Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebisu (jaapani kalajumal)
95. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
96. Eesti jõgede loend
97. Eesti järved
98. Eesti järvede loend
99. Eesti Kalur
100. Eesti lahed (tähestikuline loend)
101. Eesti Merekool
102. EFTTA
103. Elango, Julius
104. Emajõe Lodjaselts
105. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
106. Emakala (Zoarces viviparus)
107. End, Albert Arvo
108. Endla järvestik
109. Erikson, Juhan (kalatööstur)
110. Erinarkid (Heteronarce)
111. Erm Vaike
112. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
113. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
114. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
115. Fenkol (apteegitill)
116. Flambeau
117. Fotofoor
118. Friteerimine
119. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
120. Garum ja liquamen
121. Gupi (Poecilia reticulata)
122. Haamerhai (Eusphyra blochii)
123. Haid kulinaarias
124. Hailiha nimekujud
125. Hakk-kala
126. Hallhaid (Carcharhinus)
127. Hammassärg (Rutilus frisii)
128. Harilaid
129. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
130. Harilik meriangerjas (Conger conger)
131. Harilik merilohe (Trachinus draco)
132. Harilik mullauss (maauss)
133. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
134. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
135. Harilik taimen (Hucho taimen)
136. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
137. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
138. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
139. Harju alamvesikond
140. Hauapüük
141. Haug püügikalana
142. Haug toidukalana
143. Haugasraid (Aetobatus)
144. Heeringalised (Clupeiformes)
145. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
146. Heeringlased (Clupeidae)
147. Heik (Hake) kalanimedes
148. Heintz Karl
149. Heleraid (Leucoraja)
150. Hensen, Victor
151. Hi-Lo
152. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
153. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
154. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
155. Hobulaiuskraadid
156. Hollandi kaste
157. Homaarlased (Nephropidae)
158. Hulkharjasussid (Polychaeta)
159. Hõbekoger (Carassius gibelio)
160. Hõimkond
161. Hämarhaid (Scymnodalatias)
162. Hülgepüük
163. Iilastuli
164. Imiussid (Trematoda)
165. Indo-Vaikne ookeaniala
166. Invincible (Nilsu)
167. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
168. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
169. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
170. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
171. Jahumardika vastne (jahuuss)
172. Johannes Vares
173. Jussi järved
174. Juust õngesöödana
175. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
176. Jõehallhaid (Glyphis)
177. Jõemõisa-Kaiu järvestik
178. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
179. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
180. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
181. Jämesabaraid (Urolophus)
182. Järveelustik ehk limnobios
183. Järvekoletised
184. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
185. Jäseraid (Cruriraja)
186. Jääpüük
187. Jäärauad
188. Kaanid (Hirudinea)
189. Kaarmise järv (Karmise järv)
190. Kaaviari ajaloost
191. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
192. Kahvamine
193. kalade loend H-K
194. kalade loend L-O
195. kalade loend P-T
196. kalade loend U-Ü
197. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
198. Kalakasvatus
199. Kalakasvatus Eestis
200. Kalamüüdid ja müütilised kalad
201. Kalandus
202. Kalanduskoda
203. Kalaparv
204. Kalurite loitse ja ütlusi
205. Kaluuga (Huso dauricus)
206. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
207. Karelestad (Hippoglossoides)
208. Kartul
209. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
210. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
211. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
212. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
213. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
214. Katsuobushi
215. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
216. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
217. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
218. Kidata konks
219. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
220. Kiinide vastsed
221. Kiisk (pärimus)
222. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
223. Kilu nimelugu
224. Kinnine haspelrull
225. Kinnise rulli ehitus
226. Kirptirgu sidumise sõlm 1
227. kiviahvenlased (Serranidae)
228. Koerhaid (Scyliorhinus)
229. Koerhailased (Scyliorhinidae)
230. Koger (Carassius carassius)
231. Kogred (Carassius)
232. Koibraid (Sinobatis)
233. konks (õngekonks)
234. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
235. Koonhaid (Rhizoprionodon)
236. Koorküla järvestik
237. Kopskalad (Dipnoi)
238. Kosmoidsoomus
239. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
240. Kuivatamine/vinnutamine
241. Kuldkala (Carassius auratus)
242. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
243. Kura säär
244. Kuremaa järv (Kurema järv)
245. Kussie (jaapani järvekoletis)
246. Kuusamon Uistin Oy
247. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
248. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
249. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
250. Kärbsed õngesöödana
251. Kärbsenukk (kärbsekookon)
252. Kärbsetõugud meditsiinis
253. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
254. Kärphaid (Mustelus)
255. Käsiõng
256. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
257. Lahtise rulli ehitus
258. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
259. Lahtise rulli vänt
260. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
261. Lakerda (türgipärane soolakala)
262. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
263. Landilugu: dr Heintz
264. Landilugu: Kuusamo puukala
265. Landilugu: Nilsu
266. Lasa järv [Koorküla järvestik]
267. Lasnhaid (Scoliodon)
268. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
269. Leevi jõgi
270. Leivast õngesöödad
271. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
272. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
273. Lestad (Platichthys)
274. Libekala
275. Liblikate röövikud
276. Liblikraid (Gymnura)
277. Liftahvenad (Helicolenus)
278. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
279. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
280. Linajärv (Jussi Linajärv)
281. Linask (Tinca tinca)
282. Linné, Karl
283. Linnuroni (Ligula intestinalis)
284. Lintsabalased (Trichiuridae)
285. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
286. Logardraid 3 (Pseudobatos)
287. Logardrailased (Rhinobatidae)
288. Lonthülged (Mirounga)
289. Loobu jõgi
290. Lophius budegassa (must merikurat)
291. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
292. Luts (Lota lota)
293. Lõunaraid (Zearaja)
294. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
295. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
296. Läänesaarte alamvesikond
297. maailma jõed (loend)
298. Maggot
299. Majak (kolhoos)
300. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
301. Man
302. Mannasöödad
303. Maskraid (Neotrygon)
304. meduus
305. Merehaigus
306. Merekoletised
307. Meremeeste uskumused
308. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
309. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
310. Merikeellased (Soleidae)
311. Merikogerlased (Sparidae)
312. Merikoha (Sander marinus)
313. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
314. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
315. Meriluts (Brosme brosme)
316. Merineitsi
317. Meripuugid (Scorpaena)
318. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
319. Merisutt (Petromyzon marinus)
320. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
321. Merluusid (Merluccius)
322. Metsprussakas
323. Miiu
324. Moiva (Mallotus villosus)
325. Morilased (Moridae)
326. muda
327. Mudaelustik ehk pelon
328. Mussie (järvekoletis Kanadas)
329. Mussoon
330. Must marliin (Istiompax indica)
331. Mustatäpitõbi
332. Musthaid (Apristurus)
333. Mustjõe alamvesikond
334. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
335. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
336. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
337. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
338. Mõrrapüük
339. Mõõkkala (Xiphias gladius)
340. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
341. Määr, Aleksander
342. Mölder, August
343. Müütilised veeolendid
344. Naaskelraid (Pastinachus)
345. Nahknark (Crassinarke dormitor)
346. Naissaar
347. Narva veehoidla
348. Nasv
349. Navaaga (Eleginus nawaga)
350. Nelikant-kaldauss
351. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
352. Niituimlutslased (Physidae)
353. Nirkhailased (Hemigaleidae)
354. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
355. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
356. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
357. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
358. Nugishaid (Triakis)
359. Nuutraid (Himantura)
360. Näkk (eesti)
361. Oad, Jaan
362. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
363. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
364. Ogahaid (Squalus)
365. Ojamaa (Gotland)
366. Okasturilased (Notacanthidae)
367. Okishaid (Centroscyllium)
368. ondatra (piisamrott, biisamrott)
369. Osmussaar
370. Pakssabaraid (Trygonoptera)
371. paneerimine
372. Paunküla veehoidla
373. Peen kõduuss
374. Peipsi alamvesikond
375. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
376. Pettai, Elmar Voldemar
377. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
378. Pigo (Rutilus pigus)
379. Pihklased (Myxini)
380. Pihtla kalakasvandus
381. Piikraid (Urobatis)
382. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
383. Piimjas soouss
384. Piiskopikala (bishop fish)
385. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
386. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
387. Pimenarkid (Typhlonarke)
388. Poi
389. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
390. Polaarhaid (Somniosus)
391. Poola uss
392. Prespa forell (Salmo peristericus)
393. Prussakas ja tarakan
394. Psammon
395. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
396. Punane vihmauss (pool-ööuss)
397. Purikalalased (Istiophoridae)
398. Purjus krevetid
399. Puukala (Kuusamo puukala)
400. Põhjavee-elustik
401. Põishüljes (Cystophora cristata)
402. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
403. Põlula Kalakasvatuskeskus
404. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
405. Pärimus: Kaussjärv
406. Pärimus: Lutsu järv
407. Pärimus: Otepää Pühajärv
408. Pärimus: Raudjärve kullapütt
409. Pärimus: Uhtjärv
410. Pärimus: Verijärv
411. Pärnu alamvesikond
412. Pärnu Kalakombinaat
413. Pärnu kalanduskool
414. Rabakonn
415. Raid (Raja)
416. Rakfisk ehk norra hapukala
417. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
418. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
419. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
420. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
421. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
