tursklased (Gadidae)

tursklased (Gadidae), (ingl gadids, vn тресковые), 
tursaliste seltsi (Cadiformes) keskne sugukond; 21 perekonda, 53 liiki.
Tursklased elavad külmades ja parasvöötme meredes (ainult luts elab magevees), valdavalt põhjapoolkeral, eriti Atlandi põhjaosas. Nende süstjat keha katavad väikesed kaarsoomused, uimedes pole ogakiiri, kõhuuimed paiknevad rinnauimede all või ees, alalõual harilikult poise.

Välimuse järgi eristatakse kahte tüüpi tursklasi – tursasarnaseid ja lutsusarnaseid. Tursasarnastel on massiivne keha, 3 selja- ja 2 pärakuuime, lutsusarnasteil pikk keha, 2 seljauime (osal 1) ja 1 pikk pärakuuim. Enamik tursklasi on põhjakalad, suuremad tursklased söövad kalu ja põhjaloomi, väiksemad aga planktilisi kioorikloomi. Tursklaste liha on rasvavaene, rasv ladestub maksa, sellest valmistatakse A- ja D-vitamiinirikast meditsiinilist kalamaksaõli, ka konserve.

Tursklased on viljakad, näiteks on kabeljool ehk atlandi tursal kuni 9,3 miljonit, molval kuni 60 miljonit marjatera; enamikul tursklastel on need pelaagilised.
 
Püügikaladena kuuluvad tursklased kolme sugukonna hulka, keda on enim püütud. Tähtsaim töönduskala on Atlandi põhjaosas ja Põhjameres elav kabeljoo ehk atlandi tursk (Gadus morhua morhua). Tema alamliik on läänemere tursk (Godus morhua callarias), kes elab ka Eesti vetes ja on väiksemakasvulisem. Atlandi põhjaosa tursklastest on töönduslikult tähtsad ka kilttursk, süsikas, pollak, putassuu, merlang, meriluts ja molva. Arktika meredes on oluline püügikala polaartursk. Vaikses ookeanis on arvukaim tursklane mintai (Theragra calcogramma); pikkus kuni 75 cm, hoidub avavette kuni 700 m sügavusele, sööb planktilisi vähikesi, kudema siirdub madalamasse (50–100 m) vette. Mintai on töönduskala, eriti hinnatud Koreas. Vaikses ookeanis on püügikala ka kaugida navaaga (Eleginus gracilis) ja vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus), kes kasvab kuni 1,2 m pikkuseks.

Eestis vetes on kohatud nelja liiki tursklasi: läänemere tursk (Gadus morhua callarias), pollak (eksikülalisena), luts ja nelipoiseluts.

Varem tursklasteks peetud merluus ja selle lähedased liigid on eraldatud merluuslaste (Merluccudae) sugukonnaks.

alamsugukond Gadinae (päristursklased):
perekonnad: Arctogadus (jäätursad), Boreogadus (polaartursk), Eleginus (navaagad), Gadiculus (suursilmtursakesed), Gadus (tursad), Melanogrammus (kilttursk), Merlangius (merlang), Microgadus (pisitursad), Micromesistius(putassuud), Pollachius (süsikad), Theragra (mintaid), Trisopterus (tursikud)
alamsugukond Lotinae(lutslased) [andmebaasides ka omaette sugukonnas Lotidae]:
perekonnad: Brosme (meriluts), Lota (lutsud), Molva (molvad)
alamsugukond Phycinae:
perekonnad: Ciliata, Enchelyopus, Gaidropsarus, (andmebaasides ka sugukonnas Lotidae)
Phycis, Urophycis, (andmebaasides ka sugukonnas Phycidae)
Raniceps

Märkus: Viimasel ajal on lutsusarnaseid kalaliike klassifitseeritud kas tursklaste omaette alamsugukonnana või ka tursaliste seltsi iseseisva sugukonnana (Lotidae). Sellesse kuulub 6 perekonda ja mitmeid liike, nt meriluts ja molva. Lahknevusi on ka mõnede teiste kalaliikide paigutamisel süsteemi. See tähendab, et tursklaste sugukonda kuuluvate perekondade ja liikide arvu kohta on süstemaatikas erinevaid andmeid.

 

Allikad:
EE, 6 kd, 1996
http://en.wikipedia.org/wiki/Gadidae
Loomade elu, 4. kd Kalad. Tallinn, 1979

Vaata lisaks:

Suursilmtursakesed (Gadiculus)
Tursikud (Trisopterus)
Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
Mintaid (Theragaa)
Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
Merlang (Merlangius merlangus)
Putassuud (Micromesistius)
Navaagad (Eleginus)
läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
Kilttursk e pik¹a (Melanogrammus aeglefinus)
Niituimlutslased (Physidae)
Lutslased (Lotidae)
Tursad (Gadus)
tursalised (Gadiformes)
Kalale.ee KIK