Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
58. Atlandiraid (Atlantoraja)
59. atraktant (atrahent)
60. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
61. Baikal
62. Balzer
63. Barramundi
64. Bass
65. Bellingshausen
66. Beluuga (Huso huso)
67. Bentaal
68. Bentos
69. Bete
70. Bete Krokodil
71. Biofilter
72. Bioturbatsioon
73. Birdeye
74. Birjussa
75. bissa
76. Botvinja
77. Brahmaputra
78. Briis
79. Buran (mootorsaan)
80. Canvey saare elukas
81. Castingu MM
82. Chessie (veekrüptiid USAs)
83. Cooki saared
84. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
85. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
86. Creme
87. D.A.M.
88. Daing
89. Dirhami laht
90. Donburi
91. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
92. Ebisu (jaapani kalajumal)
93. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
94. Eesti jõgede loend
95. Eesti järved
96. Eesti järvede loend
97. Eesti Kalur
98. Eesti lahed (tähestikuline loend)
99. Eesti Merekool
100. EFTTA
101. Elango, Julius
102. Emajõe Lodjaselts
103. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
104. Emakala (Zoarces viviparus)
105. End, Albert Arvo
106. Endla järvestik
107. Erikson, Juhan (kalatööstur)
108. Erinarkid (Heteronarce)
109. Erm Vaike
110. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
111. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
112. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
113. Fenkol (apteegitill)
114. Flambeau
115. Fotofoor
116. Friteerimine
117. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
118. Garum ja liquamen
119. Gupi (Poecilia reticulata)
120. Haamerhai (Eusphyra blochii)
121. Haid kulinaarias
122. Hailiha nimekujud
123. Hakk-kala
124. Hallhaid (Carcharhinus)
125. Hammassärg (Rutilus frisii)
126. Harilaid
127. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
128. Harilik meriangerjas (Conger conger)
129. Harilik merilohe (Trachinus draco)
130. Harilik mullauss (maauss)
131. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
132. Harilik taimen (Hucho taimen)
133. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
134. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
135. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
136. Harju alamvesikond
137. Hauapüük
138. Haug püügikalana
139. Haug toidukalana
140. Haugasraid (Aetobatus)
141. Heeringalised (Clupeiformes)
142. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
143. Heeringlased (Clupeidae)
144. Heik (Hake) kalanimedes
145. Heintz Karl
146. Heleraid (Leucoraja)
147. Hensen, Victor
148. Hi-Lo
149. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
150. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
151. Hobulaiuskraadid
152. Hollandi kaste
153. Homaarlased (Nephropidae)
154. Hulkharjasussid (Polychaeta)
155. Hõbekoger (Carassius gibelio)
156. Hõimkond
157. Hülgepüük
158. Iilastuli
159. Imiussid (Trematoda)
160. Indo-Vaikne ookeaniala
161. Invincible (Nilsu)
162. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
163. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
164. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
165. Jahumardika vastne (jahuuss)
166. Johannes Vares
167. Jussi järved
168. Juust õngesöödana
169. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
170. Jõehallhaid (Glyphis)
171. Jõemõisa-Kaiu järvestik
172. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
173. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
174. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
175. Jämesabaraid (Urolophus)
176. Järveelustik ehk limnobios
177. Järvekoletised
178. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
179. Jäseraid (Cruriraja)
180. Jääpüük
181. Jäärauad
182. Kaanid (Hirudinea)
183. Kaarmise järv (Karmise järv)
184. Kaaviari ajaloost
185. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
186. Kahvamine
187. kalade loend H-K
188. kalade loend L-O
189. kalade loend P-T
190. kalade loend U-Ü
191. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
192. Kalakasvatus
193. Kalakasvatus Eestis
194. Kalamüüdid ja müütilised kalad
195. Kalandus
196. Kalanduskoda
197. Kalaparv
198. Kalurite loitse ja ütlusi
199. Kaluuga (Huso dauricus)
200. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
201. Karelestad (Hippoglossoides)
202. Kartul
203. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
204. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
205. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
206. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
207. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
208. Katsuobushi
209. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
210. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
211. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
212. Kidata konks
213. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
214. Kiinide vastsed
215. Kiisk (pärimus)
216. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
217. Kilu nimelugu
218. Kinnine haspelrull
219. Kinnise rulli ehitus
220. Kirptirgu sidumise sõlm 1
221. kiviahvenlased (Serranidae)
222. Koerhailased (Scyliorhinidae)
223. Koger (Carassius carassius)
224. Kogred (Carassius)
225. Koibraid (Sinobatis)
226. konks (õngekonks)
227. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
228. Koonhaid (Rhizoprionodon)
229. Koorküla järvestik
230. Kopskalad (Dipnoi)
231. Kosmoidsoomus
232. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
233. Kuivatamine/vinnutamine
234. Kuldkala (Carassius auratus)
235. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
236. Kura säär
237. Kuremaa järv (Kurema järv)
238. Kussie (jaapani järvekoletis)
239. Kuusamon Uistin Oy
240. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
241. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
242. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
243. Kärbsed õngesöödana
244. Kärbsenukk (kärbsekookon)
245. Kärbsetõugud meditsiinis
246. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
247. Käsiõng
248. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
249. Lahtise rulli ehitus
250. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
251. Lahtise rulli vänt
252. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
253. Lakerda (türgipärane soolakala)
254. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
255. Landilugu: dr Heintz
256. Landilugu: Kuusamo puukala
257. Landilugu: Nilsu
258. Lasa järv [Koorküla järvestik]
259. Lasnhaid (Scoliodon)
260. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
261. Leevi jõgi
262. Leivast õngesöödad
263. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
264. Lestad (Platichthys)
265. Libekala
266. Liblikate röövikud
267. Liblikraid (Gymnura)
268. Liftahvenad (Helicolenus)
269. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
270. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
271. Linajärv (Jussi Linajärv)
272. Linask (Tinca tinca)
273. Linné, Karl
274. Linnuroni (Ligula intestinalis)
275. Lintsabalased (Trichiuridae)
276. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
277. Logardraid 3 (Pseudobatos)
278. Logardrailased (Rhinobatidae)
279. Lonthülged (Mirounga)
280. Loobu jõgi
281. Lophius budegassa (must merikurat)
282. Luts (Lota lota)
283. Lõunaraid (Zearaja)
284. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
285. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
286. Läänesaarte alamvesikond
287. maailma jõed (loend)
288. Maggot
289. Majak (kolhoos)
290. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
291. Man
292. Mannasöödad
293. Maskraid (Neotrygon)
294. meduus
295. Merehaigus
296. Merekoletised
297. Meremeeste uskumused
298. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
299. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
300. Merikeellased (Soleidae)
301. Merikogerlased (Sparidae)
302. Merikoha (Sander marinus)
303. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
304. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
305. Meriluts (Brosme brosme)
306. Merineitsi
307. Meripuugid (Scorpaena)
308. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
309. Merisutt (Petromyzon marinus)
310. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
311. Merluusid (Merluccius)
312. Metsprussakas
313. Miiu
314. Moiva (Mallotus villosus)
315. Morilased (Moridae)
316. muda
317. Mudaelustik ehk pelon
318. Mussie (järvekoletis Kanadas)
319. Mussoon
320. Must marliin (Istiompax indica)
321. Mustatäpitõbi
322. Musthaid (Apristurus)
323. Mustjõe alamvesikond
324. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
325. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
326. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
327. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
328. Mõrrapüük
329. Mõõkkala (Xiphias gladius)
330. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
331. Määr, Aleksander
332. Mölder, August
333. Müütilised veeolendid
334. Naaskelraid (Pastinachus)
335. Nahknark (Crassinarke dormitor)
336. Naissaar
337. Narva veehoidla
338. Nasv
339. Navaaga (Eleginus nawaga)
340. Nelikant-kaldauss
341. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
342. Niituimlutslased (Physidae)
343. Nirkhailased (Hemigaleidae)
344. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
345. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
346. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
347. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
348. Nuutraid (Himantura)
349. Näkk (eesti)
350. Oad, Jaan
351. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
352. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
353. Ojamaa (Gotland)
354. Okasturilased (Notacanthidae)
355. ondatra (piisamrott, biisamrott)
356. Osmussaar
357. Pakssabaraid (Trygonoptera)
358. paneerimine
359. Paunküla veehoidla
360. Peen kõduuss
361. Peipsi alamvesikond
362. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
363. Pettai, Elmar Voldemar
364. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
365. Pigo (Rutilus pigus)
366. Pihklased (Myxini)
367. Pihtla kalakasvandus
368. Piikraid (Urobatis)
369. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
370. Piimjas soouss
371. Piiskopikala (bishop fish)
372. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
373. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
374. Pimenarkid (Typhlonarke)
375. Poi
376. Poola uss
377. Prespa forell (Salmo peristericus)
378. Prussakas ja tarakan
379. Psammon
380. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
381. Punane vihmauss (pool-ööuss)
382. Purikalalased (Istiophoridae)
383. Purjus krevetid
384. Puukala (Kuusamo puukala)
385. Põhjavee-elustik
386. Põishüljes (Cystophora cristata)
387. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
388. Põlula Kalakasvatuskeskus
389. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
390. Pärimus: Kaussjärv
391. Pärimus: Lutsu järv
392. Pärimus: Otepää Pühajärv
393. Pärimus: Raudjärve kullapütt
394. Pärimus: Uhtjärv
395. Pärimus: Verijärv