422. Reobiont
423. Riffhai (Triaenodon obesus)
424. Rihmsabaraid (Taeniura)
425. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
426. Riikoja Heinrich
427. Ristkok, Jüri
428. Robalod (Centropomus)
429. Roheline mullauss
430. Rohukonn
431. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
432. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
433. Rombkalad (Bothus)
434. Rombkalalased (Bothidae)
435. Roosa mullauss
436. Russalka
437. Rõbak Baltiki
438. Rõuge järvestik
439. Räimeõng
440. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
441. Saadjärv (Saadrejärv)
442. Saaghailised (Pristiophoriformes)
443. Saagsabahaid (Galeus)
444. Sagrits, Richard
445. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
446. Sammet, Jaak
447. Sannakji
448. Sardiin (Sardina pilchardus)
449. Sardiinid
450. Sardinellid (Sardinella)
451. Saunja laht
452. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
453. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
454. Sidrunhaid (Negaprion)
455. Siiad (Coregonus)
456. Siig - huvipüük Eestis
457. Siig spordikalana Skandinaavias
458. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
459. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
460. Sinakas soouss
461. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
462. siugkonnalised (apoodid)
463. Soomuskuked (Lepidotrigla)
464. Soomuslest (Limanda limanda)
465. Sovetskaja Rodina (laev)
466. Spinningisti kaksteist käsku
467. Staratel
468. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
469. Stroganina
470. Sump (kumm, pandur, märss)
471. Sumplaev
472. Susski, Vladimir
473. Suue
474. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
475. Suur mullauss
476. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
477. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
478. Suurallikas
479. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
480. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
481. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
482. Sõnnikuuss
483. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
484. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
485. Südvester
486. Sünkraid (Amblyraja)
487. Süvahaid (Centroscymnus)
488. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
489. Süvaraid (Bathyraja)
490. Šelfihaid (Halaelurus)
491. Zoobentos
492. Taaliku sadam
493. Tabadusekepp
494. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
495. Tainas angerjapüügiks
496. Tallinna Kalakombinaat
497. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
498. Tallinna Merekolledž
499. Tamm, Friedrich
500. Tamula järv (Tamla järv)
501. Tatrakakud
502. Teibid (Leuciscus)
503. Temera (Temera hardwickii)
504. Tempura
505. Tiit Hunt. Eesti kalad
506. Tintlased (Osmeridae)
507. Tobiased (Ammodytes)
508. Tooder
509. Traaler
510. Traalnoot
511. Traalpüük
512. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
513. Triivpüük
514. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
515. Tuletorn
516. Tume vihmauss
517. Tumehaid (Etmopterus)
518. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
519. Tursad (Gadus)
520. Tursamaks
521. Tursamaksa konserveerimine
522. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
523. Tuul
524. tuulekala (pärimus)
525. Tuur
526. Tuurlased (Acipenseridae)
527. Tõugjärv (Küünjärv)
528. Tõugussaare raba laugas
529. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
530. Tääkraid (Urotrygon)
531. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
532. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
533. Ukraina (baaslaev)
534. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
535. Unadon
536. Und
537. Undiin
538. Urbukse järv (Urbuse järv)
539. Ussikonks (säärekidadega konks)
540. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
541. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
542. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
543. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
544. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
545. Valgeninahai (Nasolamia velox)
546. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
547. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
548. Vasarhaid (Sphyrna)
549. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
550. Vastne
551. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
552. vesikond
553. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
554. Vihmauslased (Lumbricidae)
555. Vihmauss (liigid)
556. Viidikas (Alburnus alburnus)
557. Viitina kuurits
558. Vimb (Vimba vimba)
559. Vingerjas, (Misgurnus fossilis)
560. Vinkelhaid (Oxynotus)
561. Vinnutatud räimed
562. Viru alamvesikond
563. Viuraid (Aetomylaeus)
564. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
565. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
566. Võldas (Cottus gobio)
567. Võrtsjärve alamvesikond
568. Väheharjasussid
569. Vähilaadsed
570. väike meriahven (Sebastes viviparus)
571. Väike ogahai (Squalus blainville)
572. Väike saagrai (Pristis clavata)
573. väike tobias (nigli, väiketobias)
574. Väikeraid (Rajella)
575. Väikesuulest (Microstomus kitt)
576. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
577. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
578. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
579. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
580. Õlikook
581. Õngekonksu ajaloost
582. Õngitsemine+
583. Õnne lõhe
584. Äntu järved
585. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
586. Ülemiste järv
587. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
588. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)

