Otsingu tulemused:
1. Alaska siig (Coregonus nelsonii)
2. Albeli (Coregonus zugensis)
3. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
4. Ameerika siig (Coregonus clupeaformis)
5. Ammersee siig (Coregonus bavaricus)
6. Anaouuli siig (Coregonus anaulorum)
7. Atlandi siig (Coregonus huntsmani)
8. Attersee rääbis (Coregonus atterensis)
9. Austria rääbis (Coregonus austriacus)
10. Baikali omul (Coregonus migratorius)
11. Baikali siig (Coregonus baicalensis)
12. Ballen (Coregonus suidteri)
13. Baunti rääbis (Coregonus baunti)
14. Beauforti meri
15. Beringi omul (Coregonus laurettae)
16. Bieli siig (Coregonus confusus)
17. Bodeni siig (Coregonus gutturosus)
18. Bondell (Coregonus candidus)
19. Bourget' siig (Coregonus bezola)
20. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
21. Fatio siig (Coregonus fatioi)
22. Fera siig (Coregonus fera)
23. Hadarõ siig (Coregonus chadary)
24. Heleuim-siig (Coregonus albellus)
25. Hofer, Bruno
26. Hoferi siig (Coregonus hoferi)
27. Holsteini siig (Coregonus holsata)
28. Hägling (Coregonus heglingus)
29. Järvesiig (Coregonus megalops)
30. Kevadrääbis (Coregonus trybomi)
31. Kiiji (Coregonus kiyi)
32. Kiilrääbis (Coregonus kiletz)
33. Kumerselg-siig (Coregonus duplex)
34. Kõmri siig (Coregonus pennantii)
35. Leena tugun (Coregonus tugun lenensis)
36. Liivasiig (Coregonus arenicolus)
37. Luzerni siig (Coregonus nobilis)
38. Luzini rääbis (Coregonus lucinensis)
39. Luudogasiig (Coregonus lutokka)
40. Lõhelased (Salmonidae)
41. Läänerääbis (Coregonus vandesius)
42. Lühilõug-rääbis (Coregonus zenithicus)
43. Lühinina-rääbis (Coregonus reighardi)
44. Mareensiig (Coregonus maraena)
45. Mareensiig, siirdesiig (Coregonus maraena)
46. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
47. Merisiig (Coregonus widegreni)
48. Morat' siig (Coregonus restrictus)
49. Muksun (Coregonus muksun)
50. Mustuim-rääbis (Coregonus nigripinnis)
51. Nipigoni rääbis (Coregonus nipigon)
52. Omul (Coregonus autumnalis)
53. Paleesiig (Coregonus palaea)
54. Pallas Peter Simon
55. Pallase siig (Coregonus pallasii)
56. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
57. Peled (Coregonus peled)
58. Penžini omul (Coregonus subautumnalis)
59. Pikklõug-rääbis (Coregonus alpenae)
60. Planktonisiig (Coregonus nilssoni)
61. Pollan (Coregonus pollan)
62. Pravdin, Ivan Feodorovitš
63. Pravdini siig (Coregonus pravdinellus)
64. Põhjamere siig (Coregonus oxyrinchus)
65. Põžjan (Coregonus pidschian)
66. Renke (Coregonus renke)
67. Riipus (Coregonus ladogae)
68. Roosa rääbis (Coregonus johannae)
69. Rootsi siig (Coregonus maxillaris)
70. Rullsiiad (Prosopium)
71. Rääbis (Coregonus albula)
72. Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
73. Siiad (Coregonus)
74. Siiad 2 (Coregonus)
75. Siig spordikalana Skandinaavias
76. Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
77. Siiglased (Coregoninae)
78. Sinisiig (Coregonus wartmanni)
79. Stechlini rääbis (Coregonus fontanae)
80. Suursilmsiig (Coregonus macrophthalmus)
81. Süvarääbis (Coregonus hoyi)
82. Šelli (Coregonus stigmaticus)
83. Šoti siig (Coregonus clupeoides)
84. Zürichi siig (Coregonus zuerichensis)
85. Talvesiig (Coregonus hiemalis)
86. Thuni siig (Coregonus alpinus)
87. Traunsee siig (Coregonus danneri)
88. Tšir (Coregonus nasus)
89. Tširimarja jook
90. Tugun (Coregonus tugun)
91. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
92. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
93. Vepsa rääbis (Coregonus vessicus)
94. Volhovi siig (Coregonus baerii)
