Otsingu tulemused:

1. Aiu (Plecoglossus altivelis)
2. Ambar-Ona (usbeki naisjumalus; Kesk-Aasia)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Angling
5. Ankrupoi
6. Antrea kalavõrk
7. balsa
8. Balsax
9. Berenike juuksed
10. Bete Krokodil
11. Colmic
12. Cottus (kaubamärk)
13. Cuchivilo (merekoletis Chiloe saarestikus)
14. Cursus
15. Duduk (talõši vihmajumalus)
16. Gerni allveelaev
17. Hait / Agah (abhaasi merejumal)
18. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
19. Hülgevõrk
20. Juda (lõuna-slaavi kuri naisvaim)
21. Kajakk
22. Kaladest evengi mütoloogias
23. Kalavõrk
24. Kaldanoot
25. Karkinos (hiigelkrabi antiikmütoloogias)
26. Ketasrull
27. Ketasund
28. Kevikulised ja nende vastsed
29. Kiilid ja nende vastsed
30. Kiluvõrk
31. Kimudega võrk
32. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
33. Koger (Carassius carassius)
34. Krevetilised (Caridea)
35. Kulullû (müütiline olend Mesopotaamias)
36. Käba
37. Kärbsed õngesöödana
38. Käsiõng
39. Laos
40. Lestavõrk
41. Liblikate röövikud
42. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
43. Loomislugu joruba mütoloogias
44. Lõhevõrk
45. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
46. Mailid
47. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
48. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
49. Nakkepüünised
50. Nakkevõrk
51. Niitvetikas (Vesijuus)
52. Ninasarvikpõrnika vastne (rasvik)
53. Nuraagi veetemplid Sardiinias
54. Pelaagiline traalnoot
55. Peremärk
56. Plakoidsoomus ehk nahahammas
57. Poi
58. Prussakas ja tarakan
59. Pull
60. Põhjanoot
61. Põhjatraalnoot
62. Roigasund
63. Ruhi
64. Räimevõrk
65. Saraswati (emajumalanna hinduismis, džainismis ja budismis)
66. Seapekk
67. Seinnoodapüük
68. Selis
69. Siig spordikalana Skandinaavias
70. Sillivõrk
71. Silmlased (Petromyzontidae)
72. Suvannamaccha (merineitsi-printsess Kagu-Aasia hinduimis)
73. Tooder
74. Traalnoot
75. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
76. Ujuk
77. Ujukinöör
78. Und
79. Veeristsed (vee pühitsemine komidel)
80. Vetevaim komi mütoloogias
81. Võrgu rakendamine
82. Võrgupüük
83. Võrgutähis
84. Õngejada
85. Õngenöör
86. Õngpüünised

Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)

Maipõrnikas ja tema vastne, ka konutõuk


Harilik maipõrnikas (Melolontha hippocastani) on laialt levinud mardikas, 22-26 mm pikkune, heledate punakspruunide kattetiibade, musta pea ja pruuni eesseljaga. 

Hea õngesööt, kui püütakse vee ülakihist turba või säinast ning enamasti võtavad põrnikat suuremad kalad. 

Kõige lihtsam on põrnikaid korjata varahommikul raputades neid maha noorte puude, eriti kaskede otsast, kusjuures puu alla laotatakse palakas. Päevasel ajal püütakse neid liblikavõrguga lennult. Karpi või purki, milles maipõrnikaid hoitakse, pannakse neile toiduks ka puulehti. 
Õngitsemisel on vaja suuremat konksu, mille teravik juhitakse põrnika keresse rinnaku tagant.

Maipõrnika vastne ehk konutõuk (vene k. vahel ka hru¹št¹) on valge tõuk, kes elab mullas 4-5 aastat. Esimesel suvel on tõuk 5-10 mm pikkune, neljandal või viiendal suvel juba 45-60 mm pikkune. Konutõugul on omapärane C-kujuliselt kõverdunud keha ja 3 paari rindmikjalgu. 


Tõugu värvus on määrdunudvalge, laienenud ja kottjas tagakeha läbipaistva soolestiku tõttu sinakashall, pea aga läikiv ja kollakaspruun. Teda leidub lehekõdus, takja- ja nõgesepuhmastes, rammusas mullas, kasvuhoonetes.

Esimesel aastal toitub konutõuk peamiselt kõdust, hiljem taimede narmasjuurtest. Aiapidajate jaoks on ta kahjur, kuna 3-4 aastased tõugud võivad taimede, nt maasikate juured täielikult ära süüa, kalameeste jaoks on ta aga hinnatud õngesööt.

Konutõuke säilitatakse karbis koos kaevamispaigast võetud mullaga või saepuru sees, toidetakse kohupiimaga, mis muudab vastsed sitkemaks ja valgemaks. Enne konksule panemist pigistatakse tõugust välja temas leiduv tume ollus. Konksule pannakse pea poolt, teravik tuuakse sabast või saba juurest välja. Püütakse ujukõnge või tonkaga turba, säinast, latikat, vimba, karpkala ja suurt särge. Paremini "töötab" varakevadel ja sügisel. 

Allikas:
V.Kor¾ets, Õngitsemine+, käsikiri