Läänemere heeringas, ka balti heeringas, ka räim (Clupea harengus membras) on  heeringlaste (Clupeidae) sugukonna perekonda heeringad (Clupea) kuuluva atlandi heeringa (Clupea harengusalamliik

Inglise k - baltic herring; prantsuse k - hareng de la Baltique; saksa k - Ostsee -Hering, Strömling; rootsi k - strömming; hollandi k - ostzeeharing;taani k - østersøsild; poola k - salaka, sledz baltyski; läti k - renge; leedu k - strimele; soome k - silakka, haili; vene k - салака, балтийская сельдь



"Elab Läänemeres ida pool Taani väina. Ta on väike, enamasti alla 20 cm pikk, suguküpseks saab 134—14 cm pikkuselt 2—3 aastaselt. Eluiga on 6—7 aastat. Tavaliste räimede seas esineb kiirekasvulisi nn. hiidräimi, kelle pikkus ulatub 33 ja isegi 37,5 cm-ni. Tavaline räim toitub planktonist, hiidräim on röövkala ja sööb sageli ogalikke.
Peale väiksema kasvu eristab räime atlandi heeringatest väiksem selgroolülide arv (neid on tal 54-57) ja bioloogia. Asustades tervet Läänemere idaosa ja selle lahtesid ning elades alaliselt madala soolsusega vees, võib räim mõnikord esineda ka täiesti magedas vees — mõnedes Rootsi järvedes. Räim koeb kõval kivisel-kruusasel põhjal 2—3 kuni 20 m sügavusel. Kudemine toimub kevadel, osalt suvel ja sügisel, millega seoses eristatakse kaht vormi: kevad- ja sügiskuduräime."1

Kevadräime ja sügisräime käsitletakse tavaliselt läänemere heeringa sesoonsete rassidena, kuid uurimused (Bataljants; Ojaveer) on näidanud, et erinevused nende vahel ei piirdu tüüpilistele sesoonsetele rassidele omastega. N. Mikelsaare arvates näib olevat põhjendatud kevad- ja sügisräime käsitlemine iseseisvate liikidena, kes ei anna ristamisel enam normaalseid järglasi.

Eristamine. Kevadräime isendite põhimassil on keha kiiljas, sügisräime isendite enamikul on keha kuju lähedasem täävjale. Keha eesmine osa on sügisräimel madalam kui kevadräimel, keha kõrgus kahaneb keha kõrgeimast kohast nii ette- kui tahapoole ühtlaselt; kevadräimel on aga keha eesosa kõrgem, sellest ka kiiljas kuju. Kõige kindlamini saab kevad- ja sügisräimi eristada otoliitide (kuulmekivide) järgi.2

Kirjeldus
Värtna- (käävi-) või kiilukujuline külgedelt lamenenud kala. Sabauim tugeva väljalõikega. Seljauim paikneb selja keskosas, kõhuuimed seljauime keskosa all, rinnauimed kõhu serva ligidal. Pärakuuim teistest uimedest märksa madalamal. Pärakuuime alus on lühem ega ulatu sabauimele nii lähedale kui atlandi heeringal. Pea ja silmad on veidi suuremad kui heeringal. Tehakse vahet suure- ja väiksesilmaliste räimede vahel. Hambad peened.
Soomused suuruselt märgatavalt vartieeruvadf, õhukesed, tsükloidset tüüpi, kergesti äratulevad; kiilusoomused kõhu serval ei ole kuigi teravad. Pea on paljas, silmi katab nn. rasvlaug. Küljejoon ei ole nähtav (puuduvad mulgustatud soomused).
Küljed ja kõht hõbeläikelised, elusal räimel tume-sinakasroheline. Tehakse vahet halli- ja siniseseljaliste räimede vahel.2

