tursalised (Gadiformes)

tursalised (Gadiformes) on pärisluukalade selts, mis hõlmab sulupõielisi kalu, kellel paaritutes uimedes ja kõhuuimedes pole ogakiiri (va. seljauime eesmised kiired osal pikksabalastel); kõhuuimed paiknevad rinnauimede all või nende ees, paljudel tursalistel on alalõual poise.Tursalised on valdavalt külmalembesed põhja lähedale hoiduvad merekalad, kes elavad ookeani sügavates veekihtides ja mõlema parasvöötme meredes. 

Selts jaotatakse 4 alamseltsiks: parkettkalalised (Muraenolepoidei; parkettkala), päristursalised (Gadoidei; troopikaturskalsed, tursklased), pikksabalised (Macrouroidei; pikksabalased) ja madukalalised (Ophidioidei; kloaagikalalased, madukalalased)1
Kokku on liike umbes 700. Üle poole liikidest on süvaveekalad.

Tursaliste majanduslik tähtsus on väga suur: maailma kalasaagis on nende osa 10-15%. Enimpüütavad on  kabeljoo ehk atlandi tursk (Gadus morhua morhua), mintai (Theragra chalcogramma) ja molva (Molva molva). 

Eesti tähtsaimad tursalised on läänemere tursk (Gadus morhua allarias) ja luts (Lota lota).

Tursaliste seltsi sugukonnad:
Bregmacerotidae, (codlets), troopikatursklased2 
Euclichthyidae (Eucla cod) 
Gadidae, (true cod), tursklased 
Lotidae, (rockling and burbot), lutslased
Macrouridae, (grenadiers or rattails), pikksabalased 
Melanonidae, (pelagic cods) 
Merlucciidae, (merluccid hakes)merluuslased 
Moridae, (morid cods or moras)morilased 
Muraenolepididae, (eel cods) parkettkalalased 
Phycidae, (physid hakes), niituimlutslased

1 Madukalalised pole uuemates käsitlustes enam paigutatud tursaliste seltsi.
2 Eestikeelsed nimetused on võetud raamatust Loomade elu, 4. kd Kalad 

Allikad:
EE, 9 kd, 1996
Gadiformes Wikipedias
Loomade elu, 4. kd Kalad. Tallinn, 1979

Vaata lisaks:

Pikksabalased (Macrouridae)
Morilased (Moridae)
merluuslased (Merlucciidae)
Niituimlutslased (Physidae)
Lutslased (Lotidae)
tursklased (Gadidae)
Kalale.ee KIK