Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebabootsiad (Parabotia)
95. Ebisu (jaapani kalajumal)
96. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
97. Eesti jõgede loend
98. Eesti järved
99. Eesti järvede loend
100. Eesti Kalur
101. Eesti lahed (tähestikuline loend)
102. Eesti Merekool
103. EFTTA
104. Elango, Julius
105. Emajõe Lodjaselts
106. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
107. Emakala (Zoarces viviparus)
108. End, Albert Arvo
109. Endla järvestik
110. Erikson, Juhan (kalatööstur)
111. Erinarkid (Heteronarce)
112. Erm Vaike
113. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
114. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
115. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
116. Fenkol (apteegitill)
117. Flambeau
118. Fotofoor
119. Friteerimine
120. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
121. Garum ja liquamen
122. Gupi (Poecilia reticulata)
123. Haamerhai (Eusphyra blochii)
124. Haid kulinaarias
125. Hailiha nimekujud
126. Hakk-kala
127. Hallhaid (Carcharhinus)
128. Hammassärg (Rutilus frisii)
129. Harilaid
130. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
131. Harilik meriangerjas (Conger conger)
132. Harilik merilohe (Trachinus draco)
133. Harilik mullauss (maauss)
134. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
135. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
136. Harilik taimen (Hucho taimen)
137. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
138. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
139. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
140. Harju alamvesikond
141. Hauapüük
142. Haug püügikalana
143. Haug toidukalana
144. Haugasraid (Aetobatus)
145. Heeringalised (Clupeiformes)
146. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
147. Heeringlased (Clupeidae)
148. Heik (Hake) kalanimedes
149. Heintz Karl
150. Heleraid (Leucoraja)
151. Hensen, Victor
152. Hi-Lo
153. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
154. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
155. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
156. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
157. Hobulaiuskraadid
158. Hollandi kaste
159. Homaarlased (Nephropidae)
160. Hulkharjasussid (Polychaeta)
161. Hõbekoger (Carassius gibelio)
162. Hõimkond
163. Hämarhaid (Scymnodalatias)
164. Hülgepüük
165. Iilastuli
166. Imiussid (Trematoda)
167. Indo-Vaikne ookeaniala
168. Invincible (Nilsu)
169. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
170. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
171. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
172. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
173. Jahumardika vastne (jahuuss)
174. Johannes Vares
175. Jussi järved
176. Juust õngesöödana
177. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
178. Jõehallhaid (Glyphis)
179. Jõemõisa-Kaiu järvestik
180. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
181. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
182. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
183. Jämesabaraid (Urolophus)
184. Järveelustik ehk limnobios
185. Järvekoletised
186. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
187. Jäseraid (Cruriraja)
188. Jääpüük
189. Jäärauad
190. Kaanid (Hirudinea)
191. Kaarmise järv (Karmise järv)
192. Kaaviari ajaloost
193. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
194. Kahvamine
195. kalade loend H-K
196. kalade loend L-O
197. kalade loend P-T
198. kalade loend U-Ü
199. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
200. Kalakasvatus
201. Kalakasvatus Eestis
202. Kalamüüdid ja müütilised kalad
203. Kalandus
204. Kalanduskoda
205. Kalaparv
206. Kalurite loitse ja ütlusi
207. Kaluuga (Huso dauricus)
208. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
209. Karelestad (Hippoglossoides)
210. Kartul
211. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
212. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
213. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
214. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
215. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
216. Katsuobushi
217. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
218. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
219. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
220. Kidata konks
221. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
222. Kiinide vastsed
223. Kiisk (pärimus)
224. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
225. Kilu nimelugu
226. Kinnine haspelrull
227. Kinnise rulli ehitus
228. Kirptirgu sidumise sõlm 1
229. kiviahvenlased (Serranidae)
230. Koerhaid (Scyliorhinus)
231. Koerhailased (Scyliorhinidae)
232. Koger (Carassius carassius)
233. Kogred (Carassius)
234. Koibraid (Sinobatis)
235. konks (õngekonks)
236. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
237. Koonhaid (Rhizoprionodon)
238. Koorküla järvestik
239. Kopskalad (Dipnoi)
240. Kosmoidsoomus
241. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
242. Kuivatamine/vinnutamine
243. Kuldkala (Carassius auratus)
244. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
245. Kura säär
246. Kuremaa järv (Kurema järv)
247. Kussie (jaapani järvekoletis)
248. Kuusamon Uistin Oy
249. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
250. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
251. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
252. Kärbsed õngesöödana
253. Kärbsenukk (kärbsekookon)
254. Kärbsetõugud meditsiinis
255. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
256. Kärphaid (Mustelus)
257. Kärsshingud (Acantopsis)
258. Käsiõng
259. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
260. Lahtise rulli ehitus
261. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
262. Lahtise rulli vänt
263. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
264. Lakerda (türgipärane soolakala)
265. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
266. Landilugu: dr Heintz
267. Landilugu: Kuusamo puukala
268. Landilugu: Nilsu
269. Lasa järv [Koorküla järvestik]
270. Lasnhaid (Scoliodon)
271. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
272. Leevi jõgi
273. Leivast õngesöödad
274. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
275. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
276. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
277. Lestad (Platichthys)
278. Libekala
279. Liblikate röövikud
280. Liblikraid (Gymnura)
281. Liftahvenad (Helicolenus)
282. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
283. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
284. Linajärv (Jussi Linajärv)
285. Linask (Tinca tinca)
286. Linné, Karl
287. Linnuroni (Ligula intestinalis)
288. Lintsabalased (Trichiuridae)
289. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
290. Logardraid 3 (Pseudobatos)
291. Logardrailased (Rhinobatidae)
292. Lonthülged (Mirounga)
293. Loobu jõgi
294. Lophius budegassa (must merikurat)
295. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
296. Luts (Lota lota)
297. Lõunaraid (Zearaja)
298. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
299. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
300. Läänesaarte alamvesikond
301. maailma jõed (loend)
302. Maggot
303. Majak (kolhoos)
304. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
305. Man
306. Mannasöödad
307. Maskraid (Neotrygon)
308. meduus
309. Merehaigus
310. Merekoletised
311. Meremeeste uskumused
312. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
313. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
314. Merikeellased (Soleidae)
315. Merikogerlased (Sparidae)
316. Merikoha (Sander marinus)
317. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
318. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
319. Meriluts (Brosme brosme)
320. Merineitsi
321. Meripuugid (Scorpaena)
322. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
323. Merisutt (Petromyzon marinus)
324. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
325. Merluusid (Merluccius)
326. Metsprussakas
327. Miiu
328. Moiva (Mallotus villosus)
329. Morilased (Moridae)
330. muda
331. Mudaelustik ehk pelon
332. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
333. Mussie (järvekoletis Kanadas)
334. Mussoon
335. Must marliin (Istiompax indica)
336. Mustatäpitõbi
337. Musthaid (Apristurus)
338. Mustjõe alamvesikond
339. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
340. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
341. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
342. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
343. Mõrrapüük
344. Mõõkkala (Xiphias gladius)
345. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
346. Määr, Aleksander
347. Mölder, August
348. Müütilised veeolendid
349. Naaskelraid (Pastinachus)
350. Nahknark (Crassinarke dormitor)
351. Naissaar
352. Narva veehoidla
353. Nasv
354. Navaaga (Eleginus nawaga)
355. Nelikant-kaldauss
356. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
357. Niituimlutslased (Physidae)
358. Nirkhailased (Hemigaleidae)
359. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
360. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
361. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
362. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
363. Nugishaid (Triakis)
364. Nuutraid (Himantura)
365. Näkk (eesti)
366. Oad, Jaan
367. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
368. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
369. Ogahaid (Squalus)
370. Ogasilmad (Pangio)
371. Ojamaa (Gotland)
372. Okasturilased (Notacanthidae)
373. Okishaid (Centroscyllium)
374. ondatra (piisamrott, biisamrott)
375. Osmussaar
376. Pakssabaraid (Trygonoptera)
377. paneerimine
378. Paunküla veehoidla
379. Peen kõduuss
380. Peipsi alamvesikond
381. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
382. Pettai, Elmar Voldemar
383. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
384. Pigo (Rutilus pigus)
385. Pihklased (Myxini)
386. Pihtla kalakasvandus
387. Piikraid (Urobatis)
388. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
389. Piimjas soouss
390. Piiskopikala (bishop fish)
391. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
392. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
393. Pimenarkid (Typhlonarke)
394. Poi
395. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
396. Polaarhaid (Somniosus)
397. Poola uss
398. Prespa forell (Salmo peristericus)
399. Prussakas ja tarakan
400. Psammon
401. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
402. Punane vihmauss (pool-ööuss)
403. Purikalalased (Istiophoridae)
404. Purjus krevetid
405. Puukala (Kuusamo puukala)
406. Põhjavee-elustik
407. Põishüljes (Cystophora cristata)
408. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
409. Põlula Kalakasvatuskeskus
410. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
411. Pärimus: Kaussjärv
412. Pärimus: Lutsu järv
413. Pärimus: Otepää Pühajärv
414. Pärimus: Raudjärve kullapütt
415. Pärimus: Uhtjärv
416. Pärimus: Verijärv
417. Pärnu alamvesikond
418. Pärnu Kalakombinaat
419. Pärnu kalanduskool
420. Rabakonn
421. Raid (Raja)
422. Rakfisk ehk norra hapukala
423. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
424. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
425. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
426. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
427. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
428. Reobiont