Räimede tekkimisest Läänemeres
"Arvatakse, et esimesed heeringad asusid Läänemerre elama 9500 – 10 300 aastat tagasi, kui Läänemeri oli soolase ja jaheda Joldiamere staadiumis. Joldiamerel oli avar ühendus Atlandi ookeaniga praeguse Kesk-Rootsi kohal paikneva Närke väina kaudu. Järgmise aastatuhande vältel, mil ühendus ookeaniga katkes ning Läänemere nõos kujunes mageveeline Antsülusjärv, hukkus arvatavasti enamik siin elanud heeringaid, jätmata järglasi. Samas panid ilmselt just tolle ajajärgu üle elanud genotüübid aluse räimele kui heeringa eurühaliinsele (laia soolsustaluvusega) alamliigile. Hiljem, nn. Litoriinamere faasis 4000–8000 aastat tagasi, kui valitses mõõdukalt soe kliima ning merel oli taas ühendus ookeaniga, nüüd juba praeguste Taani väinade kohal, asusid merre ka nn. sügisräime eellased. Seega on räime, nagu ka kogu Läänemere elustiku evolutsioon olnud ülikiire."3

Kevad- ja sügisräime eellased eristusid üksteisest geneetiliselt juba heeringapõlves, ammu enne Läänemerre kolimist. Kevadräime populatsioonide seas eristatakse nn. laheräime, kes koeb magedamaveelistes lahtedes (nt. Liivi lahes), ning mereräime, kes koeb varasemal aastaajal, jahedamas ja soolasemas vees. Linda Rannaku arvates [L. Rannak. Räim. Tallinn, 1988] ei pärine laheräim mitte atlandi heeringast nagu mereräim, vaid on lähemalt sugulane hoopis Vaikset ookeani ja Põhja-Jäämere lahtesid asustava nn. idaheeringaga, kes praegugi eelistab kudemiseks magedamat ja madalamat vett kui atlandi heeringas.3


Kuni 11 räimepopulatsiooni
"Samamoodi kui mujal maailmameres elutsevad heeringad jaguneb ka räim oma levila piires mitmeks kohalikuks looduslikuks rühmituseks ehk populatsiooniks. Viimaste arvu suhtes pole uurijad ühel meelel, kuid tõenäoliselt asustab Läänemerd kuni 11 seda laadi rühmitust."3
Näiteks eristatakse Saaremaa—Ventspilsi, Väinamere—Hiiumaa, kahte Soome lahe ja Riia lahe kevadräime populatsioone ning sügisräime populatsioone Riia lahes, Soome lahes ja avamere populatsiooni.2 

Räime eluviisist
Samasse parve hoiduvad ühesuurused kalad. Väiksemate (nooremate) kalade parved koonduvad kõrgematesse veekihtidesse, vanemad sügavamale.
Päikeseloojangu ajal tõusevad räimed ööseks pindmistesse veekihtidesse, päikese tõusu ajal laskuvad taas sügavamale. Oktoobrist veebruarini, kui valguspäev on lühike, on ränne minimaalne või puudub sootuks.
Sügistormid segavad sooja ja jaheda veekihi ning räimeparved hakkavad hoiduma üha sügavamale, kuni kõik räimed koonduvad talveks põhja lähedale mitmekümne meetri sügavusse. Siingi hoiduvad väiksemad räimed rannikule lähemale ja madalamasse vette. Kõige tihedamad on põhjalähedased koondised märtsis ja aprillis. Kui kevadel tekib pindmine soe veekiht, siis räim "lööb põhjast lahti", koguneb pindmisse vette ja asub vee temperatuuri järgi orienteerudes teele koelmutele.3

