eutrofeerumine (eutrofikatsioon)

Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (< eu + kreeka trophē 'toit') 

Veekogude, harvem maa, rikastumine toitainetega, troofsuse taseme suurenemine. 

Rikastumine toimub taimede toiteelementide (peamiselt fosfori- ja lämmastikuühendite), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerimise tagajärjel.

Ilminguid: veekogude vee hägustumine, lahustunud hapniku hulga vähenemine või (sügaval asuvates veekihtides) täielik hapnikukadu, planktoni ja bentose (eriti fütobentose ja ütoplanktoni) hulga suurenemine, elustiku (sh kalastiku) liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine.

Eutrofeeruvad kõik looduslikud veekogud, see on nende vananemisprotsess. Eutrofeerumise tagajärjel muutuvad vähetoitelised (oligotroosed) järved jt veekogud aja jooksul rohketoitelisteks ja seejärel ülirohketoitelisteks (hüpertroofseiks), madalad veekogud kasvavad järk-järgult kinni.

Veekogudes, mida inimtegevus vähem mõjutab, toimub eutrofeerumine aeglaselt ja seda põhjustab peamiselt valgalal toimuv erosioon.

21. sajandil on eutrofeerumine muutunud globaalseks keskkonnaprobleemiks. See hävitab meie veekogusid aeglaselt ning krooniliselt. Põhjused on olnud pikaajalised, sageli märkamatud. Akuutsete tajärgede ilmnedes on lahenduse leidmine üliraske.

Ülemäärane eutrofeerumine toimub ka paljudes Eesti veekogudes, sealhulgas Läänemeres ja Peipsi järves.

Interdistsiplinaarne kursus eutrofeerumusest: http://moritz.botany.ut.ee/~olli/eutr/Juur.html

Allikad:
ENE, 2. köide, 1987
http://et.wikipedia.org
   

Vaata lisaks:

troofsus (toitelisus)
eutroofsus (rohketoitelisus)
eutroofne järv (rohketoiteline järv)
Kalale.ee KIK