429. Riffhai (Triaenodon obesus)
430. Rihmsabaraid (Taeniura)
431. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
432. Riikoja Heinrich
433. Ristkok, Jüri
434. Robalod (Centropomus)
435. Roheline mullauss
436. Rohukonn
437. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
438. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
439. Rombkalad (Bothus)
440. Rombkalalased (Bothidae)
441. Roosa mullauss
442. Russalka
443. Rõbak Baltiki
444. Rõuge järvestik
445. Räimeõng
446. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
447. Saadjärv (Saadrejärv)
448. Saaghailised (Pristiophoriformes)
449. Saagsabahaid (Galeus)
450. Sagrits, Richard
451. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
452. Sammet, Jaak
453. Sannakji
454. Sardiin (Sardina pilchardus)
455. Sardiinid
456. Sardinellid (Sardinella)
457. Saunja laht
458. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
459. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
460. Sidrunhaid (Negaprion)
461. Siiad (Coregonus)
462. Siig - huvipüük Eestis
463. Siig spordikalana Skandinaavias
464. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
465. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
466. Sinakas soouss
467. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
468. siugkonnalised (apoodid)
469. Soomuskuked (Lepidotrigla)
470. Soomuslest (Limanda limanda)
471. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
472. Sovetskaja Rodina (laev)
473. Spinningisti kaksteist käsku
474. Staratel
475. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
476. Stroganina
477. Sump (kumm, pandur, märss)
478. Sumplaev
479. Susski, Vladimir
480. Suue
481. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
482. Suur mullauss
483. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
484. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
485. Suurallikas
486. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
487. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
488. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
489. Sõnnikuuss
490. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
491. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
492. Südvester
493. Sünkraid (Amblyraja)
494. Süvahaid (Centroscymnus)
495. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
496. Süvaraid (Bathyraja)
497. Šelfihaid (Halaelurus)
498. Zoobentos
499. Taaliku sadam
500. Tabadusekepp
501. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
502. Tainas angerjapüügiks
503. Tallinna Kalakombinaat
504. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
505. Tallinna Merekolledž
506. Tamm, Friedrich
507. Tamula järv (Tamla järv)
508. Tatrakakud
509. Temera (Temera hardwickii)
510. Tempura
511. Tiit Hunt. Eesti kalad
512. Tintlased (Osmeridae)
513. Tobiased (Ammodytes)
514. Tooder
515. Traaler
516. Traalnoot
517. Traalpüük
518. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
519. Triivpüük
520. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
521. Trullinglased (Nemacheilidae)
522. Trullingud (Barbatula)
523. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
524. Tuletorn
525. Tume vihmauss
526. Tumehaid (Etmopterus)
527. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
528. Tursad (Gadus)
529. Tursamaks
530. Tursamaksa konserveerimine
531. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
532. Tuul
533. tuulekala (pärimus)
534. Tuur
535. Tuurlased (Acipenseridae)
536. Tõugjärv (Küünjärv)
537. Tõugussaare raba laugas
538. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
539. Tääkraid (Urotrygon)
540. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
541. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
542. Ukraina (baaslaev)
543. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
544. Unadon
545. Und
546. Undiin
547. Urbukse järv (Urbuse järv)
548. Ussikonks (säärekidadega konks)
549. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
550. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
551. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
552. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
553. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
554. Valgeninahai (Nasolamia velox)
555. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
556. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
557. Vasarhaid (Sphyrna)
558. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
559. Vastne
560. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
561. vesikond
562. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
563. Vihmauslased (Lumbricidae)
564. Vihmauss (liigid)
565. Viidikas (Alburnus alburnus)
566. Viitina kuurits
567. Vimb (Vimba vimba)
568. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
569. Vinkelhaid (Oxynotus)
570. Vinnutatud räimed
571. Viru alamvesikond
572. Viuraid (Aetomylaeus)
573. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
574. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
575. Võldas (Cottus gobio)
576. Võrtsjärve alamvesikond
577. Väheharjasussid
578. Vähilaadsed
579. väike meriahven (Sebastes viviparus)
580. Väike ogahai (Squalus blainville)
581. Väike saagrai (Pristis clavata)
582. väike tobias (nigli, väiketobias)
583. Väikeraid (Rajella)
584. Väikesuulest (Microstomus kitt)
585. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
586. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
587. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
588. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
589. Õlikook
590. Õngekonksu ajaloost
591. Õngitsemine+
592. Õnne lõhe
593. Äntu järved
594. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
595. Ülemiste järv
596. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
597. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)

