Otsingu tulemused:

1. ahven pärimuses
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada

Niituimlutslased (Physidae)

Niituimlutslased (Physidae) on kalade sugukond tursaliste (Gadiformes) seltsist.
 
Osades (varasemates) käsitlustes ei vaadelda niituimlutslasi omaette sugukonnana, vaid kuuluvaina tursklaste (Gadidae) sugukonna alamsugukonda lutslased (Lotinae).


Harilik niituimluts (Physic physic)

Niituimlutslaste ninamikul poised puuduvad: eesmine seljauim on normaalse ehitusega ja koosneb 8-11 kiirest, kummaski kõhuuimes on ainult kolm kiirt, millest kaks on niiditaoliselt pikenenud ja kolmas mandunud. Niituimlutslased levivad ainult Atlandi ookeanis. Kaks liiki niituimlutse — Physic physic ja Ph. blennoides — esinevad Atlandi ookeani idaosas Põhja-Aafrikast Biskaia laheni ja Vahemeres. Kolmas liik samast perekonnast  — Ph. chesteri — ja seitse liiki perekonnast ameerikalutsud elavad läänes, Ameerika rannikumeres. Ameerikalutsud on bipolaarse levikuga, s.t elavad nii põhja- kui lõunapoolkera mõõdukalt soojades vetes.
Põhja-Ameerika rannikumeres elavad ameerikalutsud Mehhiko lahest Newfoundlandini. Punase ameerikalutsu ja valge ameerikalutsu esindajad kasvavad 70-100 cm pikkuseks ning on tööndusliku tähtsusega. Üks liik — U. brasiliensis — elab Lõuna-Brasiilia ja Argentiina rannikul.
Andmed ameerikalutsude tööndusliku püügi kohta on ebatäpsed, sest ameeriklased kutsuvad neid nagu merluusegi heikideks (hake). 

  
Punane ameerikaluts (Urophycis chuss)         

Perekonnad ja liigid:

Niituimlutsud (Physic)
Phycis blennoides (Brünnich, 1768) (Greater forkbeard)
Phycis chesteri Goode & T. H. Bean, 1878 (Longfin hake)
Phycis phycis (Linnaeus, 1766) (Forkbeard)

Ameerikalutsud (Urophysic)
Urophycis brasiliensis (Kaup, 1858) (Brazilian codling)
Punane ameerikaluts, Urophycis chuss (Walbaum, 1792) (Red hake)
Urophycis cirrata (Goode & T. H. Bean, 1896) (Gulf hake)
Urophycis earllii (T. H. Bean, 1880) (Carolina hake)
Urophycis floridana (T. H. Bean & Dresel, 1884) (Southern codling)
Urophycis mystacea A. Miranda-Ribeiro, 1903
Urophycis regia (Walbaum, 1792) (Spotted codling)
Valge ameerikaluts, Urophycis tenuis (Mitchill, 1814) (White hake)


Allikad:
http://en.wikipedia.org/wiki/Phycidae
http://en.wikipedia.org/wiki/Phycis
http://en.wikipedia.org/wiki/Urophycis
Loomade Elu, 4. kd Kalad, Tallinn 1979

Vaata lisaks:

Lutslased (Lotidae)
Tursklased (Gadidae)
Tursalised (Gadiformes)