2. Albeli (Coregonus zugensis)
3. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
4. Ameerika siig (Coregonus clupeaformis)
5. Ammersee siig (Coregonus bavaricus)
6. Anaouuli siig (Coregonus anaulorum)
7. Atlandi siig (Coregonus huntsmani)
8. Attersee rääbis (Coregonus atterensis)
9. Austria rääbis (Coregonus austriacus)
10. Baikali omul (Coregonus migratorius)
11. Baikali siig (Coregonus baicalensis)
12. Ballen (Coregonus suidteri)
13. Baunti rääbis (Coregonus baunti)
14. Beauforti meri
15. Beringi omul (Coregonus laurettae)
16. Bieli siig (Coregonus confusus)
17. Bodeni siig (Coregonus gutturosus)
18. Bondell (Coregonus candidus)
19. Bourget' siig (Coregonus bezola)
20. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
21. Fatio siig (Coregonus fatioi)
22. Fera siig (Coregonus fera)
23. Hadarõ siig (Coregonus chadary)
24. Heleuim-siig (Coregonus albellus)
25. Hofer, Bruno
26. Hoferi siig (Coregonus hoferi)
27. Holsteini siig (Coregonus holsata)
28. Hägling (Coregonus heglingus)
29. Järvesiig (Coregonus megalops)
30. Kevadrääbis (Coregonus trybomi)
31. Kiiji (Coregonus kiyi)
32. Kiilrääbis (Coregonus kiletz)
33. Kumerselg-siig (Coregonus duplex)
34. Kõmri siig (Coregonus pennantii)
35. Leena tugun (Coregonus tugun lenensis)
36. Liivasiig (Coregonus arenicolus)
37. Luzerni siig (Coregonus nobilis)
38. Luzini rääbis (Coregonus lucinensis)
39. Luudogasiig (Coregonus lutokka)
40. Lõhelased (Salmonidae)
41. Läänerääbis (Coregonus vandesius)
42. Lühilõug-rääbis (Coregonus zenithicus)
43. Lühinina-rääbis (Coregonus reighardi)
44. Mareensiig (Coregonus maraena)
45. Mareensiig, siirdesiig (Coregonus maraena)
46. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
47. Merisiig (Coregonus widegreni)
48. Morat' siig (Coregonus restrictus)
49. Muksun (Coregonus muksun)
50. Mustuim-rääbis (Coregonus nigripinnis)
51. Nipigoni rääbis (Coregonus nipigon)
52. Omul (Coregonus autumnalis)
53. Paleesiig (Coregonus palaea)
54. Pallas Peter Simon
55. Pallase siig (Coregonus pallasii)
56. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
57. Peled (Coregonus peled)
58. Penžini omul (Coregonus subautumnalis)
59. Pikklõug-rääbis (Coregonus alpenae)
60. Planktonisiig (Coregonus nilssoni)
61. Pollan (Coregonus pollan)
62. Pravdin, Ivan Feodorovitš
63. Pravdini siig (Coregonus pravdinellus)
64. Põhjamere siig (Coregonus oxyrinchus)
65. Põžjan (Coregonus pidschian)
66. Renke (Coregonus renke)
67. Riipus (Coregonus ladogae)
68. Roosa rääbis (Coregonus johannae)
69. Rootsi siig (Coregonus maxillaris)
70. Rullsiiad (Prosopium)
71. Rääbis (Coregonus albula)
72. Siberi rääbis (Coregonus sardinella)
73. Siiad (Coregonus)
74. Siiad 2 (Coregonus)
75. Siig spordikalana Skandinaavias
76. Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
77. Siiglased (Coregoninae)
78. Sinisiig (Coregonus wartmanni)
79. Stechlini rääbis (Coregonus fontanae)
80. Suursilmsiig (Coregonus macrophthalmus)
81. Süvarääbis (Coregonus hoyi)
82. Šelli (Coregonus stigmaticus)
83. Šoti siig (Coregonus clupeoides)
84. Zürichi siig (Coregonus zuerichensis)
85. Talvesiig (Coregonus hiemalis)
86. Thuni siig (Coregonus alpinus)
87. Traunsee siig (Coregonus danneri)
88. Tšir (Coregonus nasus)
89. Tširimarja jook
90. Tugun (Coregonus tugun)
91. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
92. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
93. Vepsa rääbis (Coregonus vessicus)
94. Volhovi siig (Coregonus baerii)
Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