Läänemere heeringas, ka balti heeringas, ka räim (Clupea harengus membras) on  heeringlaste (Clupeidae) sugukonna perekonda heeringad (Clupea) kuuluva atlandi heeringa (Clupea harengusalamliik

Inglise k - baltic herring; prantsuse k - hareng de la Baltique; saksa k - Ostsee -Hering, Strömling; rootsi k - strömming; hollandi k - ostzeeharing;taani k - østersøsild; poola k - salaka, sledz baltyski; läti k - renge; leedu k - strimele; soome k - silakka, haili; vene k - салака, балтийская сельдь



"Elab Läänemeres ida pool Taani väina. Ta on väike, enamasti alla 20 cm pikk, suguküpseks saab 134—14 cm pikkuselt 2—3 aastaselt. Eluiga on 6—7 aastat. Tavaliste räimede seas esineb kiirekasvulisi nn. hiidräimi, kelle pikkus ulatub 33 ja isegi 37,5 cm-ni. Tavaline räim toitub planktonist, hiidräim on röövkala ja sööb sageli ogalikke.
Peale väiksema kasvu eristab räime atlandi heeringatest väiksem selgroolülide arv (neid on tal 54-57) ja bioloogia. Asustades tervet Läänemere idaosa ja selle lahtesid ning elades alaliselt madala soolsusega vees, võib räim mõnikord esineda ka täiesti magedas vees — mõnedes Rootsi järvedes. Räim koeb kõval kivisel-kruusasel põhjal 2—3 kuni 20 m sügavusel. Kudemine toimub kevadel, osalt suvel ja sügisel, millega seoses eristatakse kaht vormi: kevad- ja sügiskuduräime."1

Kevadräime ja sügisräime käsitletakse tavaliselt läänemere heeringa sesoonsete rassidena, kuid uurimused (Bataljants; Ojaveer) on näidanud, et erinevused nende vahel ei piirdu tüüpilistele sesoonsetele rassidele omastega. N. Mikelsaare arvates näib olevat põhjendatud kevad- ja sügisräime käsitlemine iseseisvate liikidena, kes ei anna ristamisel enam normaalseid järglasi.

Eristamine. Kevadräime isendite põhimassil on keha kiiljas, sügisräime isendite enamikul on keha kuju lähedasem täävjale. Keha eesmine osa on sügisräimel madalam kui kevadräimel, keha kõrgus kahaneb keha kõrgeimast kohast nii ette- kui tahapoole ühtlaselt; kevadräimel on aga keha eesosa kõrgem, sellest ka kiiljas kuju. Kõige kindlamini saab kevad- ja sügisräimi eristada otoliitide (kuulmekivide) järgi.2

Kirjeldus
Värtna- (käävi-) või kiilukujuline külgedelt lamenenud kala. Sabauim tugeva väljalõikega. Seljauim paikneb selja keskosas, kõhuuimed seljauime keskosa all, rinnauimed kõhu serva ligidal. Pärakuuim teistest uimedest märksa madalamal. Pärakuuime alus on lühem ega ulatu sabauimele nii lähedale kui atlandi heeringal. Pea ja silmad on veidi suuremad kui heeringal. Tehakse vahet suure- ja väiksesilmaliste räimede vahel. Hambad peened.
Soomused suuruselt märgatavalt vartieeruvadf, õhukesed, tsükloidset tüüpi, kergesti äratulevad; kiilusoomused kõhu serval ei ole kuigi teravad. Pea on paljas, silmi katab nn. rasvlaug. Küljejoon ei ole nähtav (puuduvad mulgustatud soomused).
Küljed ja kõht hõbeläikelised, elusal räimel tume-sinakasroheline. Tehakse vahet halli- ja siniseseljaliste räimede vahel.2