396. Pärnu alamvesikond
397. Pärnu Kalakombinaat
398. Pärnu kalanduskool
399. Rabakonn
400. Raid (Raja)
401. Rakfisk ehk norra hapukala
402. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
403. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
404. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
405. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
406. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
407. Reobiont
408. Riffhai (Triaenodon obesus)
409. Rihmsabaraid (Taeniura)
410. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
411. Riikoja Heinrich
412. Ristkok, Jüri
413. Robalod (Centropomus)
414. Roheline mullauss
415. Rohukonn
416. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
417. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
418. Rombkalad (Bothus)
419. Rombkalalased (Bothidae)
420. Roosa mullauss
421. Russalka
422. Rõbak Baltiki
423. Rõuge järvestik
424. Räimeõng
425. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
426. Saadjärv (Saadrejärv)
427. Saaghailised (Pristiophoriformes)
428. Sagrits, Richard
429. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
430. Sammet, Jaak
431. Sannakji
432. Sardiin (Sardina pilchardus)
433. Sardiinid
434. Sardinellid (Sardinella)
435. Saunja laht
436. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
437. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
438. Sidrunhaid (Negaprion)
439. Siiad (Coregonus)
440. Siig - huvipüük Eestis
441. Siig spordikalana Skandinaavias
442. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
443. Sinakas soouss
444. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
445. siugkonnalised (apoodid)
446. Soomuskuked (Lepidotrigla)
447. Soomuslest (Limanda limanda)
448. Sovetskaja Rodina (laev)
449. Spinningisti kaksteist käsku
450. Staratel
451. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
452. Stroganina
453. Sump (kumm, pandur, märss)
454. Sumplaev
455. Susski, Vladimir
456. Suue
457. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
458. Suur mullauss
459. Suurallikas
460. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
461. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
462. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
463. Sõnnikuuss
464. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
465. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
466. Südvester
467. Sünkraid (Amblyraja)
468. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
469. Süvaraid (Bathyraja)
470. Zoobentos
471. Taaliku sadam
472. Tabadusekepp
473. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
474. Tainas angerjapüügiks
475. Tallinna Kalakombinaat
476. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
477. Tallinna Merekolledž
478. Tamm, Friedrich
479. Tamula järv (Tamla järv)
480. Tatrakakud
481. Teibid (Leuciscus)
482. Temera (Temera hardwickii)
483. Tempura
484. Tiit Hunt. Eesti kalad
485. Tintlased (Osmeridae)
486. Tobiased (Ammodytes)
487. Tooder
488. Traaler
489. Traalnoot
490. Traalpüük
491. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
492. Triivpüük
493. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
494. Tuletorn
495. Tume vihmauss
496. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
497. Tursad (Gadus)
498. Tursamaks
499. Tursamaksa konserveerimine
500. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
501. Tuul
502. tuulekala (pärimus)
503. Tuur
504. Tuurlased (Acipenseridae)
505. Tõugjärv (Küünjärv)
506. Tõugussaare raba laugas
507. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
508. Tääkraid (Urotrygon)
509. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
510. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
511. Ukraina (baaslaev)
512. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
513. Unadon
514. Und
515. Undiin
516. Urbukse järv (Urbuse järv)
517. Ussikonks (säärekidadega konks)
518. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
519. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
520. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
521. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
522. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
523. Valgeninahai (Nasolamia velox)
524. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
525. Vastne
526. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
527. vesikond
528. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
529. Vihmauslased (Lumbricidae)
530. Vihmauss (liigid)
531. Viidikas (Alburnus alburnus)
532. Viitina kuurits
533. Vimb (Vimba vimba)
534. Vinnutatud räimed
535. Viru alamvesikond
536. Viuraid (Aetomylaeus)
537. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
538. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
539. Võldas (Cottus gobio)
540. Võrtsjärve alamvesikond
541. Väheharjasussid
542. Vähilaadsed
543. väike meriahven (Sebastes viviparus)
544. Väike saagrai (Pristis clavata)
545. väike tobias (nigli, väiketobias)
546. Väikeraid (Rajella)
547. Väikesuulest (Microstomus kitt)
548. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
549. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
550. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
551. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
552. Õlikook
553. Õngekonksu ajaloost
554. Õngitsemine+
555. Õnne lõhe
556. Äntu järved
557. Ülemiste järv
558. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
559. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Angerjas (Anguilla anguilla)