Sigimine
"Meie vete suuremad ja olulisemad kevadräime kudealad asuvad Pärnu lahe piirkonnas, Saaremaa ja Muhu lõunarannikul, Soome lahe rannikumeres ja Väinameres. Käesoleval ajal on üheks produktiivseimaks koelmualaks Pärnu laht ja selle lähiümbrus, kuhu paljunemishimuliste kalade hordid saabuvad mitme suurema lainena enamasti alates aprilli lõpust. Kudejad püsivad siinsetel merealadel tavaliselt jaanipäevani. Pikemaajaline tuulevaikus või ebasoodsast suunast puhuv tuul mõjub räime koelmutele tulekule ebasoodsalt, samas kui meretuuled toovad randa üha uusi räimeparvi.
Laheräim saab suguküpseks enamasti kaheaastaselt pikkusel 11-14 cm, mereräim peamiselt kolmeaastaselt, olles 13-17 cm pikkune. Siiski tuleb ette ka üksikuid varaküpsejaid, kel juba oma esimesel elusügisel areneb niisk või mari.
/---/
Intensiivsem kudemisaeg Pärnu koelmutel on enamasti mais ja juuni alguses. Kudemisaega alustavad Läänemere avaosast saabuvad suured meretüüpi räimed, kes koevad mõnevõrra madalamal temperatuuril kui Liivi lahes püsivalt elav lahetüüpi räim. Mereräime kudemist on täheldatud juba veetemperatuuril +5°C, laheräim alustab enamasti +10°C juures. Kudemine lõpeb, kui veetemperatuur tõuseb üle +18°C.
Marja inkubatsiooniaeg sõltub peamiselt veetemperatuurist. Mai keskel ning juuni algul kulub kudemisest 5-6 mm pikkuste niitjas-läbipaistvate kalavastsete koorumiseni Pärnu lahe tingimustes ligikaudu nädal. Et sellest kalaga üldse mitte sarnasest vastsest saaks läbi moonde juba väike, vanematele sarnane räimelaps e maim, kulub veel 2-2,5 kuud – seega saab kevadräime titeaeg läbi augusti lõpuks ja talvele minnakse vastu juba hõbedaläikese noorkalana.

Sügisräime kudemisaeg Saaremaa lõunaranniku lähedal ja Kihnu madalikul asuvatel koelmutel jõuab kätte augusti viimastel päevadel ning septembri alguses ja kestab oktoobri lõpuni. Suured ja rasvaselt läikivad kalad alustavad kudemist märksa kõrgemal temperatuuril ja suuremates sügavustes kui kevadräimed. Koorunud vastsed peavad karmi talve üle elama, et neist kevadel noorkalad saaksid. Siiski on mõned autorid märkinud, et mõningatel juhtumitel võivad osa sügisräime vastsetest jõuda moondesse ka enne talvitumist.
Seega on kahel sesoonsel rassil, kevad- ja sügisräimel, päris suured erinevused kogu elustrateegias: kevadel kudejate keha rasvasisaldus on kudemise ajal märksa madalam kui sügiskudejatel, samas lähevad sügiskudejad talvele vastu oluliselt väiksema energiavaru ja kehamassiga kui kevadkudejad, mistõttu pikad ja karmid talved võivad sügisräime varule kahandavalt mõjuda."4

Suurus
Tavapärane pikkus 14-18 cm ja kaal 30-90 g, kuid hiidräimedel (saksa k Riesenstromlinge, rootsi k jattesstrommingar) pikkus kuni 37,5 cm. Suurima teadaoleva kaaluga räim püüti Soome kalurite poolt 1997. a — 1100 grammi.

Kaubanduslik eristamine heeringast
Soomes kehtib määrus, mille kohaselt võib heeringa (silli) nime all turustada neid kalu liigist Clupea harengus membras, mille rasvasus on suurem kui 10%, madalama rasvasisalduse puhul peab neid turustama räimena (silakka). 
Rootsis on räimeks (strömming) kutsutud neid kalu, kes on püütud ida poolt Kalmari ja Poola ranniku vahelisest mõttelisest joonest.

Eesti räimekvoodid ja väljapüügid Läänemeres 2005-2011 tonnides
    
  2005  2006  2007  2008  2009  2010  2011 
kvoot  31 900  33 442 34 074  35 832  32 467 29 569 27 978 
saak 22 098 23 191 26 108  31 839  33 165 28 862 25 325 


Allikad:
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
2 N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
3 Tiit Raid.Mõnda räimest, meie rahvuskalast. Eesti Loodus, 2008/7
4 Heli Shpilev. rahvuskala räim. Kalastaja 50, 2008/2009
Silakka Wikipedias

Vaata lisaks:

Räimeõng
Räimepüük
Räime puhastamine
Soolasilk
Silk
Heeringad (Clupea)
Atlandi heeringas (Clupea harengus)
Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
Kalale.ee KIK