Räimede tekkimisest Läänemeres
"Arvatakse, et esimesed heeringad asusid Läänemerre elama 9500 – 10 300 aastat tagasi, kui Läänemeri oli soolase ja jaheda Joldiamere staadiumis. Joldiamerel oli avar ühendus Atlandi ookeaniga praeguse Kesk-Rootsi kohal paikneva Närke väina kaudu. Järgmise aastatuhande vältel, mil ühendus ookeaniga katkes ning Läänemere nõos kujunes mageveeline Antsülusjärv, hukkus arvatavasti enamik siin elanud heeringaid, jätmata järglasi. Samas panid ilmselt just tolle ajajärgu üle elanud genotüübid aluse räimele kui heeringa eurühaliinsele (laia soolsustaluvusega) alamliigile. Hiljem, nn. Litoriinamere faasis 4000–8000 aastat tagasi, kui valitses mõõdukalt soe kliima ning merel oli taas ühendus ookeaniga, nüüd juba praeguste Taani väinade kohal, asusid merre ka nn. sügisräime eellased. Seega on räime, nagu ka kogu Läänemere elustiku evolutsioon olnud ülikiire."3

Kevad- ja sügisräime eellased eristusid üksteisest geneetiliselt juba heeringapõlves, ammu enne Läänemerre kolimist. Kevadräime populatsioonide seas eristatakse nn. laheräime, kes koeb magedamaveelistes lahtedes (nt. Liivi lahes), ning mereräime, kes koeb varasemal aastaajal, jahedamas ja soolasemas vees. Linda Rannaku arvates [L. Rannak. Räim. Tallinn, 1988] ei pärine laheräim mitte atlandi heeringast nagu mereräim, vaid on lähemalt sugulane hoopis Vaikset ookeani ja Põhja-Jäämere lahtesid asustava nn. idaheeringaga, kes praegugi eelistab kudemiseks magedamat ja madalamat vett kui atlandi heeringas.3


Kuni 11 räimepopulatsiooni
"Samamoodi kui mujal maailmameres elutsevad heeringad jaguneb ka räim oma levila piires mitmeks kohalikuks looduslikuks rühmituseks ehk populatsiooniks. Viimaste arvu suhtes pole uurijad ühel meelel, kuid tõenäoliselt asustab Läänemerd kuni 11 seda laadi rühmitust."3
Näiteks eristatakse Saaremaa—Ventspilsi, Väinamere—Hiiumaa, kahte Soome lahe ja Riia lahe kevadräime populatsioone ning sügisräime populatsioone Riia lahes, Soome lahes ja avamere populatsiooni.2 

Räime eluviisist
Samasse parve hoiduvad ühesuurused kalad. Väiksemate (nooremate) kalade parved koonduvad kõrgematesse veekihtidesse, vanemad sügavamale.
Päikeseloojangu ajal tõusevad räimed ööseks pindmistesse veekihtidesse, päikese tõusu ajal laskuvad taas sügavamale. Oktoobrist veebruarini, kui valguspäev on lühike, on ränne minimaalne või puudub sootuks.
Sügistormid segavad sooja ja jaheda veekihi ning räimeparved hakkavad hoiduma üha sügavamale, kuni kõik räimed koonduvad talveks põhja lähedale mitmekümne meetri sügavusse. Siingi hoiduvad väiksemad räimed rannikule lähemale ja madalamasse vette. Kõige tihedamad on põhjalähedased koondised märtsis ja aprillis. Kui kevadel tekib pindmine soe veekiht, siis räim "lööb põhjast lahti", koguneb pindmisse vette ja asub vee temperatuuri järgi orienteerudes teele koelmutele.3