Angerjas ehk euroopa angerjas (Anguilla anguilla) on kalaliik angerlaste (Anguillidae) sugukonna perekonnast angerjad (Anguilla).

Inglise eel, common eel, european eel; prantsuse anguille d’Europe; saksa Aal, Europäischer Aal; kreeka cheli; itaalia anguela, anzile, bisatojm; hispaania anguila; portugali enguia, eiró; taani aal; norra aal; rootsi ål; poola wegorz; leedu ungurus; läti zutis; jaapani unagi; soome ankerias; vene угорь европейский.

Eestis ka usskala, libekala, mereuss, pikk, ponk, pats, nulkjm

 



Kirjeldus. Keha madujas, ristlõikes peaaegu silinderjas, sabaosas rohkem külgedelt lamenenud. Keha kesk- ja tagaosa ümbritseb selja-, saba-, ja pärakuuimest moodustunud väga pikk uim. Lõpuseavad kitsad, paiknevad ümarja välisservaga rinnauimede alustel. Suu otsseisune, hambad peened, pole teravad. Silmad väikesed. Pea ülaltvaates kas kitsas või lai. Kitsas pea kujuneb siis, kui põhitoiduks on väikesed objektid (peamiselt selgrootud), lai pea suurte toiduobjektide (eeskätt kalade) rohke tarbimise korral. Nahk limane, tillukesed piklikud soomused sügaval nahas. Mage- ja riimvees toituvatel ning kasvavatel angerjatel selg hallikas- või oliivpruunist mustani, küljed tavaliselt kollakad, pronksi- või vasekarva, vahel hallikad, kõht valkjas, harva hõbejas. Kudemisrändele asunud nn. hõbeangerjatel selg tume kuni must, küljed ja kõht hõbedased, silmad tugevasti suurenenud.   

Eluviis. Eelistab mudase põhjaga madalat suvel hästi läbisoojenevat vett, ei ela ummuksisse jäävates veekogudes. Öise eluviisiga, päevaajal peitub mudasse või kivide ja rampade varju. Talvel soikeseisundis.
Tungival vajadusel võivad roomata märga rohtu mööda ühest veekogust teise (seda võimaldab hästi arenenud võime naha kaudu hingata), mis andnud aluse  juttudele angerja käimisest herneid söömas.

Toitumine. Peamiseks toiduks põhjaloomastik, suurematel ka väikesed (kuni 7 g) põhjaeluviisiga kalad. Võib muutuda toidukonkurendiks bentostoidulistele kaladele (näiteks Võrtsjärves latikale suurte surusääsklaste vastsete eelistamise tõttu). Sööb aktiivsemalt öösiti, kasutades seejuures oma erakordselt peent haistmismeelt. Kõige intensiivsem toitumine mais-juunis ja augustis-septembris, kesksuvel kõrgenenud vee tº puhul sööb vähem. Alla 8 ºC lõpetab toidu otsimise, langedes taliuinakusse. Ka kudemisrände ajal peab paastu.

