeritud mass 200 g, eluiga kuni 9 a. Pole ohustatud. Äripüük (2000-2011. a vahemikus 3 052 – 9 058 tonni; Kanada, USA). Leiab kalastamisel kasutamist söödakalana.

 

Alosa sapidissima (Wilson, 1811), (American shad) – ameerika aloosa, harilik šed. Põhja-Ameerika: Atlandi rannikuvetes Labradorist (Kanada) kuni St. Johni jõeni (Florida, USA), kudema tõuseb jõgedesse. Asustati 1870. a läänerannikul Sacramento jõkke (Kalifornia), kust levis Vaikse ookeani rannikuvates Kamtšatkast (Venemaa) kuni Todos Santose laheni (Mehhiko). Mere-, riim- ja mageveeline. Pelaagilis-neriidne; anadroomne 0-250 m sügavusel. Pikkus kuni 76 cm (TL), tavapikkus 50 cm (SL), suurim publitseeritud mass 5,5 kg, eluiga kuni 13 a. Pole ohustatud. Äripüük (2000-2011. a vahemikus 282 – 1 280 tonni; Kanada, USA). Huvikalastus.

 

Alosa saposchnikowii (Grimm, 1887), (Saposhnikovi shad) – suursilm-pusanok. Kaspia järv. Talvitub Lõuna-Kaspias, kudema suundub kevadel Põhja-Kaspiasse. Mere-, riim- ja mageveeline. Pelaagiline. Potamodroomne. Pikkus kuni 38,1 cm (TL), tavapikkus 21 cm (SL), suurim publitseeritud mass 469 g, eluiga kuni 9 a. Ohustatus määramata. Vähene äripüük.

 

Alosa sphaerocephala (Berg, 1913), (Agrakhan shad) – ümarpea-pusanok. Kaspia järv. Riimveeline. Pelaagiline. Mitteanadroomne: ei sisene kudemiseks magevette, vaid koeb Kaspia kirdeosas madala soolsusega vees umbes 3 m sügavusel, noorjärgud suunduvad sügisel Lõuna-Kaspiasse. Pikkus kuni 25 cm (SL), tavapikkus 17 cm (SL). Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük.

 

Alosa suworowi (Berg, 1913) – suvorovi aloosa. Euroopa: Kaspia järve põhjaosas, siseneb juhuslikult Volga deltasse. Mõnede autorite arvates pole tegu iseseisva liigiga, vaid hübriidiga. Pelaagiline. Pikkus kuni 26,8 cm (TL), tavapikkus 19,1 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Alosa tanaica (Grimm, 1901), (Black Sea shad) – tanaisi aloosa. Euraasia: Musta mere idaosas, Kertši väinas ja Aasovi meres, kudema tõuseb jõgede alamjooksudele. Mere-, riim- ja mageveeline. Pelaagilis-neriidne; anadroomne, 50-70 m sügavusel. Pikkus kuni 24,6 cm (TL), suurim publitseeritud mass 59 g. Pole ohustatud.

 

Alosa vistonica Economidis & Sinis, 1986, (Thracian shad) – vistonisi aloosa. Euroopa: Kreekas Vistonise järves. Mageveeline. Pelaagiline. Pikkus kuni 17 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR), võib olla ka välja surnud.

 

Alosa volgensis (Berg, 1913), (Volga shad) – volga aloosa. Euroopa: Venemaal Kaspias, kudemiseks siseneb Volgasse (kuni Volgogradi tammini), varem ka Tereki ja Uurali jõgedes. Varem peetud kessleri aloosa alamliigiks. Mere-, riim- ja mageveeline. Pelaagiline; anadroomne. Pikkus kuni 35 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

                                                                                                                                                                                        Juuni, 2020

Vaata lisaks:

Heeringlased (Clupeidae)
Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)