Sigimine
"Meie vete suuremad ja olulisemad kevadräime kudealad asuvad Pärnu lahe piirkonnas, Saaremaa ja Muhu lõunarannikul, Soome lahe rannikumeres ja Väinameres. Käesoleval ajal on üheks produktiivseimaks koelmualaks Pärnu laht ja selle lähiümbrus, kuhu paljunemishimuliste kalade hordid saabuvad mitme suurema lainena enamasti alates aprilli lõpust. Kudejad püsivad siinsetel merealadel tavaliselt jaanipäevani. Pikemaajaline tuulevaikus või ebasoodsast suunast puhuv tuul mõjub räime koelmutele tulekule ebasoodsalt, samas kui meretuuled toovad randa üha uusi räimeparvi.
Laheräim saab suguküpseks enamasti kaheaastaselt pikkusel 11-14 cm, mereräim peamiselt kolmeaastaselt, olles 13-17 cm pikkune. Siiski tuleb ette ka üksikuid varaküpsejaid, kel juba oma esimesel elusügisel areneb niisk või mari.
/---/
Intensiivsem kudemisaeg Pärnu koelmutel on enamasti mais ja juuni alguses. Kudemisaega alustavad Läänemere avaosast saabuvad suured meretüüpi räimed, kes koevad mõnevõrra madalamal temperatuuril kui Liivi lahes püsivalt elav lahetüüpi räim. Mereräime kudemist on täheldatud juba veetemperatuuril +5°C, laheräim alustab enamasti +10°C juures. Kudemine lõpeb, kui veetemperatuur tõuseb üle +18°C.
Marja inkubatsiooniaeg sõltub peamiselt veetemperatuurist. Mai keskel ning juuni algul kulub kudemisest 5-6 mm pikkuste niitjas-läbipaistvate kalavastsete koorumiseni Pärnu lahe tingimustes ligikaudu nädal. Et sellest kalaga üldse mitte sarnasest vastsest saaks läbi moonde juba väike, vanematele sarnane räimelaps e maim, kulub veel 2-2,5 kuud – seega saab kevadräime titeaeg läbi augusti lõpuks ja talvele minnakse vastu juba hõbedaläikese noorkalana.

Sügisräime kudemisaeg Saaremaa lõunaranniku lähedal ja Kihnu madalikul asuvatel koelmutel jõuab kätte augusti viimastel päevadel ning septembri alguses ja kestab oktoobri lõpuni. Suured ja rasvaselt läikivad kalad alustavad kudemist märksa kõrgemal temperatuuril ja suuremates sügavustes kui kevadräimed. Koorunud vastsed peavad karmi talve üle elama, et neist kevadel noorkalad saaksid. Siiski on mõned autorid märkinud, et mõningatel juhtumitel võivad osa sügisräime vastsetest jõuda moondesse ka enne talvitumist.
Seega on kahel sesoonsel rassil, kevad- ja sügisräimel, päris suured erinevused kogu elustrateegias: kevadel kudejate keha rasvasisaldus on kudemise ajal märksa madalam kui sügiskudejatel, samas lähevad sügiskudejad talvele vastu oluliselt väiksema energiavaru ja kehamassiga kui kevadkudejad, mistõttu pikad ja karmid talved võivad sügisräime varule kahandavalt mõjuda."4

Suurus
Tavapärane pikkus 14-18 cm ja kaal 30-90 g, kuid hiidräimedel (saksa k Riesenstromlinge, rootsi k jattesstrommingar) pikkus kuni 37,5 cm. Suurima teadaoleva kaaluga räim püüti Soome kalurite poolt 1997. a — 1100 grammi.

Kaubanduslik eristamine heeringast
Soomes kehtib määrus, mille kohaselt võib heeringa (silli) nime all turustada neid kalu liigist Clupea harengus membras, mille rasvasus on suurem kui 10%, madalama rasvasisalduse puhul peab neid turustama räimena (silakka). 
Rootsis on räimeks (strömming) kutsutud neid kalu, kes on püütud ida poolt Kalmari ja Poola ranniku vahelisest mõttelisest joonest.

Eesti räimekvoodid ja väljapüügid Läänemeres 2005-2011 tonnides
    
  2005  2006  2007  2008  2009  2010  2011 
kvoot  31 900  33 442 34 074  35 832  32 467 29 569 27 978 
saak 22 098 23 191 26 108  31 839  33 165 28 862 25 325 


Allikad:
1 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
2 N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
3 Tiit Raid.Mõnda räimest, meie rahvuskalast. Eesti Loodus, 2008/7
4 Heli Shpilev. rahvuskala räim. Kalastaja 50, 2008/2009
Silakka Wikipedias

Vaata lisaks:

Räimeõng
Räimepüük
Räime puhastamine
Soolasilk
Silk
Heeringad (Clupea)
Atlandi heeringas (Clupea harengus)
Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
Kalale.ee KIK