Levik. Laialt levinud Atlandi ookeani põhjapoolel Sargasso merest (kus koeb) läänesuunas Põhja-Aafrikani ja Euroopani. Looduslik levila haarab Euroopa ja Põhja-Ameerika rannikumere ja selle valglas olevad mageveekogud Pet¹ora jõest Musta mereni. On ka Islandi vetes. Noorjärke asustatakse ka kohtadesse, kuhu angerjad looduslikul teel ei saa minna.
Lääne-Eesti sisevetesse tuleb peamiselt Pärnu ja Kasari jõgede kaudu, Lõuna-Eestisse Koiva ja Mustjõe ning Daugava ja Pedetsi jõgede kaudu. Varem tuli Narva jõest Peipsisse ja sealt Emajõkke ning Võrtsjärve, nüüd on see tee Narva HEJ tammi ehitamise tagajärjel (aastail 1950-1957) ilmselt suletud.

Riigid, kelle vetes elutseb euroopa angerjas: Albaania, Al¾eeria, Austria, Valgevene, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, T¹ehhi, Taani, Egiptus, Eesti, Fääri saared, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Gibraltar, Kreeka, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liibanon, Liibüa, Leedu, Luksemburg, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Maroko, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, ©veits, Süüria, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Suurbritannia

Angerja levila: 1 -koelmu Sargasso meres, 2 - aastaste vastsete levikupiir, 3 - kaheaastaste vastete levikupiir

Sigimine. Eesti kalastiku ainuke katadroomne liik, kes läheb kudema koduvetest kaugemale, Atlandi ookeani kõige soolasema ja soojema veega piirkonda, mis tuntud Sargasso merena. Kudemisrännet alustanud emased on meie vetes enamasti 65-85 cm pikkused (L), isased neist aga peaaegu poole lühemad (35-45 cm). Ränne pärivoolu (mere suunas) harilikult juulist oktoobrini. 
Läänemere kesk- ja lõunaosas omandavad hõbemusta pulmarüü ja süvaveekaladele tüüpilised suured silmad. Kudemisrände ajal ei toitu üldse. Arvatakse, et angerjas kasutab koelmule jõudmiseks Sargasso merest algavale Golfi hoovusele vastupidise suunaga süvahoovust (selle kiirus 2,8 km sügavuses kuni 15 km ööpäevas). 
Kudemine Sargasso meres 6-7 km-se süviku kohal 300-500 m sügavuses veepinnast, kohas, kus jahe põhjahoovus tõuseb ülespoole, muutudes pindmiseks soojaveeliseks Golfi hoovuseks. Ärakudenud angerjad surevad.

Koetavad marjaterad väikesed, ent hästi rohkearvulised (suhteline viljakus arvatakse olevat keskmiselt 1500 marjatera ümber). Vertikaalne hoovus tõstab viljastatud marjaterad ülespoole, neist kooruvad 2,5-3 mm pikkused läbipaistva liblekese taolised vastsed, kes satuvad Golfi hoovusesse, liikudes koos sellega idasuunas. Aasta pärast on nad Atlandi ookeani keskosas, umbes 4 cm pikkused, meenutavad väliselt pajulehte. Veel aasta hiljem vastsed ligi poole pikemad, jõudnud Aafrika ja Euroopa ranniku lähedale. Jõgede suudmealal magedamas vees algab moone, maimud algul üsna läbipaistvad (nn. klaasangerjad, L 6-8 cm). Nad püüavad pääseda magevette, tõustes merre suubuvatesse jõgedesse. Hispaanias toimub see põhiliselt novembrist jaanuarini, Prantsusmaal ja Inglismaal veebruarist maini. Läänemerre jõuavad noorangerjad veel hiljem, juba värvunud kehaga. Eesti rannikuvetes on loodusliku rändega tulnud angerjad reeglina vähemalt 22-25 cm pikkused (L), vanusega (moondest alates) üle ühe aasta. Siin vaibub nende rännutuhin, paljud jäävadki merelahtedesse paikselt elama, teised tõusevad siiski jõgede kaudu sisemaale.