Uiakatsi järv, ka Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv
Põlvamaal, Kanepi vallas, Rebaste küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguVeepeegel 19,3 ha, kaldajoon 2210 m, pikkus 900 m, laius 290 m, keskmine sügavus 6 m, suurim sügavus 18,6 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6426401 | 57°57'5" N |
| Y | 655726 | 26°37'50" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2123800
Järv asub Kooraste Suurjärvest 200 m edela pool, marginaalses orus. Kirde-edela suunas piklik, pisut kõverdunud järve pindala on 17,3 ha, sügavus 19,7 m (keskmisne sügavus 6,0 m). Sügavaim koht on järve keskosast lõuna pool kalda lähedal, sellest loodes on aga keset järve madalik, kus vett on ainult 0,8 m. Veel 1954. a. oli see saar, millel kasvasid pajupõõsad. Järve loodekaldal domineerivad põllumaad, kagukaldale ulatub soine mets, mujal enamasti soine niit. Kagus on kallas järsk, kruusane, mujal laugem ja mudasem. Mudakiht järve põhjal pole kuigi paks.
Läbivool on nõrk, valgala väike. Vesi on kollakasroheline, väga läbipaistev (4,0 m) ja väga kihistunud. Järv on taimestikuvaene, liike leidub keskmiselt (18 liiki). Fütoplanktonit leidub järves keskmiselt. Vetikaflooras leidub haruldast ränivetikat Synedra berolinensis. Ka zooplankton pole rikkalik, kuid sellesse kuuluvad haruldased liigid järvesõudik, tiibsõudik, järve-jämekoodik ja hüdralestik. Põhjaloomastikku on hoopis vähe.
Kalastik üsna liigirikas (latikas, haug, ahven, särg, linask, roosärg, nurg, kiisk ja viidikas). 1964. a. järve toodud siiglane t¹irr (Coregonus nasus) on püsima jäänud ja andnud ka järglasi.
1930. aastal on järv olnud vähirikas. 1950. aastail oli jõevähki vähe. Vähikatku tagajärjel hävinud vähistiku taastamiseks on järve toodud Saaremaa vähki.
Väga linnuvaene järv. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Särg, ahven, haug, linask, latikas, karp. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
KKR kood: VEE2123800
Järv asub Kooraste Suurjärvest 200 m edela pool, marginaalses orus. Kirde-edela suunas piklik, pisut kõverdunud järve pindala on 17,3 ha, sügavus 19,7 m (keskmisne sügavus 6,0 m). Sügavaim koht on järve keskosast lõuna pool kalda lähedal, sellest loodes on aga keset järve madalik, kus vett on ainult 0,8 m. Veel 1954. a. oli see saar, millel kasvasid pajupõõsad. Järve loodekaldal domineerivad põllumaad, kagukaldale ulatub soine mets, mujal enamasti soine niit. Kagus on kallas järsk, kruusane, mujal laugem ja mudasem. Mudakiht järve põhjal pole kuigi paks.
Läbivool on nõrk, valgala väike. Vesi on kollakasroheline, väga läbipaistev (4,0 m) ja väga kihistunud. Järv on taimestikuvaene, liike leidub keskmiselt (18 liiki). Fütoplanktonit leidub järves keskmiselt. Vetikaflooras leidub haruldast ränivetikat Synedra berolinensis. Ka zooplankton pole rikkalik, kuid sellesse kuuluvad haruldased liigid järvesõudik, tiibsõudik, järve-jämekoodik ja hüdralestik. Põhjaloomastikku on hoopis vähe.
Kalastik üsna liigirikas (latikas, haug, ahven, särg, linask, roosärg, nurg, kiisk ja viidikas). 1964. a. järve toodud siiglane t¹irr (Coregonus nasus) on püsima jäänud ja andnud ka järglasi.
1930. aastal on järv olnud vähirikas. 1950. aastail oli jõevähki vähe. Vähikatku tagajärjel hävinud vähistiku taastamiseks on järve toodud Saaremaa vähki.
Väga linnuvaene järv. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Särg, ahven, haug, linask, latikas, karp. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets.Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977