Angerja areng (ülalt alla): eelvastne kohe pärast koorumist (3,5 mm); aastane vastne (4 cm); 
kaheaastane vastne (7,5 cm); vastne moonde ajal (7 cm); moonde lõpetanud klaasangerjas (6,5 cm). 

Kasv ja vanus. Eesti vetes aastased (moondest alates, vastseiga arvestamata) keskmiselt 15-16 cm pikkused (L) ja 4,5-6 g raskused, kolmeaastased 36-38 cm ja 70-85 g, viieaastased 53-56 cm ja 240-300 g, seitsmeaastased 65-69 cm ja 480-600 g, kümneaastased 76-81 cm ja 0,8-1 kg, viieteistaastased 91-96 cm ja 1,3-1,6 kg. Teiste kaladega võrreldes võib seda kasvutempot pidada keskmiseks. Isased kasvavad erandlikult kuni 58 cm pikkuseks ja 280 g raskuseks, tavaliselt jäävad palju väiksemaks.

Eestis teadaolevalt suurim angerjas (5,3 kg) saadi Matsalu lahest (Läänemaalt) 1934. aastal. Vanuserekord 22 aastat (L 106 cm, 2,3 kg, Võrtsjärv, 1979). 
Senised maailmarekordid: L 133 cm, 6,599 kg (Holland, Ijsselmeer, 1966), 88 aastat, ent L vaid 40 cm (Rootsi, akvaarium, 1948).

Varud.  Eesti peamiseks angerjapüügipiirkonnaks on muutunud Võrtsjärv, aastasaak seal on enamasti 30-50 t. Et sealsed varud looduslikul teel  ei täiene, siis püsivad need vaid sisselastud klaasangerjate arvel. 
Eesti rannikumeres angerjasaak enamasti vaid 10-20 t aastas. Peipsist saadakse Võrtsjärvest lahkunud angerjaid kuni 0,5 t aastas, teistest Eesti siseveekogudest veelgi vähem.

Töönduslik püük toimub peamiselt mõrdadega, meres kohati ka põhjaõngedega. Tähtsamad püügihooajad mais-juunis ja augustist oktoobrini. Peamine harrastuspüük piiratud arvu põhjaõngedega. Viimaste söödaks soovitatakse kasutada vaid suuremaid vihmausse ehk ööusse (angerjate lemmiksööta) või väikesi kalu. Tavaline väiksem vihmauss ei sobi, sest seda võtavad peamiselt alamõõdulised angerjad. Harrastuspüük viimasel ajal ametlikel andmeil kokku vaid tonni-paari ümber aastas. Püütakse ainult emaseid, isased kasvavad harva vajaliku suuruseni.

Liha erakordselt maitsev ja väärtuslik, väga kõrge rasvasisaldusega (10-40%) ja kalorsusega (300-400). Töötlemiskaod väikesed, 15-20% angerja üldkaalust.

Taksonoomiast. Perekonnas on 19 angerjaliiki ja 6 alamliiki. Teistest liikidest, esmajoones ameerika angerjast (Anguilla rostrata), keda on leitud ka Euroopast, nt Taani vetest, saab euroopa angerjat kõige kindlamini eristada DNA analüüsi põhjal, muude tunnuste alusel pole määramine niisama kindel. Vahetegemine on hõlpsam klaasangerja staadiumis - euroopa angerjad on klaasangerjatena peaaegu alati pikemad kui 6cm, teised angerjaliigid lühemad. Aidata võib ka selgroolülide loendamine: ameerika angerjal on neid reeglina vähem (102-112, tavaliselt 106-108), euroopa angerjal rohkem (111-119, tavaliselt 114-116). Islandil, kus on nii euroopa kui ka ameerika angerja asurkonnad, on leitud ka nendevahelisi hübriide. 



Allikad:
Wikipedia
E.Pihu, A.Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn. 2001


Vaata lisaks:

Angerjas (pärimus)
Angerjapüük Eestis
Angerjad (Anguilla)
Angerjalised (Anguilliformes)
Kalale.ee KIK